3-24-1251/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-1251

Määruse kuupäev

20. september 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Menetlusosalised

A.L kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses pastapliiatsite äravõtmise ja andmata

jätmise ning ravi osutamata jätmisega

Kaebaja A.L

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.L kaebus.

2. Jätta A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

4. Toimetada määrus A.L avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldades

järgneva teate:

„Kohtumääruse avalik kättetoimetamine

Tartu Halduskohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku § 72 lg 4 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 20.

septembri 2024. a määruse väljavõtte ja selgituse haldusasjas nr 3-24-1251:

„RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.L kaebus.

2. Jätta A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

[…]

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.“

Kohtumäärus loetakse A.L avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva

teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded.“

3-24-1251

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L esitas 27. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt ei olnud talle avavangla

osakonnas viibides tagatud kaebeõigus, kuna vangla ei andnud talle piisaval hulgal

kirjutusvahendeid. Kaebaja pidi hankima kirjutusvahendeid kaaskinnipeetavatelt või poest.

Kaebaja ostis lubatud siniste pastapliiatsite asemel poest mustad pastapliiatsid, mis võeti temalt

vanglas ära ja mille tõttu algatati distsiplinaarmenetlus. Teda karistati distsiplinaarkaristusega

ja ta paigutati ümber kinnisesse vanglasse. Tegemist ei olnud pelgalt ebamugavusega, vaid

vangla sekkus õigusvastase tegevusega kaebaja eraellu, alandas tema väärikust ja kahjustas

tema tervist. Kaebajal oli vaja esitada prokuratuurile kaebusi ja seda ei olnud võimalik

tahvelarvutis teha. Samuti jättis vangla ta vajaliku psühhiaatrilise ravita. Kaebuses on osutatud

Viru Vangla 10. aprilli 2024. a otsusele nr 6-16/24/25-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata

jätmise kohta.

Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud 11. aprillil 2024 oma õiguste kaitseks riigi õigusabi

taotluse. Kaebaja märgib kaebuses, et pärast vanglast vabanemist, s.o alates 22. augustist 2024

puudub tal elukoht ja õiguste iseseisev kaitsmine muutub võimatuks.

2. Viru Vangla edastas vastuseks kohtunõudele asjakohased kohtueelse menetluse materjalid,

millest nähtub järgnev.

2.1. A.L esitas 9. veebruaril 2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 12.

veebruaril 2024 nr-ga 6-16/24/25-1), milles nõudis vanglalt pastapliiatsite mitteväljastamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Taotluse kohaselt ostis A.L

avavanglas viibides ametlike kirjade kirjutamiseks kaks pastapliiatsit, mis osutusid siniste

asemel musta värvi pliiatsiteks ja mille vangla võttis temalt ära. Ta pidi edaspidi võtma teistelt

kinnipeetavatelt kirjutusvahendeid, rikkudes sellise tegevusega vangla kodukorda. Seoses

pastapliiatsite ostmisega paigutati ta 23. jaanuaril 2024 ümber kinnisesse vanglasse. Ta ei

saanud oma õiguste kaitseks vajalike kaebuste ja taotluste esitamiseks vajalikke pastapliiatseid

ka pärast 1. veebruaril 2024 toimunud vestlust üksuse juhiga. Vanglas kasutusel olevate

tahvelarvutite vahendusel ei saanud ta esitada kaebusi prokuratuuri ega korralikult ka kohtutele.

Vangla alandas pastapliiatsite mitteväljastamisega tema väärikust ja riivas tema eraelu

puutumatust.

2.2. A.L esitas 18. veebruaril 2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud

18. veebruaril 2024 nr-ga 6-16/24/29-1), milles nõudis pastapliiatsite mitteväljastamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot, sest vangla kahjustas tema vaimset

tervist. Taotluses on uuesti kirjeldatud pastapliiatsite ostmise, äravõtmise ja pliiatsite

kaaskinnipeetavatelt hankimisega seotud asjaolusid. Taotluse kohaselt oli ta esitanud nimetatud

asjaoludega seoses 9. veebruaril 2024 kuriteokaebuse. Taotleja väitel jättis vangla talle

3-24-1251

kirjutusvahendid andmata õigusvastaselt, takistades tal enda õigusi kaitsmast ning piirates tema

vabadusi, sest teda karistati ja ta paigutati vangla kinnisesse osakonda. Samuti ei võimaldanud

vangla talle vajalikku psühhiaatrilist abi.

