3-24-2627/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2627 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus Xi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kaie Kaju Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu): 1) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist Xi (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, mis keelab Xil kinnisasja käsutada; 2) käsutamise keelumärke seadmist Xile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale haagisele (registrinumber xxxxxx).

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

3-24-2627 2(4) kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.

Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus.

Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Maksuhaldur koostas 09.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057867-29, millega nõudis X OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammakse 564,06 eurot ja kohustas osaühingut tasuma 22 914,58 eurot. Seega nõudis maksuhaldur äriühingult kokku 23 478,64 euro tasumist. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole maksukohustuslane maksuotsust vaidlustanud. Eelmärgitud võlale lisandusid deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustused 3396,27 eurot (tööjõumaksud 2022. a veebruar – aprill ja käibemaks 2021. a juuni – 2022. a märts). Seega on äriühingul kohustus tasuda põhivõlg

26 874,91 eurot ja lisandunud intressid 14 730 eurot, kokku 41 604,91 eurot. Maksuhaldur kinnitas, et sundtäitmise toimingute alusel ei olnud võimalik äriühingult maksuvõlga sisse nõuda, kuna pangakontolt ei ole raha laekunud ja osaühingul puudub registervara.

3-24-2627 3(4)

7. Äriregistri kohaselt oli X OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks 08.08.2012–17.10.2022 X. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et X eelnevat maksuõiguslikku käitumist juhatuse liikmeks oleku ajal arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Asjaolu, et äriühing kasutas võltsarveid ja vähendas sellega alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tema raamatupidamist peeti viisil, mis ei võimalda saada ülevaadet ettevõtte rahalistest vahenditest ja raha liikumisest, annab põhjendatud aluse arvata, et osaühingu seaduslik esindaja jättis tahtlikult täitmata äriühingu kohustused.

Samuti võõrandas juhatuse liige ja ainuosanik X pärast maksuotsuse saamist ettevõtte ning ta kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt. Ka äriühingu võõrandamine viitab X tahtlusele hoida kõrvale kohustuste täitmisest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Kohus peab esitatud andmete alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, X, rikkus MKS §-s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine. Arvestades isiku käitumist äriühingu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, on tõenäoline, et maksupettuses osalenud isik hakkab kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma.

9. Äriühingu maksuvõla sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur arestis 12.09.2022 korralduse alusel osaühingu pangakonto AS-is SEB Pank (dtl 143-144). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

10. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab vajalikuks hüpoteegi seadmist. Maksuhaldur muutis taotlust ja soovis muuta taotletavat täitetoimingut, sest kinnistu võib olla ühisomandis. Kohus leiab, et taotluse muutmine on põhjendatud. Riigikohus leidis 12.01.2018 määruses asjas nr 3-17-1141 (p-d 12 ja 13), et ühisvara korral ei saa kinnistule seada kohtulikku hüpoteeki, kui selleks puudub teise abikaasa nõusolek. Samas on võimalik keelata kinnisasja käsutamine üksnes maksukohustuslasel (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 46).

11. Kinnistusraamatu andmetel kuulub X üks kinnisasi, millele on seatud hüpoteek

50 000 eurot Omalaen OÜ kasuks. Xxxxxx on rahvastukuregistri alusel X elukohaks. Keelumärke seadmist kinnistule ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest kinnistut on võimalik jätkuvalt kasutada. Viidatud Riigikohtu 12.01.2018 määrusest nähtuvalt ei ole keelumärke seadmine ühisomandis olevale kinnistule, millega keelatakse puudutatud isikul kinnisasja käsutada, ebaproportsionaalne abinõu.

12. Kohus leiab, et valitud meetmed on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122. Tegemist ei ole ületagamisega.

3-24-2627 4(4)

13. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/