2-23-125648/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-125648

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi G.G K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

195 eurot

Hageja:

Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490);

Hageja lepinguline esindaja: N.C (EFTA Legal OÜ, e-

post: XXX);

Kostja: G.G (isikukood XXX ).

Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Meelis

Masso (Meelis Masso Advokaadibüroo, e-post:

advokaadibyroo@meelismasso.ee).

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista G.G K. Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus summas

180 eurot.

3. Jätta Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulud 92% ulatuses G.G K.

kanda ja G.G K. menetluskulud 8% ulatuses Osaühing EUROPARK ESTONIA

kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaline

suurus summas 615 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulud ja 495 eurot hageja lepingulise esindaja kulud.

5. Mõista G.G K. Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskuluna

(vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 toodud menetluskulu jaotusele) 565,80

eurot.

6. Jätta G.G K. menetluskulud kindlaks määramata ja Osaühingult EUROPARK

ESTONIA välja mõistmata.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G.G K. tasuda Osaühingule

EUROPARK ESTONIA viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

8. Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool

sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (edaspidi ka hageja) esitas 21.07.2023 kohtusse hagi

G.G K. (edaspidi ka kostja) vastu 195 euro suuruse võlgnevuse nõudes, millest 180

eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt

parkis kostja kui sõidukite numbrimärgiga xxxxxx ja xxxxxx omanik/vastutav kasutaja

hageja poolt opereeritavale parkimisalale (EP7, 1014 asukohaga Rüütli 3, Tallinn) ning

rikkus sealjuures parkimistingimusi, kuivõrd oli jätnud tasumata parkimistasu. Sellest

lähtuvalt koostas hageja kostjale alljärgnevad leppetrahvinõuded:

1.1.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 04.12.2020 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 4122 0120 5315, maksetähtajaga

18.12.2020, võlgnevuse summa 30 eurot;

1.2.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 08.07.2021 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1480 8072 1155 4390, maksetähtajaga

22.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot;

1.3.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 08.12.2021 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 8122 1135 7219, maksetähtajaga

22.12.2021, võlgnevuse summa 30 eurot;

1.4.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 06.01.2022 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 2010 6012 2123 5300, maksetähtajaga

20.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

1.5.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 12.01.2022 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 2021 2012 2113 0166, maksetähtajaga

26.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

1.6.

Sõiduki numbrimärgiga xxxxxx parkimise eest 25.02.2022 parkimisalal Rüütli 3

(EP7, 1014), Tallinn, leppetrahvinumber 1952 5022 2131 1479, maksetähtajaga

11.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

Kostja ei esitanud leppetrahvinõuetele vaiet ega tasunud leppetrahve. Hageja on

proovinud võlgnevust sisse nõuda kohtuväliselt, saates kostjale nõudekirjasid, kuid kostja

ei ole leppetrahve tasunud ka sellejärgselt. Hageja nõuab lisaks leppetrahvinõuetele (6 x

30€ = 180€) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 15

euro ulatuses, millesse hageja on sisse arvestanud

Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõidukite omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks.

2. Kostja teatas 10.08.2023 hagivastuses, et vaidleb hagiavaldusele vastu ega tunnista

haginõudeid. Kostja väitis, et hageja leppetrahvinõuete aluseks olnud juhtumitel ei olnud

tegemist sõiduki parkimisega, vaid peatumisega kauba laadimiseks. Kostja selgitas, et oli

kõnealusel perioodil OÜ Brevini juhatuse liige, kellel oli üürileping Tallinna

Kesklinnavalitsusega kohviku kasutamiseks aadressil Harju 40a, Tallinn. Kuna antud

kohvikusse kauba laadimine saab toimuda ainult hageja opereeritaval parkimisalal EP7,

1014, siis laadisid sellel parkimisalal oma kaupu Harju 40a asuvasse kohvikusse kõik

kaubatarnijad (A.Le.Coq, Coca-Cola jne). Kostja tõi välja ka selle, et on tasunud hagejale

leppetrahvid, mis ei seondunud parkimisega vaidlusalusel EP7 parkimisalal summas 100

eurot.

