Legislator Case Law & Legislation
2-24-12357/12 AI generated

2-24-12357/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-24-12357/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

V Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil

Legislator headnote

AI generated

2-24-12357/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: V Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil

Keywords

AI generated
new application Nigerian asylum application reapplication for disability benefits annulment of facilitated naturalisation expired residence permit temporary protection
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

VI RU M AAKOHU S

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-12357

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V Z (isikukood XXX)

Kostja L Z(isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19. septembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada V Z ja L Z vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 registreeritud

abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg

7). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V Z (hageja) esitas 14. augustil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi

L Z (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil

2019 registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2023. a

ning hageja plaanib abielu uue elukaaslasega.

2. Hageja selgitas 19. septembril 2024 toimunud kohtuistungil, et tal ei ole kostja

vastu enam tundeid ning ta armastab teist naist. Kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu.

Pooled selgitasid veel, et abielulised suhted lõppesid 2023. a septembris. Mõlemad

leidsid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning otsus ei ole tehtud

hetkeemotsiooni ajel. Leppimisaega asjaolusid arvestades pooled ei soovinud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab V Z hagi L Z vastu abielu lahutamiseks.

2-24-12357

4. Pooled on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades art-te 1 ja 28 järgi on asja lahendamine on Eesti kohtu pädevuses ning

asja lahendamisel kohaldab kohus Eesti õigust.

5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu

lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad

vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65).

Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64

ja 641.

6. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib

abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine

eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu

tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15

ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades

võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357).

7. V Z-i ja L Z abielu registreeriti Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 (vt

abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus,

sest pooled on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja neil on alaealised lapsed.

8. Hagiavalduse ja poolte istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte

abielusuhted

2023. a septembris. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib abielluda. Kostja ei

vaielnud hagile vastu. Pooled olid seisukohal, et abielusuhted on lõppenud. Pooltel ei

ole soovi abielusuhteid taastada ja abielu jätkata. Seega võib järeldada, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise

kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik.

Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus

lahutab V Z ja L Z vahel Narva Linnavalitsuses 27. aprillil 2019 registreeritud abielu.

9. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS §

66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1).

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger

kohtunik

2(2)