2-24-107768/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107768

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.D vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

275.93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja K.D (isikukood XXX, elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 181,17

eurot, viivis 34,94 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Mõista K.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks alates 14.06.2024 välja viivis

kuni põhinõude 181,17 euro jäägi täieliku tasumiseni viivise määraga 0,05%

päevas.

4. Jätta menetluskulud K.D kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

220 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

ettevalmistamise kulu ja 100 eurot on õigusabikulud.

6. Mõista K.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku

summas 220 eurot.

7. Mõista välja K.D-lt välja mõistetud menetluskuludelt 220 eurot viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on Tele2 ja kostja vahel 28.03.2023 sõlmitud liitumisleping nr 855124296,

mille alusel Tele2 kohustus osutama kostjale sideteenust numbritele 58171449 ja 58361482

ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja

regulaarselt. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille

alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.04.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja

seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 181,17

eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ehk ei tasunud arveid. Tele2

piirab kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on

piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda. Seega piiras Tele2 kostja teenused alates

11.05.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates

12.06.2023. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2

loovutas 02.10.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutusest

teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud loovutusteatisele ega ole võlgnevust tasunud.

Hageja on saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja, mistõttu taotleb ta lisaks põhivõlale ja

viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot.

Hagimaterjalid edastati 04.09.2024 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt

Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Hagile vastamise tähtpäev oli 18.09.2024. Kuna kostja

hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1).

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulud

Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1).

Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud

kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva kulu 20 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte kehtib

maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle

hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda

tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada

20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused

kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda

122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o

summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

kokku 220 eurot (riigilõiv 100 eurot + kiirmenetluskulu 20 ja õigusabikulu 100 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2.

2 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.