3-24-1334/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1334

Haldusasi

X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna

juhataja

02.02.2024

otsuse

nr

7-2/589-1,

18.03.2024 otsuse nr 7-2/1372-1 ja 26.03.2024 otsuse nr 7-

2/1281-29 tühistamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2024

korralduse nr 418 „Vaideotsus“ tühistamiseks ning Tallinna

linna kohustamiseks kaebaja 2024. a jaanuari-, veebruari- ja

märtsikuu toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisi Raa-

mets-Tunali

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja kaebaja elukoha aadress tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.10.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 18.01.2024 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale toimetulekutoetuse taotluse 2024. a jaanuarikuu eest (digitaalse kohtutoimiku

lehekülgedel (dtl) 51-52; tõlge dtl 1506).

1.1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas 22.01.2024 kaebajale lisadokumentide esitamise nõude

taotluse vajaduse hindamiseks (dtl 81-82). Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas ka 26.01.2024 (dtl

194) täiendavate dokumentide esitamise nõude.

1.2. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja jättis 02.02.2024

otsusega nr 7-2/589-1 kaebaja taotluse läbi vaatamata (dtl 49-50). Otsuse põhjenduste kohaselt ei

esitanud kaebaja määratud tähtajaks ehk hiljemalt 30.01.2024 vajalikke lisadokumente –

korteriühistu poolt tõend või muu dokument kinnitamaks, kuidas on kaebaja 2023. a detsembrikuu

eluasemekulude eest tasunud. Seetõttu ei osutunud võimalikuks hinnata kaebaja pere toetuse

saamise vajadust.

3-24-1334

2(19)

1.3. Kaebaja esitas 02.03.2024 vaide (dtl 37-41; tõlge dtl 1508-1509), mida kaebaja täiendas

08.03.2024 (dtl 44-47; tõlge dtl 1510-1512) ja 11.03.2024 kirjaga (dtl 59-60; tõlge dtl 1513-1514).

Lasnamäe Linnaosa Valitsus edastas 18.03.2024 kaebaja vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 02.02.2024 otsuse nr 7-2/589-1 peale koos omapoolsete

selgitustega Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistusele, paludes jätta vaide

rahuldamata (dtl 30-35).

2. Kaebaja esitas 25.02.2024 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale toimetulekutoetuse taotluse 2024. a veebruarikuu eest (dtl 1100-1101 ja dtl 1334-

1340; tõlge dtl 1515-1516). Taotlusele olid lisatud 2024. a veebruarikuus tasumisele kuuluvate

eluasemekulude arve (dtl 1338-1339) ja pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024 - 31.01.2024

kohta (dtl 1340).

2.1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus küsis 29.02.2024 kaebajalt täiendavaid dokumente taotluse

vajaduse hindamiseks (dtl 1342-1343).

2.2. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja jättis 18.03.2024

otsusega nr 7-2/1372-1 kaebaja taotluse läbi vaatamata (dtl 1097-1098). Otsuse põhjenduste

kohaselt ei esitanud kaebaja määratud tähtajaks ehk hiljemalt 14.03.2024 vajalikke lisadokumente

– kaebaja lapse pangakontost väljavõte perioodi 01.01.2024-26.02.2024 kohta ning tõendid Eestis

tegutsevatest pankadest. Seetõttu ei osutunud võimalikuks hinnata kaebaja pere toetuse saamise

vajadust.

2.3. Kaebaja esitas 18.03.2024 vaide (dtl 1092-1095, tõlge dtl 1553-1554). Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastas 25.03.2024 kirjaga nr 7-1/1474-1 kaebaja vaide

Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistusele, paludes jätta vaie rahuldamata (dtl 1087-

1089).

3. Kaebaja esitas 12.03.2024 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale toimetulekutoetuse taotluse 2024. a märtsikuu eest (dtl 565-566; tõlge dtl 1555-

1556).

3.1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus küsis kaebajalt 19.03.2024 kirjaga täiendavaid dokumente toetuse

vajaduse hindamiseks (dtl 730-731).

3.2. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja jättis 26.03.2024

otsusega nr 7-2/1281-29 kaebaja taotluse läbi vaatamata (dtl 561-563). Otsuse põhjenduste kohaselt

keeldus kaebaja lisadokumentide esitamisest ega esitanud määratud tähtajaks ehk hiljemalt

28.03.2024 vajalikke lisadokumente.

3.3. Kaebaja esitas 28.03.2024 vaide (dtl 550-559, tõlge dtl 1558-1563), mille Lasnamäe Linnaosa

Valitsus edastas 04.04.2024 kirjaga nr 7-1/1281-111 Tallinna Linnavalitsusele koos omapoolsete

selgitustega, paludes jätta vaie rahuldamata (dtl 541-548).

4. Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2024 korraldusega nr 418 (vaideotsus) jäeti kaebaja vaided

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 02.02.2024 otsuse nr 7-2/589-

1, 18.03.2024 otsuse nr 7-2/1372-1 ja 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-29 peale rahuldamata

(dtl 15-21). Vaideotsuse põhjendused on järgmised:

4.1. Vaide esitaja leiab, et eluasemekulude eest tasumise tõendamine või mitte tõendamine ei ole

põhjus, et jätta tema toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata ning vaide esitaja on esitanud kõik

vajalikud dokumendid. Vaide esitaja ei nõustu, et ta on toetuse saamiseks esitanud ebaõigeid

andmeid ja seetõttu on linnal õigus küsida makstud toetus tagasi. Kuna lisadokumentide nõudes

küsitud täiendavad dokumendid ei ole märgitud SHS-s, siis ei tohiks nende mitteesitamine segada

taotluste menetlemist. Vaide esitaja vaidlustab haldusmenetluse raames tehtud toiminguid, sest

nendega alandati tema inimväärikust. Vaide esitaja leiab, et vaidlustamise protsessiga venitatakse,

tema kirju ignoreeritakse ja teda ei aidata.

