3-24-1442/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1442

Haldusasi

R.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.N

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1442.

2. Jätta R.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2024

määrus haldusasjas nr 3-24-1442 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.02.2019 alustati kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX. R.N

tunnistati selles kriminaalasjas kahtlustatavaks. R.N peeti sundtoomiseks kriminaalmenetluse

seaduse (KrMS) § 139 lg 5 alusel 17.02.2020 kinni ja toimetati 18.02.2020 ambulatoorse

kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise

kompleks-ekspertiisi

läbiviimiseks

psühhiaatriakliinikusse.

2. R.N esitas 14.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Politsei- ja

Piirivalveametilt (PPA) välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel

kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel. Kaebaja sundtoomisel 17.02.2020 osalenud politseinik

Y sinatas kaebajat ja valetas talle enne uste avamist. Ta filmis kaebaja korteris ilma kaebaja

loata. Sundtoomisel osalenud politseinikud ei osanud kaebajale öelda, kui kauaks ja kuhu teda

viiakse. Kaebajal oli väike rinnapiimatoidul laps. Laps vajas ööl pärast emast eraldamist

kiirabi. Kaebaja ja laps said sellest trauma. Kaebajat politseiautosse transportides tekitati talle

3-24-1442

valu. Arestimaja töötaja mõnitas kaebajat, kui kaebaja väljendas oma muret lapse pärast.

Uurija C tehtud sundtoomise määrus ei pruukinud olla õigustatud. Ei arvestatud selle

toimingu tagajärgedega lapsele. Uurija avaldas kaebaja lapse isale õigustamatult infot kaebaja

ülekuulamise kohta. Kaebaja ei saanud kätte uurija kutset ekspertiisi ilmumiseks. Tal ei ole

kohustust oma e-kirju lugeda. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik, et kaebaja lapse isa käib

vabalt ringi ja tema vastu algatatud kriminaalasjad lõpetatakse mõne päevaga. Kaebaja last

pole suudetud vägivalla eest kaitsta. Kaebaja vaimne tervis on korras. Kaebaja ei mõista,

kuidas on võimalik, et tema väljakutse peale tema koju tulnud politseinikud leidsid, et kaebaja

vajab psühhiaatrilist kontrolli. On vaja välja selgitada, kas politseiuurija palus

psühhiaatriakliiniku arste ebaseaduslikult kaebaja 48 tunniks kinni pidada.

3. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

edastas kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule (resolutsiooni p 2).

Kaebus tuleb tagastada, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses

(HKMS § 121 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitatakse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) järgi. Kui kaebaja

soovib kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist,

tuleb tal esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2).

Kuna halduskohus pole pädev kaebust läbi vaatama, ei vaja kaebaja riigi õigusabi enda

esindamiseks halduskohtumenetluses. Seetõttu pole halduskohtul pädevust ka kaebaja

riigi õigusabi taotlust läbi vaadata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 loetelus ei

ole eraldi riigi õigusabi liigina nimetatud isiku esindamist süüteomenetluses tekitatud

kahju eest hüvitise nõudmisel. Seega on tegu isiku muu õigusnõustamise või

esindamisega (RÕS § 4 lg 3 p 9). Kohus edastab kaebaja taotluse lahendamiseks Harju

Maakohtule (RÕS § 10 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R.N esitas 28.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub anda

ringkonnakohtul hinnang, kas kaebus seoses politseiniku tegevusega sundtoomise käigus

(kaebaja sinatamine; ilma loata korteris filmimine; sunni kasutamine lapse nähes; kaebaja

teavitamata jätmine sellest, kuhu ja kui kauaks teda viiakse) kuulub halduskohtu pädevusse.

Kaebaja saab aru, et prokuröri ja uurijate käitumisega seoses tuleb tal pöörduda prokuratuuri,

ja selles osas tal küsimusi ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 2, § 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtu pädevuses on

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus

ja kord on ette nähtud SKHS-s. Riigikohus on selgitanud, et lähtuvalt mh SKHS eelnõu

seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) märgitust on SKHS-ga sätestatud terviklik

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise normistik ning kui pidada kahju tekitanud

2(3)

3-24-1442

sündmust kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS-is

ette nähtud korras (vt nt Riigikohtu 10.03.2023 määruse nr 3-22-500 p 9 ja seal viidatud

kohtupraktika). SKHS sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Menetleja mõiste on määratletud KrMS §-s 16, mille

lõike 1 kohaselt on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Uurimisasutuseks on

KrMS § 31 lg 1 kohaselt oma pädevuse piires ka Politsei- ja Piirivalveamet. Niisiis toimub

politseiametniku poolt kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju

hüvitamine SKHS-is sätestatud korras. SKHS § 2 lg 3 kohaselt loetakse menetleja tekitatud

kahjuks RVastS § 12 lg-s 2 nimetatud kahju. RVastS § 12 lg 2 järgi loetakse avaliku võimu

kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud

füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti

teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Seega tuleb kahjunõue, mis

puudutab kriminaalmenetluses kohaldatud sundtoomist (KrMS § 139) ja sealhulgas

sundtoomist täide viinud politseiametnike tegevust, lahendada SKHS-is sätestatud

menetluskorra järgi. Nagu halduskohus selgitas, tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise

taotlus prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Prokuratuuri määruse peale on õigus esitada kaebus

Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ning Riigiprokuratuuri määrus on vaidlustatav maakohtus

(SKHS § 17).

8. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks muu õigusalase

nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Sama paragrahvi lõikes 7 on sätestatud, et kui taotlus on

esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine,

edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele. Seega edastas halduskohus riigi

õigusabi taotluse õigesti lahendamiseks Harju Maakohtule.

9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.05.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)