3. Hageja vaidles 05.09.2023 seisukohtades kostja käsitlusele vastu, leides, et kostja väited

tema sõidukite kauba laadimiseks peatumise kohta on tõendamata ja alusetud. Hageja

parkimiskontrolörid ei suutnud tuvastada kordagi, et vaidlusalustel juhtumitel oleks

kostja oma sõiduki peatanud kauba laadimiseks, st sõidukite läheduses ei olnud näha

kauba laadimisele viitavat tegevust ega inimesi. Samuti ei esitanud kostja

leppetrahvinõuete peale kordagi vaiet. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, mille

kohaselt kui kostja tasub 140 eurot leppetrahvide katteks, 82,50 eurot riigilõivu eest ja ⅔

esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks.

4. Kostja teatas oma 17.10.2023 vastuses, et jääb oma seisukoha juurde, et tegemist ei olnud

parkimise, vaid peatumisega, mistõttu on hageja nõue põhjendamatu ja ei kuulu

täitmisele. Samuti ei nõustunud kostja hageja kompromissettepanekuga ega teinud ka ise

hagejale kompromissettepanekut.

5. Kohus määras 08.08.2024 määrusega, et lahendab asja kirjalikus lihtmenetluses, andes

pooltele soovi korral võimaluse lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

esitamiseks, ning teeb asjas lahendi hiljemalt 20.09.2024.

6. Hageja teatas 21.08.2024 menetlusdokumendis, et jääb oma nõuete ja seisukohtade

juurde, ning esitas ka enda menetluskulude nimekirja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui

kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva

asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

8. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

9. Kohus loeb hagiavalduse lisade 1-6 (leppetrahvi nõuded koos parkimist tõendavate

fotodega) ja lisa 8 (väljavõte Transpordiameti saadetud andmetest) alusel tuvastatuks, et

kostja kui sõidukite numbrimärgiga xxxxxx ja xxxxxx omanik/vastutav kasutaja parkis

04.12.2020, 08.07.2021, 08.12.2021, 06.01.2022 ja 12.01.2022 oma sõidukit hageja poolt

opereeritaval parkimisalal EP7, 1014 asukohaga Rüütli 3, Tallinn ning rikkus sealjuures

parkimistingimusi, kuivõrd oli jätnud parkimisel tasumata parkimistasu. Kohus tuvastas

hagiavalduse lisa 7 (fotod parkimisala EP7, 1014 parkimislepingu tingimustest) alusel, et

sõiduki parkimisega vaidlusalusele parkimisalale loeti hageja ja kostja vahel

parkimisleping selle tingimuste p 1 järgi sõlmituks (lisa 7 leheküljel 7 asuv foto) ning et

hagejal oli parkimislepingu tingimuste p 7 alusel õigus nõuda parkimislepingu tingimuste

rikkumise korral sõiduki kasutajalt leppetrahvi kuni 55 eurot. Sellest lähtuvalt oli hageja

õigustatud esitama kostjale tema poolt parkimistingimusi rikkudes sõiduki parkimise eest

hageja opereeritaval parkimisalal EP7, 1014 leppetrahvi nõude nr 1410 4122 0120 5315

summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 1480 8072 1155 4390 summas 30 eurot,

leppetrahvi nõude nr 1410 8122 1135 7219 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 2010

6012 2123 5300 summas 30 eurot, leppetrahvi nõude nr 2021 2012 2113 0166 summas

30 eurot ja leppetrahvi nõude nr 1952 5022 2131 1479 summas 30 eurot (hagiavalduse

lisad 1-6). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks neid leppetrahvi

nõudeid vaidlustanud nende peale vaiet esitades, mistõttu saab nõuded lugeda

sissenõutavaks muutunuks. Kohus nõustub hageja hagiavalduse 3. peatükis esitatud

haginõude õiguslike põhjendustega ega pea otstarbekaks neid siinkohal korrata. Kohus on

kokkuvõtlikult seisukohal, et hageja haginõue leppetrahvi nõudes on hagiavalduses

esitatud alustel õiguslikult põhjendatud.

10. Kostja on kohtumenetluses väitnud, et vaidlusalustel kordadel ei olnud tegemist sõiduki

parkimisega, vaid sõiduki peatamisega kauba laadimiseks. Samas ei ole kostja esitanud

sellise väite kohta mitte ühtegi tõendit. Kuivõrd TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab

hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, siis ei saa kohus lugeda kostja vastavat vastuväidet tõendatuks. Kohus

möönab, et osadel leppetrahvi nõuete fotodel on kostja sõiduki armatuurile paigutatud

paber, mille peale on kirjutatud „kauba laadimine“, kuid kohus ei saa ainuüksi sellise

paberi paigutamisega sõiduki armatuurile lugeda tõendatuks, et sellel hetkel ka tegelikult

kauba laadimine toimus. Leppetrahvi nõuete fotodelt, millelt nähtub kostja sõiduk

erinevates positsioonides, ei ole võimalik kuidagi tuvastada mingeid asjaolusid või

tegevust, mis viitaksid kostja sõidukist või sõidukile kauba laadimisele (nt kaupa kostja

sõidukis või inimeste liikumist sõiduki juurde või sealt eemale).

11. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõuetest nr 1410 4122 0120

5315, 1480 8072 1155 4390, 1410 8122 1135 7219, 2010 6012 2123 5300, 2021 2012

2113 0166 ja 1952 5022 2131 1479 tuleneva kogunõude summas 180 eurot (6 x 30€) ja

mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

12. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 tuginedes

sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot. Vastavalt viidatud õigusnormile võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Kõnealuses õigusnormis on sätestatud sissenõudmiskuludega seotud hüvitise

ülempiir, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär (nagu nt VÕS §

1131 lõikes 1). Seega tuleb võlausaldajal VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel

igakordselt ka oma sissenõudmiskulusid tõendada. Hageja on hagiavalduse p-s 3.4.2.

selgitanud, et on

sissenõudmiskuludesse arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks ning saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva

vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Ehkki hageja on

hagiavalduse lisadena 9-13 lisanud ka kostjale adresseeritud meeldetuletuskirjad, ei nähtu

nendest (ega ka muudest tõenditest), kas ja kui palju on hageja teinud reaalselt kulutusi

seoses registritesse kostja kohta päringute tegemise ja kostjale meeldetuletuskirjade

saatmisega. Sellest tulenevalt ei pea kohus hageja vastavat nõuet tõendatuks ja jätab selle

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

13. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

180 eurot ja jättis hageja hagi 15 euro ulatuses rahuldamata, siis jaotab kohus

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, pannes hageja menetluskulud 92%

ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 7 järgi ka maksekäsu kiirmenetluse

kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842

määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Vastavalt hageja 21.08.2024 menetluskulude nimekirjale on hageja tasunud riigilõivu

kokku summas 100 eurot. Samuti palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel

kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu

kiirmenetluses. Lisaks on hageja kandnud seoses lepingulise esindajaga kulusid

arvestusega 110 eurot/h kokku 4,5 töötunni ulatuses summas 495 eurot (110€ x 4,5h)

alljärgnevalt:

15.1.

Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 3 h;

15.2.

Kostja 10.08.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse

koostamine ning maakohtule esitamine – 1 h;

15.3.

Lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamine – 30 min.

16. Kohus peab kõiki hageja poolt välja toodud menetluskulusid tõendatuks, põhjendatuks ja

vajalikuks, millest lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 615

eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 495 eurot

hageja lepingulise esindaja kulud. Kuivõrd kohus pani hageja menetluskulud kostja kanda

92% ulatuses, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas

565,80 eurot (615€ x 92%).

17. Kuna kostja ei esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, siis ei määra kohus

kindlaks kostja menetluskulusid ega mõista neid hagejalt välja.

18. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt

märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik