2-24-12357/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedV Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil
Legislator headnote
AI generated2-24-12357/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: V Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
VI RU M AAKOHU S
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-24-12357
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2024, Narva
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja V Z (isikukood XXX)
Kostja L Z(isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19. septembril 2024
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada V Z ja L Z vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 registreeritud
abielu.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse
avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,
vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg
7). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi
L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil
2019 registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2023. a
ning hageja plaanib abielu uue elukaaslasega.
2. Hageja selgitas 19. septembril 2024 toimunud kohtuistungil, et tal ei ole kostja
vastu enam tundeid ning ta armastab teist naist. Kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu.
Pooled selgitasid veel, et abielulised suhted lõppesid 2023. a septembris. Mõlemad
leidsid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning otsus ei ole tehtud
hetkeemotsiooni ajel. Leppimisaega asjaolusid arvestades pooled ei soovinud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus rahuldab V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks.
2-24-12357
4. Pooled on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja
kriminaalasjades art-te 1 ja 28 järgi on asja lahendamine on Eesti kohtu pädevuses ning
asja lahendamisel kohaldab kohus Eesti õigust.
5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu
lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad
vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui
perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65).
Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64
ja 641.
6. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu
enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib
abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine
eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu
tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15
ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades
võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357).
7. V Z-i ja L Z abielu registreeriti Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 (vt
abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus,
sest pooled on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja neil on alaealised lapsed.
8. Hagiavalduse ja poolte istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte
abielusuhted
2023. a septembris. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib abielluda. Kostja ei
vaielnud hagile vastu. Pooled olid seisukohal, et abielusuhted on lõppenud. Pooltel ei
ole soovi abielusuhteid taastada ja abielu jätkata. Seega võib järeldada, et poolte
abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise
kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik.
Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus
lahutab V Z ja L Z vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 registreeritud abielu.
9. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS §
66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui
teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1).
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte
menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heleen Jääger
kohtunik
2(2)