3-24-1334

3(19)

4.2. Toimetulekutoetus on rahaline abi puuduses inimesele või perele, mille eesmärk on

leevendada isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste (eluase, toit,

riietus jms) rahuldamiseks. Kuna vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on kaalukas avalik huvi

see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus. Hüvitise

taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning

hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed

ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või

muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks.

4.3. Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas vaide esitaja vastab SHS-s nimetatud

eeldustele. SHS § 134 lõike 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast

kõikide dokumentide esitamist. Andmed ja tõendid sissetulekute, sh makstud elatise ja

eluasemekulude kohta on kõik vajalikud toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ning seetõttu

on isik toimetulekutoetuse taotlemisel kohustatud need esitama, sest toimetulekutoetuse saab

määrata alles pärast kõikide dokumentide esitamist.

4.4. Vaide esitaja jättis esitamata makseteatised 2023. a detsembrikuu ja 2024. a jaanuarikuu ning

veebruarikuu eluasemekulude tasumise kohta ning vaide esitaja isa ja lapse konto väljavõtte, mille

esitamist linnaosa valitsus temalt õiguspäraselt nõudis ja mille esitamata jätmise tõttu ei olnud

linnaosa valitsusel võimalik sisuliselt kontrollida, kas vaide esitaja vastab toimetulekutoetuse

saamise tingimustele. Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainult asjaolust, et vaide esitaja

vastab toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks

tuleb linnaosa valitsusele esitada nõuetekohane taotlus koos vajalike tõenditega. Kui puudust ei

kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Asjas olulist tähtsust omava

tõendi esitamata jätmisel ei saa isik eeldada temale soodsat lahendit. Vaidlustatud otsused on tehtud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on

proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele.

5. Kaebaja esitas 03.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 02.02.2024 otsuse nr 7-2/589-1, 18.03.2024 otsuse nr 7-

2/1372-1 ja 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-29 tühistamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2024

korralduse nr 418 „Vaideotsus“ tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kaebaja 2024. a

jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

6.1. Kaebaja sai jaanuarikuu eest toetuse taotlemisel nõude esitada 2023. a detsembrikuu

kommunaalmakse tasumist kinnitavad dokumendid. Kuna kaebaja dokumenti ei esitanud, siis lükati

kaebaja taotlus tagasi. Kaebaja uuris dokumendi esitamise võimaluse kohta järgmisel kuul, kuid

kaebajale ei vastatud. Varem on kaebaja toimetulekutoetuse taotlused läbi vaadatud ilma sellise

dokumendita ega ole kommunaalmaksete tasumise kinnitust küsitud. Kaebajale jääb arusaamatuks,

kuidas sellise dokumendi esitamata jätmisel saab tema taotluse läbi vaatamata jätta.

6.2. Kaebaja sai veebruarikuu eest toetuse taotlemisel nõude esitada lapse pangakonto väljavõte ja

kõikide pankade tõendid selle kohta, et kaebajal ei ole neis pankades kontosid. Veebruarikuus

vesteldes sotsiaaltöötajaga selgitas kaebaja, et tema lapse kontot kasutas lapse isa. Kaebaja esitas

ühe panga kinnituse selle kohta, et kaebajal on üks konto sealses pangas, kuid kaebajale ei teatatud,

et selline kinnitus ei sobi. Kaebaja selgitas 26.02.2024 kommunaalarve tasumise ja lisadokumentide

nõudmise kohta ning rohkem temalt minult muid arve tasumisega seotud dokumente ei küsitud.

6.3. Kaebaja sai märtsikuu eest toetuse taotlemisel samuti nõude esitada lapse pangakonto

väljavõte ja kõikide pankade tõendid selle kohta, et kaebajal ei ole neis pankades kontosid. Kaebaja

3-24-1334

4(19)

selgitas märtsikuus kommunaalkulude tasumist, aga sotsiaaltöötajale kaebaja selgitused ei sobinud

vaatamata sellele, et esitatud kommunaalarvelt oli võlg näha.

6.4. Lisadokumentide nõudmine oli vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega (SHS). Kaebajale

selgitati, et kontode esitamata jätmine toob kaasa hüvitise andmisest keeldumise ning selgitati, et

need dokumendid on vajalikud toetuse vajaduse ja õigusliku aluse hindamiseks. Kaebaja avalduste

menetlemiseks oli vaja esitada pangakonto väljavõtted ja kommunaalmaksete kviitungid. See aga

eksitas kaebajat ning kaebaja ei mõistnud, mida oli tal tegelikult vaja esitada, et kinnitada oma õigust

hüvitistele, kuna kaebaja sai lisadokumentide esitamise nõuetest aru selliselt, et tema avalduste

läbivaatamiseks oli vaja esitada üks dokument, mis kinnitab kaebaja toimetulekutoetuse saamise

õiguse olemasolu (kaebaja lapse pangakonto väljavõte või tõend, et kaebajal on üks konto). Kaebaja

leiab, et kõikide Eesti pankade tõendid, nagu ka muud küsimused, ei puudutanud hüvitise õiguse

määramist. Kaebaja märgib, et tal puuduvad pankade tõendid eelnevate kontode puudumise kohta

ja sissetulekute kohta. Kaebaja leiab, et vastustaja ei saanud esitada lisadokumentide esitamise

nõuet, kuna SHS annab ammendava loendi, milliseid dokumendid tuleb esitada. Samuti on kaebaja

seisukohal, et lisadokumentide esitamise nõue ei puudutanud täiendava abivajaduse

väljaselgitamist.