2.3. Viru Vangla jättis 10. aprilli 2024. a otsusega nr 6-16/24/25-2 A.L. kahju hüvitamise

taotlused nr 6-16/24/25-1 ja nr 6-16/24/29-1 rahuldamata.

Vangla viitas otsuses Viru Vangla avavangla kodukorra punktile 7.1.17, mille kohaselt on

musta värvi pastapliiatsid keelatud esemed, mistõttu puudus alus nende lubamiseks ja

väljastamiseks. Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirjast nr 3-24/1-3/36 nähtuvalt arvestati

distsiplinaarmenetluse käigus kinnipeetava vastuväidetega ning vangla esitas nende osas oma

seisukoha. A.L. ümberpaigutamine vangla kinnisesse osakonda ei olnud tingitud ainuüksi

mustade pastapliiatsite vanglasse toomisest, vaid ta oli toime pannud ka muid

distsiplinaarrikkumisi, mille eest määrati distsiplinaarkaristused. Teatud hetkel ei olnud vanglas

tõepoolest pastapliiatseid, kuna need olid otsa saanud. Siiski telliti neid koheselt juurde ja

väljastati kinnipeetavale esimesel võimalusel vastavalt vajadusele. A.L.le väljastati

pastapliiatseid 9., 12., 14., 19. ja 21. veebruaril 2024. Vangla vabandas otsuses võimalike

tekkinud ebamugavuste pärast. A.L. väited, nagu oleks talle jäetud pastapliiatsid väljastamata

vaid põhjusel, et ta esitab pöördumisi ja et ta küsis pastapliiatseid kaaskinnipeetavatelt, ei ole

asjakohased. Vanglale 23. jaanuaril 2024 esitatud pastapliiatsite väljastamise taotluses ta ei

väitnud, et peab küsima pastapliiatseid kaaskinnipeetavatelt.

Tahvelarvuti võimalike tehniliste probleemide osas märkis vangla, et kuna A.L pole

täpsustanud ühtegi konkreetset juhtumit, millal mõni tehniline probleem esines, siis pole

võimalik vastavasisulisi väiteid täpsemalt hinnata. Kinnipeetav on esitanud vanglale arvukalt

pöördumisi tahvelarvuti vahendusel, sh kahjunõude nr 6-16/24/29-1. Seetõttu leidis vangla, et

A.L on igati võimeline tahvelarvutit kasutama ja vangla pole jätnud talle selle kasutamist

õigusvastaselt õpetamata.

Ka etteheide psühhiaatrilise ravi võimaldamata jätmise kohta pole põhjendatud. Kinnipeetaval

toimusid 15. jaanuaril 2024 ja 4. aprillil 2024 psühhiaatri vastuvõtud ja talle on vastavalt

vajadusele määratud ka asjakohaseid ravimeid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest,

mille vangla tekitas talle pastapliiatsite äravõtmise ja väljastamata jätmisega jaanuaris ja

veebruaris 2024 ning talle psühhiaatrilise ravi osutamata jätmisega. Seega on tegemist

mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. Kaebaja on läbinud vanglale 9. ja 18. veebruaril 2024 esitatud kahju hüvitamise taotluste

esitamisega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

3-24-1251

5.1.1. Kaebajal puudus Viru Vangla avavanglas karistust kandes õigus hoida enda valduses

musta värvi pastapliiatseid.

Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla

Avavangla kodukorra“ p 7.1.17 kohaselt on keelatud esemeks vanglas kirjutusvahendid, välja

arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või

läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats. Viru Vangla

avavangla kodukorra seletuskirjas on vaidlusaluse punkti kohta selgitatud, et must pastapliiats

võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada märkamatult

dokumendile trükitud kirja. Samuti ei ole musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul

võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga.

