3-24-1203/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1203 Haldusasi Xi kaebus soodustingimustel vanaduspensioni staaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus. Tuvastada, et X töötas aktsiaseltsis Norma seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega tööl soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 tähenduses. Xi töö vastas kirjeldusele „töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt“. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3. Asendada Xi, A ja B nimed avaldatavas otsuses tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. oktoobril 2024 (halduskohtu- menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 8. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse määrata talle soodustingimustel vanaduspension. Kaebaja selgitas, et tema tehtud töö vastas kirjeldusele „töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt“ (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 206 „Soodustingimustel vanadus- pensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“, loetelu nr 2 seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p 10 alapunkt a).

3-24-1203 2(3) 2. SKA peatas 26. märtsi 2024. a otsusega nr E14197-1 kaebaja pensioniavalduse menetluse seoses soodusstaaži tõendamisega kohtus. SKA hinnangul on tõendatud, et kaebaja töötas kuiv- lihvijana kuus aastat kolm kuud ja 23 päeva I. Kalinini nimelises TET Teadusliku Uurimise Instituudis. SKA tõdes, et kaebaja töötas lisaks 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007, kokku seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva, lihvijana AS-s Norma. AS Norma arhiividokumentide hulgas ei ole kaebaja ametikirjeldust. Seega pole tõendeid, mis kinnitaks, et tema tööülesandeks oli metalltoodete abrasiivkäiaga kuivalt lihvimine. AS-s Norma töötamise aega ei arvata seega tema soodusstaaži hulka. 3. X esitas 23. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tuvastada tema soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž. Kaebaja selgitas, et seda, et ta töötas AS-s Norma kuivlihvijana, saavad tunnistada tema töökaaslased A ja B. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus inimesel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest ta on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. See tähendab, et inimene võib jääda pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. 5. Tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd on loetletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2. Loetelu seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p-s 10 „Muud kutsed metallitöötluse alal“ on nimetatud töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt. 6. Kohus võttis tunnistajatelt A ja B kirjalikud ütlused. 7. A selgitas, et töötas 1998. a jaanuarist kuni 2007. a aprillini AS Norma tehnoloogiabüroos tehnoloogina. X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses nimega Tööriistavabrik. A tööülesanded olid osaliselt seotud kaebaja opereeritava seadmega. Ta valmistas ette tööjooniseid ja profiile, mida kaebaja kasutas lihvpingil detailide töötlemiseks. A sõnul oli Xi tööks erinevate terasest detailide valmistamine kuivlihvimise meetodil. A kinnitas, et kaebaja töötas kogu ajavahemiku 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007 kuivmeetodit kasutades. Kaebaja kasutas oma töös profiillihvpinki ja abrasiivkäiasid. Lihvimiseks tuli juhtida käia liikumist mööda kontuuri. Kontuur, mida ta pidi jälgima, oli nähtav ekraanil suurendusega. Töötaja asus seejuures töötsoonis. Lihvimine toimus vaid kuivalt, jahutusvedelikku kasutamata. Vastasel juhul ei oleks protsess olnud jälgitav. Selle seadmega ei oleks saanud muul moel tööd teha. A selgitas, et kuivlihvimisel ei kasutata jahutusvedelikku ja kogu abrasiivtolm lendub töötsoonist välja. Märglihvimisel suunatakse lihvtsooni jahutusvedelik, mis jahutab lõike- tsooni. See seob eralduva abrasiivtolmu tööriistalt ja lihvitava materjali tolmu. Tekkiva vedelikupilve tõttu ei ole lõiketsoonis midagi näha. Seetõttu ei saa seda meetodit profiil- lihvimisel kasutada. 8. B selgitas, et töötas 26. märtsist 1986 kuni 24. aprillini 2011 AS Norma tehnoloogiabüroos. X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses, mis kandis nime Tööriistavabrik.

3-24-1203 3(3) B kinnitas, et X töötas kogu ajavahemiku 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007 kuivmeetodit kasutades. X kasutas oma töös profiillihvpinki ja abrasiivkäiasid. Kaebaja tegeles igapäevaselt profiillihvimisega. B oli kaebaja tööülesannetega tihedalt seotud, sest valmistas ette tööjooniseid, mida kaebaja lihvpingil kasutas. Igapäevaselt lihvis X erinevaid terasest detaile. Lihvimisel juhtis ta käia liikumist mööda kontuuri. Kontuur, mida ta pidi jälgima, oli nähtav ekraanil. Ise istus ta töötsoonis. Lihvprotsess sai toimuda vaid kuivalt, jahutusvedelikku kasutamata. 9. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel on tuvastatud, et X töötas 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007 AS-s Norma kuivlihvijana. Tunnistajad töötasid kaebajaga samas struktuuriüksuses kogu aja, mil kaebaja AS-s Norma töötas. Nad tegid kaebajaga lähedalt koostööd ja olid tema igapäevaste tööülesannetega kursis. Tunnistajate ütlused, millega nad kirjeldasid kaebaja tööd, langevad kokku. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kaebaja töötas seadmetega, millega sai teha üksnes kuivlihvimist. 10. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kaebaja töö AS-s Norma vastas loetelu nr 2 seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p-s 10 „Muud kutsed metallitöötluse alal“ nimetatud tööle: töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja töötas AS-s Norma kuivlihvijana seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva. 11. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. 12. Avaldatavas otsuses tuleb Xi, A ja B nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/