6.5. Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus sellest, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud

eeldustele. Abivajaduse hindamine ja toetuse saamise õiguse kindlakstegemine on erinevad

mõisted. Samuti heidab kaebaja ette, et kaebaja pöördumised seoses selgituste saamisega jäid

vastustajal tähelepanuta, vastustaja ei vastanud kaebaja küsimustele ega vastanud veebruari- ja

märtsikuu avalduste läbivaatamisel kaebajale kordagi.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks õiguslik

alus puudub. Vastustaja põhjendab enda seisukohti järgmiselt.

7.1. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele me-

netlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Hüvitise taotlemisel ja saamisel

isik on kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumen-

did ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise

asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. Hüvitise

andjal on põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta

õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sh hüvitise taotlemise käigus esitatud

andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade mate-

riaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kuna vahendid toe-

tuste maksmiseks on piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele,

kes on selleks õigustatud ja seda ka tegelikult vajavad. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel toime-

tulekutoetuse määramise otsustamisel kontrollida SHS § 131 lg-s 2 sätestatud eelduste täitmist ehk

hinnata taotleja pere toimetulekutoetuse vajadust.

7.2. Jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotlus. Kaebaja esitas 18.01.2024 toimetulekutoetuse taot-

luse koos oma pangakonto väljavõttega perioodi 01.12.2023–31.12.2023 kohta ja jaanuarikuus ta-

sumisele kuuluvate eluasemekulude arvega. Kaebaja kinnitas, et elab koos lapsega üürikorteris.

Andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja õpib jätkuvalt Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis

mittestatsionaarses õppes ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvel. Kaebajal tuli hiljemalt

29.01.2024 esitada täiendavalt makseteatis 2023. a detsembrikuus eluasemekulude tasumise kohta,

kuna vastustajal tekkis küsimus, kuidas toimus 2023. a detsembrikuu eluasemekulude tasumine,

kuna esitatud pangakonto väljavõttel nähtus vaid osaline üüri ülekanne korteri omanikule.

7.2.1. Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttel nähtus, et ta on teinud ülekandeid oma isa arvel-

dusarvele. Seoses sellega võeti 19.01.2024 kaebajaga telefoni teel ühendust ja kaebaja kinnitas, et

3-24-1334

5(19)

kasutab juba umbes kümme aastat volituse alusel ainuisikuliselt oma isa arveldusarvet. Ühtlasi kin-

nitas kaebaja, et maksab eluasemekulude eest oma isa kontolt, kandes raha enda kontolt isa kontole

ja sealt tasub siis ise eluasemekulude eest. Sellega seoses paluti kaebajal esitada nimetatud kon-

toväljavõte perioodi 01.12.2023-18.01.2024 kohta, mida ta samal päeval ka tegi. Väljavõtte kont-

rollimisel aga ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et ta oleks tasunud detsembrikuus eluasemekulude

eest oma isa kontolt. Kuna 2024. a jaanuarikuus selgus esmakordselt, et kaebaja kasutab juba umbes

kümme aastat volituse alusel ainuisikuliselt oma isa arveldusarvet ega ole sellest teavitanud eelne-

vatel perioodidel, mil on saanud toimetulekutoetust, tekkis vajadus kontrollida täiendavalt kaebaja

õigustatust varasemalt saadud toimetulekutoetusele.

7.2.2. Kaebaja teatas, et tal puudub võimalus esitada makseteatist 2023. a detsembrikuus eluase-

mekulude tasumise kohta põhjusel, et makse sooritas väidetavalt tema isa oma pangakontolt, millele

kaebajal puudub juurdepääs (ehk tegemist ei ole kaebaja isa kontoga, mida ainuisikuliselt kasutab

kaebaja), siis ta ei saa oma isalt maksekorraldust, kuna isa töötavat välismaal. Seoses sellega paluti

26.01.2024 kaebajal hiljemalt 30.01.2024 esitada korteriühistu poolt tõend või muu dokument, kin-

nitamaks, kuidas ta on 2023. a detsembrikuus eluasemekulude eest tasunud. Kuna kaebaja väitis, et

ei saa nõutud maksekorraldust esitada ega esitanud määratud tähtajaks ka tõendit korteriühistu poolt,

tundus see vastustaja jaoks vähetõenäoline ja kahtlane. Seetõttu otsustas vastustaja asjaolude välja-

selgitamiseks ise pöörduda raamatupidaja poole, kes oli märgitud kaebaja poolt jaanuarikuus esita-

tud eluasemekulude arvel. Telefonivestluses aga selgus, et Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ enam ei

tegele KÜ xxxxxx arvete väljastamisega, kuna alates 01.06.2023 teenindab xxxxxxx KÜ-d Pindi

Kinnisvarahaldus OÜ. Edaspidi selgus tõsiasi, et tegelikult vähemalt 2020. a märtsikuust on kaebaja

igakuiselt esitanud vastustajale võltsitud dokumente, kuna Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ poolt

edastatud väljavõttest selgus, et korteriühistu arveldusarvele laekusid õiged summad vastavalt tege-

likele arvetele, mitte aga need summad, mis kajastusid kaebaja poolt vastustajale esitatud arvetel.

Samuti selgus, et vähemalt 2021. a maikuust on kaebaja lapsel olemas pangakonto, sest muuhulgas

tasuti lapse pangakonto kaudu sel perioodil korduvalt eluasemekulude eest. Seega leidis kinnitust,

et kaebaja on teadlikult vähemalt 2020. a märtsikuust esitanud vastustajale igakuiselt nii võltsitud

dokumente kui ka valeandmeid.

7.2.3. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja ei esitanud määratud tähtajaks, s.o 30.01.2024 vajalikke

lisadokumente, ei osutunud võimalikuks hinnata tema pere toetuse saamise vajadust ning vastustaja

otsustas kaebaja 18.01.2024 toimetulekutoetuse taotluse jätta läbi vaatamata.