Võltsimise tulemusena satub ohtu vangla julgeolek. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt selgitas

kohus eeltoodut kaebajale 29. veebruari 2024. a määruses haldusasjas nr 3-24-546, milles

kaebaja taotles talle musta värvi pastapliiatsite omamise tõttu määratud distsiplinaarkaristuse

tühistamist.

Samuti ei ole veenev kaebaja väide, et vangla piiras musta värvi pastapliiatsite eksliku

soetamise tõttu tema vabadust. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas tema ümber paigutamist

Viru Vangla avavanglast kinnisesse osakonda. Vangla selgitas 10. aprilli 2024. a otsuses, et

ümberpaigutamine vangla kinnisesse osakonda ei olnud tingitud ainuüksi mustade

pastapliiatsite soetamisega, vaid kaebaja oli toime pannud ka muid distsiplinaarrikkumisi, mille

eest määrati talle distsiplinaarkaristused. Sama nähtub ka kohtute infosüsteemist, mille kohaselt

vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-24-400 Viru Vangla 9. veebruari 2024. a käskkirja nr 6-

1/24/120-1, millega ta paigutati avavanglast ümber kinnisesse osakonda. Käskkirja kohaselt

tugines vangla ümberpaigutamisel kolmele kaebajale määratud distsiplinaarrikkumisele, s.o 22.

detsembri 2023. a käskkirjale nr 3- 3/1-3/275 (kaebaja oli kasutanud teise kinnipeetava

kõnekaarti), 8. veebruari 2024. a käskkirjale nr 3-24/1-3/34 (kaebaja ei olnud registreerinud

telefoninumbreid, millele ta helistas) ning 8. veebruari 2024. a käskkirjale 3-24/1-3/36 (kaebaja

oli ostnud kauplusest keelatud esemed, s.o musta tindiga pastakad). Nagu kohus eespool juba

märkis, olid musta värvi pastapliiatsid vanglas keelatud esemeteks ning kaebaja esile toodud

asjaolude põhjal puudub alus hinnanguks, et teda oleks selliste pliiatsite omamise tõttu

õigusvastaselt koheldud.

5.1.2. Kohtu hinnangul ei ole hüvitamiskaebusel eduväljavaateid ka osas, milles kaebaja

väidab, et vangla tekitas talle siniste pastapliiatsite väljastamata jätmisega mittevaralist kahju.

Kaebaja väide, et vangla takistas tal seeläbi kasutamast oma õigust pöörduda kaebustega

kohtute ja prokuratuuri poole, on paljasõnaline, sest ta pole esitanud selle väite kohta

täpsustavaid andmeid ega ühtegi tõendit. Asja materjalidest nähtub vastupidine teave: kaebaja

märkis 9. veebruari 2024. a kahju hüvitamise taotluses, et ta kasutas kaaskinnipeetavatelt

saadud kirjutusvahendeid; 18. veebruari 2024. a kahju hüvitamise taotluses märkis kaebaja, et

ta esitas 9. veebruaril 2024 prokuratuurile kuriteokaebuse (reg nr 6-10/24/2555-1).

Kinnipeetavad saavad kohtule esitada avaldusi elektrooniliselt tahvelarvuti vahendusel.

Kaebaja on seda korduvalt ka teinud, sealhulgas esitas ta praeguse asja materjalidest nähtuvalt

nii 18. veebruari 2024. a taotluse kui ka kaebuse elektrooniliselt. Kaebaja pole vastu vaielnud

vangla 10. aprilli 2024. a otsuses märgitule, mille kohaselt väljastas vangla 2024. a veebruaris

kaebajale kahe nädala jooksul pliiatseid viiel korral – see fakt ei osuta vangla soovile takistada

kaebajal oma õigusi teostamast. Seoses asjaoluga, et ühel hetkel olid pastapliiatsid otsa saanud,

on vangla kaebaja ees vabandanud. Asja materjalides ei osuta miski sellele, et kaebajale oleks

tekkinud seoses pliiatsite puudusega rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

3-24-1251

5.1.3. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et vangla oleks jätnud kaebajale psühhiaatrilise ravi

osutamata.

Kaebaja on esitanud nimetatud väite äärmiselt üldsõnaliselt, jättes nii kohtueelses menetluses

kui ka kaebuses põhjendamata, millistele asjaoludele tema väide tugineb. Vangla asus 10.

aprilli 2024. a otsuses seisukohale, et kaebaja väited psühhiaatrilise ravi osutamata jätmise osas

ei leidnud kohtueelses menetluses tõendamist. Vangla kontrollis kaebaja tervisekaarti ja märkis

otsuses, et kaebajal toimus psühhiaatri vastuvõtt 15. jaanuaril 2024 ning kaebajale oli vastavalt

vajadusele määratud ka asjakohaseid ravimeid. Kaebaja ei ole kaebuses nendele väidetele vastu

vaielnud. Kaebusest nähtuvalt ei pea kaebaja õigeks, et vangla osutas 10. aprilli 2024. a otsuses

ka 4. aprillil 2024 toimunud psühhiaatri vastuvõtule, sest nimetatud vastuvõtt toimus pärast

kahju hüvitamise taotluste esitamist. 4. aprilli 2024. a vastuvõtt ei kuulu tõesti nõude aluse

hulka, kuid hiljem toimunud sündmused võivad siiski olla asjassepuutuvad mittevaralise kahju

tekkimise tõenäosuse või selle suuruse hindamisel. Ilmselgelt ei jätnud vangla kaebaja nõuet

rahuldamata põhjusel, et tal toimus 4. aprillil 2024 psühhiaatri vastuvõtt.

5.2. Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi intensiivselt.

Kaebaja väited tema eraellu sekkumise, väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise osas on

ülepaisutatud ning riivet ei kinnita ükski kohtule teadaolev asjaolu ega tõend. Kaebaja arvukad

pöördumised 2024. a alguses kohtutele ja vanglale kinnitavad, et kaebaja sai realiseerida oma

kaebeõigust ning esitada avaldusi nii paberkandjal kui tahvelarvutis. Asjaolu, et vanglal polnud

mõnel üksikul päeval võimalik kaebajale pastapliiatseid väljastada, sai kaebaja õigusi riivata

üksnes vähesel määral.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigi õigusabi saamist enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid

halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas

kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul

kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses

viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist

3-24-1251

vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda

vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja.

Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele.

Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul

tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju

tekkimise kohta.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

9. Menetlusosalisel on kohustus teavitada kohut oma aadressi ja sidevahendite andmete

muutumisest kohtumenetluse kestel (HKMS § 28 lg 3).

Kohtule teadaolevalt vabastati kaebaja Viru Vanglast 22. augustil 2024 seoses karistuse

ärakandmisega, kuid ta ei ole esitanud kohtule oma aadressi ega sidevahendite andmeid, v.a

telefoninumber. Haldusasjas nr 3-24-2401 teatas Viru Vangla 28. augustil 2024 vastuseks

kohtunõudele, et vanglast vabanemisel ei esitanud A.L vanglale vabanemisjärgset elukohta ega

muid kontaktandmeid.

Kohtul puuduvad andmed kaebaja praeguse viibimiskoha kohta. Kohtule on haldusasjade nr

3-23-2472, 3-24-791, 3-24-1282, 3-24-2399 ja 3-24-2401 põhjal teada, et kaebaja ei ole

vaatamata kohtu selgitustele andnud kohtule peale telefoninumbri muid kontaktandmeid ning ta

ei soovi saada kohtumääruseid kätte enne, kui talle antakse riigi õigusabi. Samuti on kohtule

haldusasja nr 3-23-2472 materjalide põhjal teada, et kaebaja ei ela rahvastikuregistris tema

elukoha aadressina märgitud Lennuki tn 10–11, Rakvere linn, sest nimetatud sotsiaaleluruumi

üürileping lõppes 2023. a novembris. Kaebaja ei ole ka rahvastikuregistris märgitud e-posti

aadressile saadetud menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud.

HKMS § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetlusosalisele toimetada kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustiku VI osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt

avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kuna kohus ei saa eeltoodust tulenevalt käesolevat määrust kaebajale muul viisil kätte

toimetada, toimetab kohus käesoleva määruse kaebajale avalikult kätte, avaldades väljavõtte

määrusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (HKMS § 72 lg 4, TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen