2-24-4251/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-4251

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4251

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M.K. vastu võla nõudes

Hagihind

5844,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:

XXX, 10617 XXX);

Hageja esindaja: Aap Kulik (e-post: );

Kostja: M.K. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 48028

Jõgeva maakond; e-post: ).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.K. OK Incure OÜ kasuks 1709,81 eurot, millest 1568,81

eurot on põhivõlg ning perioodil 18.02.2023. a kuni 04.12.2023. a sissenõutavaks

muutunud viivis 141 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 2385,61 eurot, intressi 436,76 eurot,

sissenõudmiskulude 35 eurot ning viivise 1277,25 eurot osas.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb kostjale M.K. kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 26,84% ulatuses kostja kanda ja 73,16% ulatuses hageja kanda.

2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 159,70 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista kostjalt M.K. OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks 159,70

eurot.

4. Välja mõista kostjalt M.K. OK Incure OÜ kasuks viivis punktis 3 välja mõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

1 (5)

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OK Incure OÜ esitas 18.03.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse M.K. vastu laenulimiidi

laenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks

välja lepingust tuleneva võlgnevus 5844,43 eurot, millest põhivõlgnevus 3954,42 eurot,

intress 436,76 eurot, viivis 1418,25 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohus võttis hagi 19.03.2024. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 28.08.2024. a.

Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt

tagaseljaotsusega rahuldada alternatiivse nõude osas ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6

alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava

osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

2 (5)

4. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 28.08.2024. a. Kostja hagiavaldusele ei

vastanud. Seega loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised

asjaolud. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (VÕS § 1 lg

4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p

13).

6. Hageja nõue põhineb Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul.

Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded

hagejale 02.03.2023. a).

7. Kohus selgitas 02.08.2024. a hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (Riigikohtu lahendid nr

2-21- 13098, p 21 ja nr 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et

krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

välja toonud, et krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahavastikuregistrist saadud andmete

põhjal. Krediidiandja tuvastas, et kostjal maksehäireid ei olnud. Lisaks teostas krediidiandja

päringu Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute registrisse läbi Taust.ee

päringukeskkonna ning hindas saadud info alusel kostja sissetulekuid. Krediidilepingu

sõlmimisele eelnevalt oli kostja viimase kuu sissetulek 941 eurot. Krediidiandja hindas kostja

krediidivõimeliseks. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt andmeid pangakontode olemasolu

kohta ega muid tõendeid kostja krediidivõime kohta, s.h. sissetuleku kohta pikema perioodi

jooksul. Hagiavalduses ei ole esile toodud, millest koosnesid kostja sissetulekud. Puuduvad

igasugused andmed igakuiste kohustuste ning majapidamiskulude suuruse kohta. Seega oleks

krediidiandja pidanud koguma rohkem teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta.

Krediidiandja on kontrollinud kostjal kehtivate maksehäirete puudumist, kuid üksnes selle

3 (5)

toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et tuvastada kostja võime saadud krediit tagasi

maksta. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet

mõjutavate asjaolude kohta ning jättis seega kostja võime saadud krediit tagastada sisuliselt

kontrollimata.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude

ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17,

p 16). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

11. Hageja esitatud andmete kohaselt on hageja teinud perioodil 20.07.2021. a kuni

29.07.2022. a väljamakseid summas 4394 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas

2825,19 eurot. Seega on tagastamata 1568,81 eurot, mille palub hageja alternatiivselt kostjalt

välja mõista. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb

poolte vaheline nõue 29.07.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust (nr CLS-EE-18590) ning

kohaldus krediidi kulukuse määr 48,870% ja intress määras 26% aastas ning hagiavalduse

kohaselt loetakse poolte vahel tarbijakrediidileping sõlmituks 19.07.2021. a, lepingu numbrit

hagiavalduses ega ka selle lisadest ei nähtu., lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes

krediidikulukuse määraks 55.99% aastas ning lepingu eritingimuste punkti J kohaselt on

viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 45.2965% aastas ehk 0.1241% päevas, on

maksekäsu kiirmenetluses ning hagiavalduses esitatud põhinõuded summas 3954,42 eurot

kattuvad. Kohtu hinnangul saab maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-23-120300) esitatud

nõuet pidada samaks, mis on esitatud hiljem hagimenetluses.

Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Kostjal tuli põhiosa

tagastada 18.02.2023. a.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 1568,81 eurot ning perioodil 18.02.2023. a kuni 04.12.2023. a

sissenõutavaks muutunud viivise 141 eurot.

13. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (26,84%), tuleb menetluskulud jätta 26,84%

ulatuses kostja kanda ja 73,16% ulatuses hageja kanda.

4 (5)

Kostja menetluses osalenud ei ole, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 595 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus

tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 595 eurot, millest 26,84%

ehk 159,70 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

5 (5)