7.3. Veebruarikuu toimetulekutoetuse taotlus. Kaebaja esitas 25.02.2024 toimetulekutoetuse taot-

luse, mida hakati menetlema 26.02.2024, kui kaebaja tuli talle määratud vastuvõtule. 04.03.2024

selgus, et esmakordselt edastas kaebaja toimetulekutoetuse taotluse juba 13.02.2024, kuid spetsia-

list, kelle e-postile ta selle edastas, oli haiguslehel, mistõttu ei olnud see teada, kuna keegi teine ei

oma ligipääsu haiguslehel viibiva spetsialisti e-postile. Koos toimetulekutoetuse taotlusega edastas

kaebaja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024–31.01.2024 kohta ja veebruarikuus tasu-

misele kuuluvate eluasemekulude arve. Kaebaja kinnitas, et elab koos lapsega üürikorteris aadressil

xxxxxxxx. Andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja on Eesti Töötukassas töötuna arvel.

7.3.1. Kaebajale esitati 26.02.2024 vastuvõtul lisadokumentide esitamise nõue, mille vastustaja

parandas ebatäpsuse tõttu 29.02.2024 e-kirjaga. Kaebajal tuli hiljemalt 14.03.2024 esitada täiendava

lapse pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2024-26.02.2024 kohta. Menetluse raames oli vastustajal

vaja selgitada välja ka kaebaja lapse võimalikud sissetulekud. Vastustaja tuvastas 2024. a jaanuari-

kuu taotluse menetlemise käigus, et vähemalt 2021. a maikuust oli/on kaebaja lapsel pangakonto,

millelt vähemalt 2021. a maikuust tasus kaebaja mitmeid kordi üürikorteri eluasemekulude eest.

Vastustajal ei olnud plaanis toimetulekutoetuse arvestamisel võtta sissetulekuna arvesse perioodil

01.02.2024-26.02.2024 kaebaja lapse pangakontole laekunud võimalikke summasid, kuid kui koha-

liku omavalitsuse üksus leiaks, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või

omandis olev vara tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid, siis tule-

nevalt SHS § 134 lg 4 p-st 7 oleks võinud kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat.

3-24-1334

6(19)

7.3.2. Kaebajal tuli esitada kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest (Swedbank AS, AS SEB Pank,

Coop Pank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS TBB pank, Holm Bank AS, AS Citadele

banka Eesti filiaal, Wise, Paysera, Revolut) tõendid, mis kinnitavad, kas kaebajal või tema lapsel

on/oli nimetatud pankades konto(d) või mitte, sh mitu kontot, millal avatud või suletud. Varasem

kaebajapoolne valeandmete esitamine ja dokumentide võltsime on tekitanud vastustajal põhjenda-

tud kahtlusi kaebaja poolt esitatava informatsiooni suhtes, mistõttu ainuüksi kaebajapoolsed kinni-

tused ei ole enam vastustaja jaoks piisavad asjaolude tõendamiseks. Vastustaja peab kahtlaseks as-

jaolu, et kaebaja pangakonto väljavõttel ei nähtu praktiliselt üldse igapäevaeluga seotud arveldamist,

mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja pere majandab. Kaebajale on korduvalt selgitatud, miks

antud tõendeid nõutakse ja samuti seda, et vastustaja saab kaebajale kompenseerida tõendite mak-

sumuse sissetulekust sõltuvate toetuste raames. Samuti võimaldati kaebajale soovi korral saada ra-

halisi vahendeid enne ja seda nimetatud tõendite eest tasumiseks. Kaebaja kinnitas, et ei esita nime-

tatud tõendeid.

7.3.3. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja ei esitanud määratud tähtajaks, s.o 14.03.2024 vajalikke

lisadokumente, ei osutunud võimalikuks hinnata tema pere toetuse saamise vajadust ning vastustaja

otsustas kaebaja 25.02.2024 toimetulekutoetuse taotluse jätta läbi vaatamata.

7.4. Märtsikuu toimetulekutoetuse taotlus. Kaebaja esitas 12.03.2024 toimetulekutoetuse taotluse

koos oma pangakonto väljavõttega perioodi 01.02.2024–29.02.2024 kohta ja märtsikuus tasumisele

kuuluvate eluasemekulude arvega. Kaebaja kinnitas, et elab koos lapsega üürikorteris. Andmete

kontrollimisel selgus, et kaebaja õpib jätkuvalt Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis mittestatsio-

naarses õppes ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvel.

7.4.1. Kaebajale esitati 19.03.2024 lisadokumentide esitamise nõue, milles paluti esimesel võima-

lusel või hiljemalt 28.03.2024 esitada täiendavalt kaebaja pangakonto väljavõte perioodi

01.02.2024-12.03.2024 kohta või perioodi 01.03.2024-12.03.2024 kohta. Kaebaja taotluse menet-

lemiseks ja toetuse vajaduse hindamiseks on tähtis ka jooksva kuu pangakonto ülevaade, et hinnata

kaebaja pere iseseisva toimetuleku võimet ka toetuse määramise hetkel. Vastustajal ei olnud plaanis

toimetulekutoetuse arvestamisel võtta sissetulekuna arvesse perioodil 01.03.2024-12.03.2024 kae-

baja pangakontole laekunud võimalikke summasid, kuid kui kohaliku omavalitsuse üksus leiaks, et

toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara tagab temale või

perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid, siis oleks vastustaja võinud jätta toimetuleku-

toetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat.

7.4.2. Kaebajal paluti esitada lapse pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2024-12.03.2024 kohta.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse perekonna kõigi liikmete saadud netosissetule-

kud ning vastustajal oli menetluse raames vaja selgitada välja ka kaebaja lapse võimalikud sissetu-

lekud, mh lapse isalt saadud võimalik elatis. Vastustaja tuvastas 2024. a jaanuarikuu taotluse me-

netlemise käigus, et vähemalt 2021. a maikuust oli/on kaebaja lapsel pangakonto, millelt vähemalt

2021. a maikuust tasus kaebaja mitmeid kordi üürikorteri eluasemekulude eest. Vaatamata kordu-

vatele nõudmistele ei ole kaebaja seni lapse pangakonto väljavõtet esitanud ega ole teiste Eestis

tegutsevate pankade poolsete tõenditega tõendanud, et tema lapsel on/oli/ei ole neis kontosid olnud.

Seega kaebaja laps võis perioodil 01.02.2024-12.03.2024 omada kontot(sid) ükskõik millises Eesti

krediidiasutuses ning vastustajal puuduvad tõendid/andmed selle kohta, et kaebaja laps omab/omas

pangakontot ainult Swedbank AS-is, nii nagu väidab kaebaja.

7.4.3. Kaebajal tuli esitada kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest (Swedbank AS, AS SEB Pank,

Coop Pank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS TBB pank, Holm Bank AS, AS Citadele

banka Eesti fi-liaal, Wise, Paysera, Revolut) tõendid, mis kinnitavad, kas kaebajal või tema lapsel

on/oli nimetatud pankades konto(d) või mitte, sh mitu kontot, millal avatud või suletud. Varasem

kaebaja-poolne valeandmete esitamine ja dokumentide võltsime on tekitanud vastustajal põhjenda-

tud kahtlusi kaebaja poolt esitatava informatsiooni suhtes, mistõttu ainuüksi kaebajapoolsed kinnitu-

sed ei ole enam vastustaja jaoks piisavad asjaolude tõendamiseks. Lisaks tundub vastustajale kaht-

lane, et kaebaja pangakonto väljavõttel ei nähtu praktiliselt üldse igapäevaeluga seotud arveldamist,

3-24-1334

7(19)

mistõttu on arusaamatu, kuidas kaebaja pere üldse majandab. Kaebajale on korduvalt selgitatud,

miks antud tõendeid nõutakse ja samuti seda, et vastustaja saab temale kompenseerida tõendite mak-

sumuse sissetulekust sõltuvate toetuste raames.

7.4.4. Kaebajal paluti esitada kirjalik selgitus, kinnitamaks, kas, kuidas ja mis ulatuses on ta 2024

veebruarikuus tasunud üüri- ja eluasemekulude eest, kuna esitatud pangakonto väljavõttel ei olnud

näha 2024 veebruarikuus üüri- ja eluasemekulude eest tasumist. Kaebaja poolt esitatud eluaseme-

kulude arvelt nähtus, et 2024 veebruarikuus laekus 187 eurot, kuid kuna ei olnud teada, kas veeb-

ruarikuus on ka üüri eest tasutud. Samuti paluti kaebajalt kirjalikku selgitust, kinnitamaks, kas ja

kuidas on ta 2024. a märtsikuus tasunud üüri- ja eluasemekulude eest. Toetuse vajaduse määrami-

seks tuleb hinnata inimese vajadusi mitte üksnes netosissetulekute järgi, vaid ka kulutusi arvesse

võttes ning olulise tähtsusega on ka see, kas toetuse taotleja on saanud abi oma perekonnalt või

tuttavatelt. Kui keegi teine tasus taotleja eest üüri ja eluasemekulusid või andis selleks taotlejale

raha, siis oleks võinud selguda, et taotleja omab piisavalt vahendeid, et iseseisvalt toime tulla.

7.4.5. Kaebajalt paluti kirjalikku selgitust, kas tema pangakontole 23.02.2024 Y poolt laekunud

100 eurot nimetusega „elatis“ on kaebaja lapsele makstud elatis. Samuti paluti täpsustada, kas kae-

baja on 2024. a veebruarikuus saanud lapsele elatist üksnes summas 100 eurot või rohkem (näiteks

sularahas). Kaebajal paluti pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kui 2024. a

veebruarikuus sai ta elatist väiksemas määras kui Viru Maakohtu 11.06.2018 kohtuotsusega välja

mõistetud summa ulatuses. Vastustaja võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada mää-

ratavat toimetulekutoetuse summat, kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpi-

damist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole või-

meline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta

dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast.

7.4.6. Kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat

toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline

tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel. Kuivõrd Eesti

Hariduse Infosüsteemist nähtus üksnes see, et kaebaja õpib mittestatsionaarses õppes, kuid mitte

seda, kas ta õpib täiskoormusega, siis paluti tal vastav tõend esitada.

7.4.7. Kaebaja teatas 19.03.2024 edastas kaebaja e-posti teel vastuskirja, milles andis teada, et on

esitanud kõik vajalikud dokumente toimetulekutoetuse taotlemiseks, mis on reguleeritud SHS-ga

ega edasta muid dokumente. Ühtlasi palus edastada talle otsus toimetulekutoetuse taotluse läbi vaa-

tamata jätmise kohta. Kaebaja selgitas, et kuna eluasemekulude arvel on näha võlgnevus, siis pidi

vastustajale olema selge, et arved on maksmata. Kaebaja selgitas, et märtsikuu eluasemekulude arve

on maksmata ning tema arvates ei tohiks see vastustajat puudutada. Lisaks teatas kaebaja, et ta ei

saa lapse pangakonto väljavõtet esitada, kuna tema lapsel ei ole kontot ja kaebaja arvates on ta seda

kinnitanud Swedbank AS-i kuvatõmmisega.

7.4.8. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja ei esitanud määratud tähtajaks, s.o 28.03.2024 vajalikke

lisadokumente, ei osutunud võimalikuks hinnata tema pere toetuse saamise vajadust ning vastus-

taja otsustas kaebaja 12.03.2024 toimetulekutoetuse taotluse jätta läbi vaatamata. Varasemalt kae-

baja poolt esitatud valeandmete ja võltsitud dokumentide tõttu oli vastustajal tekkinud juba põhjen-

datud kahtlus pere tegelike sissetulekute osas, mistõttu nõuti kaebajalt oma väidete kinnituseks ka

dokumentaalseid tõendeid, mida kaebaja aga ei esitanud. Ilma kaebajalt nõutud dokumentideta ei

olnud võimalik teha kindlaks pere netosissetulekuid ega hinnata abivajadust ja iseseisva toimetuleku

võimet, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja toimetulekutoetuse taotlust sisuliselt läbi vaadata ega

kontrollida, kas kaebaja pere vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kuna eluasemekulude

arvel oli näha, et 2024. a veebruarikuus laekus 187 eurot, samuti kinnitas Pindi Kinnisvarahaldus

OÜ, et 2024. a veebruarikuus on eluasemekulude eest tasutud kaebaja lapse ja isa kontolt, võib

järeldada, et kaebaja esitas järjekordselt valeandmeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1334

8(19)

8. Käesolevas haldusasjas on kaebaja vaidlustanud vastustaja 02.02.2024 otsuse nr 7-2/589-1 (dtl

49-50), millega jäeti läbi vaatamata kaebaja toimetulekutoetuse taotlus 2024. a jaanuarikuu eest;

18.03.2024 otsuse nr 7-2/1372-1 (dtl 1097-1098), millega jäeti läbi vaatamata kaebaja

toimetulekutoetuse taotlus 2024. a veebruarikuu eest; 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-29 (dtl 561-

563), millega jäeti läbi vaatamata kaebaja toimetulekutoetuse taotlus 2024. a märtsikuu eest; ning

vastustaja 30.04.2024 korralduse nr 418 (vaideotsus, dtl 15 21), millega jäeti rahuldamata kaebaja

vaided vaidlustatud otsuste peale.

9. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et ta esitas kõik temalt nõutud dokumendid ning vastustaja poolt

täiendavate dokumentide nõudmine oli vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega (SHS), kuna SHS

annab ammendava loendi, milliseid dokumendid tuleb esitada. Samuti on kaebaja seisukohal, et

lisadokumentide esitamise nõue ei puudutanud täiendava abivajaduse väljaselgitamist. Kaebajal

puuduvad pankade tõendid eelnevate kontode puudumise kohta ja sissetulekute kohta. Kaebaja

leiab, et kõikide Eesti pankade tõendid, nagu ka muud küsimused, ei puudutanud hüvitise saamise

õiguse hindamist. Samuti heidab kaebaja ette, et kaebaja pöördumised seoses selgituste saamisega

jäid vastustajal tähelepanuta, vastustaja ei vastanud kaebaja küsimustele. Vastustaja on seisukohal,

et kohalikul omavalitsusel tuleb toimetulekutoetuse määramise otsustamisel kontrollida toetuse

saamise eelduste täitmist ehk hinnata taotleja pere toimetulekutoetuse vajadust ning vastustajal on

õigus nõuda selleks vajalike tõendite esitamist.

10. Menetlusosaliste vahel on seega vaidlus eeskätt küsimuses, kas vastustaja jättis vaidlustatavate

haldusaktidega kaebaja taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata. Seega peab kohus asja sisulise

läbivaatamise käigus hindama, kas vastustaja nõudis kaebajalt täiendavalt dokumente õiguspäraselt,

kas nõutud dokumendid olid asjakohased kaebaja taotluste lahendamiseks, kas kaebaja esitas kõik

temalt nõutud dokumendid ehk kõrvaldas puudused ning kas vastustaja pidanuks kaebaja taotlused

sisuliselt läbi vaatama.

11. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte

kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,

leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kaebuses

esitatud põhjendused ei anna alust nende tühistamiseks.

12. SHS § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat

toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust

makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema

põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). SHS § 131 lg 7 p-i 2 kohaselt

loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise

majapidamisega esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. SHS § 131 lg 3 kohaselt

kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks

eelarveaastaks

riigieelarvega.

Toimetulekupiiri

kehtestamisel

lähtutakse

minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele

esmavajaduste rahuldamiseks. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). 2024. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab,

et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus ning

lapse toimetulekupiiriks 240 eurot kuus.

13. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna

kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul

tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kohus selgitab, et

toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mis tähendab, et juhul, kui

taotleja on esitanud kõik nõutavad tõendid ja kohalik omavalitsus tuvastab nende pinnalt, et taotleja

vastab toimetulekutoetuse saamiseks SHS § 131 lg-s 2 sätestatud tingimustele ega esine SHS § 132

3-24-1334

9(19)

lg-s 7 ja § 134 lg-s 4 sätestatud toimetulekutoetuse määramata jätmist või selle vähendamist

tingivaid asjaolusid, siis ei saa jätta toimetulekutoetust määramata.

14. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad

üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud

elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. SHS § 132 lg 4 kohaselt kui

toimetulekutoetuse taotlemisel soovitakse ka eluasemekuludega arvestamist, siis tuleb esitada

eluasemekuludega seotud dokumendid. Andmed ja tõendid sissetulekute, makstud elatise ja

eluasemekulude kohta on kõik vajalikud toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ning seetõttu

on isik toimetulekutoetuse taotlemisel kohustatud need esitama (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

(SÜS) § 21 lg 1 p 1), kuna toimetulekutoetuse saab määrata alles pärast kõikide dokumentide

esitamist (SHS § 134 lg 2).

15. SHS § 15 lg-st 1 tuleneb vastustajale kohustus selgitada välja kohaliku omavalitsuse üksuse

poole pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastava abi ulatus. Vastustajal tuleb toimetulekutoetuse

määramise otsustamisel kontrollida SHS § 131 lg-s 2 sätestatud eelduste täitmist ehk hinnata taotleja

pere toimetulekutoetuse vajadust. sellest tulenevalt on vastustajal õigus nõuda toetuse saamise

vajaduse ja abi ulatuse hindamiseks vajalikke tõendeid. Hüvitise taotlemisel ja andmisel on hüvitise

andjal ehk käesoleval juhul vastustajal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse

olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid,

sh hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30

lg 2, SÜS § 3 lg 6 koostoimes HMS § 38 lg-ga 3). Eeltoodust sätetest tulenevalt ei ole SHS § 134

lg-s 2 sätestatud ammendatavat loetelu taotluse lahendamiseks vajalikest dokumentidest, vaid

vastustajal on kaalutlusõigus selles, milliseid dokumente taotluse lahendamiseks vajalikuks peab

ning uurimiskohustus taotluse andmete õigsuse kontrollimisel. Kohus analüüsib järgnevalt,

milliseid tõendeid tuli kaebajal esitada, kas kaebaja esitas vastustaja poolt nõutud täiendavad

dokumendid ning kas vastustaja jättis kaebaja taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 02.02.2024 otsus nr 7-2/589-1

16. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 18.01.2024

toimetulekutoetuse taotluse 2024. a jaanuarikuu eest (dtl 51-52; tõlge dtl 1506), millele märkis

pereliikmeks enda lapse, kelle sissetulekute suuruseks on 80 eurot. Kaebaja lisas taotlusele

eluasemekulude suuruseks 400 eurot ning kommunaalkulude suuruseks 167.55 eurot. Varasemast

oli kaebaja toimikus olemas tema eluaseme üürileping (dtl 62-67) ja 11.06.2018 kohtuotsus, millega

mõisteti kaebaja lapse isalt lapse kasuks välja elatis summas 250 eurot (dtl 71-74). Kaebaja esitas

täiendavalt jaanuarikuus tasumisele kuuluvate eluasemekulude arve (dtl 61) ning enda pangakonto

väljavõtte perioodi 01.12.2023–31.12.2023 (dtl 68) kohta. Samuti ei vaidle menetlusosalised selles,

et vastustajal tekkinud täiendavate küsimuste peale esitas kaebaja 19.01.2024 oma isa pangakonto

väljavõtte perioodi 01.12.2023–18.01.2024 kohta (dtl 79) ning et kaebaja esitas väljavõtte Eesti

Hariduse Infosüsteemist enda õppimise kohta Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi alates

01.09.2023 (dtl 97).

17. Kohtule nähtuvalt on vastustaja jätnud 02.02.2024 otsusega nr 7-2/589-1 kaebaja jaanuarikuu

toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata (dtl 49-50), kuna kaebaja ei esitanud määratud tähtajaks

korteriühistu tõendit selle kohta, kuidas on kaebaja tasunud 2023. a detsembrikuu eluasemekulusid

(vastustaja 24.01.2024 kiri, dtl 127; kaebaja 24.01.2024 kiri, dtl 132, tõlge dtl 1507; vastustaja

26.01.2024 kiri, dtl 194; vastustaja 29.01.2024 kiri, dtl 237; vastustaja 02.02.2024 otsus, dtl 49-50).

Seega 2024. a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel on vaidlus eeskätt

küsimus, kas korteriühistu tõendi või muu dokumendi nõudmine 2023. a detsembrikuu eluaseme

kulude tasumise kinnitamise kohta oli õiguspärane.

3-24-1334

10(19)

18. Kohus nõustub kaebajaga selles, et SHS kohaselt tuleb toimetulekutoetuse vajaduse kindlaks

tegemisel hinnata perekonna eelmise kuu netosissetulekuid (SHS § 132 lg 3, 133 lg 1) ning SHS

sõnaselgelt ei nõua eelmisel kuul tehtud eluasemekulutuste tõendamist. Samas erinevalt kaebajast

leiab kohus, et 2023. a detsembrikuu eluasemekulude tasumist kinnitava tõendi esitamise nõue oli

praegusel juhul õiguspärane. Arvestades, et pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekute

kindlaksmääramiseks tuleb toimetulekutoetuse taotlejal esitada vastustajale kõikide pereliikmete

eelmise kuu arveldusarved, millelt oleks näha sissetulekud ja väljaminekud, on kohtu hinnangul

vastustajal õigus toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel hinnata kaebaja vajadusi mitte üksnes

tema netosissetulekute järgi, vaid ka kaebaja kulutusi arvesse võttes. Toimetulekutoetuse

määramine ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mis tähendab, et vastustajal on

toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks vajalike

tõendite nõudmisel õigus otsustada, millised tõendid asjaoludest lähtuvalt vajalikud on. Vastustajal

lasub kohustus selgitada välja taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning põhjendatud kahtluse

korral on vastustajal õigus hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta kontrollida

hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Vastustajale

ei tulene SHS-st selles osas mingeid piiranguid.

19. Kohtule nähtuvalt oli vaidlusaluse tõendi esitamise nõue tingitud asjaolust, et kaebaja andis

vastustajale taotluse menetlemise käigus vastuolulisi selgitusi. Vastustaja küsis kaebajalt

täiendavaid selgitusi eelkõige põhjusel, et kaebaja taotlusele lisatud pangakonto väljavõte sisaldas

vaid osalist eluasemekulude tasumist 2023. a detsembrikuus. Kaebaja on taotluse menetluse käigus

väitnud, et eelneva kuu eluasemekulude tasumine toimus tema isa pangakontolt, mida kaebaja

kasutab volituse alusel ning millele kandis kaebaja raha enda isiklikult kontolt. Samas teatas

kaebaja, et ei saa esitada isa kontolt teostatud eluasemekulude makse teostamise maksekorraldust

seoses isa töötamisega välismaal (vt kaebaja 24.01.2024 kiri, dtl 132, tõlge dtl 1507). Vastustaja on

kaebajale põhjendatult selgitanud, et kuna kaebajale maksti eelneval kuul toimetulekutoetust mh ka

eluasemekulude katmiseks, ei nähtunud kaebaja esitatud dokumentidest eluasemekulutuste

tasumist. Kaebajale selgitati, et korteriühistu tõendit või muud dokumenti soovitakse saada

asenduseks kaebajalt varasemalt nõutud isa pangakonto väljavõttele, mida kaebaja väidetavalt

esitada ei saanud, tõendamaks taotluse esitamisele eelneva kuu eluasemekulude tasumist ja

hindamaks kaebaja toimetulekutoetuse saamise abivajadust (vastustaja 29.01.2024 kiri, dtl 237).

Vastustaja on ka kohtumenetluses selgitanud, et täiendava dokumendi nõudmine oli tingitud

asjaolust, et kaebaja esitatud isa konto väljavõtte kontrollimisel ei leidnud kinnitust kaebaja väide,

et kaebaja oleks eluasemekulusid tasunud oma isa kontolt. Sellest tulenevalt tekkis vastustajal

taotluse menetlemise käigus põhjendatud kahtlus kaebaja esitatud andmete õigsuses.

20. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on taotluse lahendamisel andnud vastustajale vastuolulist

teavet kommunaalkulude maksmise kohta ja ka enda isa pangakonto kasutuse kohta, oli vastustaja

poolt nõutud korteriühistu tõendi või muu dokumendi esitamise nõue 2023. a detsembrikuu

eluasemekulude tasumise tõendamiseks põhjendatud. Asjaolu, et varasematel perioodidel ei ole

vastustaja toimetulekutoetuse taotluse menetluses kaebaja eelneva kuu eluasemekulude tasumise

tõendamist soovinud, ei tähenda, et vastustaja ei saa uue taotluse menetlemisel sellise tõendi

esitamist nõuda ega senist olukorda ümber vaadata. SHS § 2, SÜS § 3 lg 6, HMS § 6 ja § 38 lg 1

annavad haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus ka muudelt isikutelt nende käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks

olulised asjaolud. Need sätted võimaldavad koostoimes kaaluda, kas nõuda kaebajalt ja teistelt

isikutelt infot ning millist infot nõuda, sh kui ulatuslikult, välistamaks toimetulekutoetuse vahendite

kui avaliku finantsressursi väärkasutamine.

Kohtu hinnangul oli 2023. a detsembrikuu eluasemekulude tasumist kinnitava tõendi nõudmine

põhjendatud juba ka põhjusel, et kui sellisest tõendist oleks selgunud, et kaebaja eluasemekulude

eest on vähemalt osaliselt tasunud keegi teine kui kaebaja, oleks vastustajal olnud õigus arvestada

lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud toetusi kaebaja perekonna sissetulekute hulka (SHS

§ 133 lg 3 p 3) ning vastavalt sellele otsustada ka toimetulekutoetuse vajaduse ulatus, nt vähendades

3-24-1334

11(19)

väljamõistetava toetuse suurust. Kuna sellise tõendi puudumisel ei saanud vastustaja täielikult

hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja iseseisva toimetuleku võimet ega veenduda kaebaja

väidete õigsuses, siis oli sellise tõendi esitamine vajalik taotluse lahendamiseks. Seetõttu leiab

kohus, et 2023. a detsembrikuu eluasemekulude (kommunaalkulude) tasumist kinnitava

korteriühistu tõendi esitamise nõue oli õiguspärane.

21. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et tema 19.01.2024–02.02.2024 pöördumistele ja

küsimustele ei vastatud. Kohus leiab, et kaebaja väide tema pöördumistele vastamata jätmises on

otsitud. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millistele täpsetele küsimustele on vastustaja jätnud

kaebaja hinnangul vastamata ning kohtu hinnangul ei tooks see ka praegusel juhul kaasa vastustaja

02.02.2024 otsuse tühistamist. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub kohtule, et kaebaja

pöördumised mainitud perioodil olid seotud valdavalt küsimustega, mis puudutasid menetluse

läbiviimise korda, otsuse tegemise aega, kaebuse esitamise korda ning tema kirjade ignoreerimise

kohta. Kohtule nähtub, et vastustaja on kaebajale vastanud mitmete kirjadega, milles mh on

selgitanud kaebaja taotluse läbivaatamise seisu, nõutud täiendavate dokumentide esitamise tähtaega,

dokumentide läbivaatamise tähtaega ja otsuse tegemise tähtaega 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide saabumise järgselt. Lisaks on vastustaja kaebajale täiendavalt selgitanud, millist

dokumenti temalt oodatakse ning et see on vajalik taotluse läbivaatamiseks ja kaebaja

toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks (vt nt vastustaja 24.01.2024 kiri, dtl 127; vastustaja

24.01.2024 kiri, dtl 146; vastustaja 25.01.2024 kiri, dtl 186; vastustaja 26.01.2024 kiri, dtl 194-195;

vastustaja 29.01.2024 kiri, dtl 237; vastustaja 12.02.2024 vastuskiri nr 7-2/589-6, dtl 529-530; nt ka

vastustaja 29.02.2024 vastuskiri nr 7-2/589-17, dtl 534-536). Seega on kohus seisukohal, et kaebaja

pöördumistele ja tema küsimustele on vastatud ning vastustaja on selgitamiskohustuse täitnud.

22. Kohtule ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks temalt nõutud dokumenti talle

määratud tähtajaks, st hiljemalt 30.01.2024 esitanud. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et

nimetatud tõendi esitamiseks oleks kaebaja soovinud tähtaja pikendamist, nagu väidab kaebaja.

Kohtule nähtuvalt on kaebaja üksnes sedastanud, et tal ei ole võimalik määratud tähtajaks temalt

nõutud dokumenti esitada, kuid ei ole välja toonud, mis ajaks ta täiendava dokumendi esitada saab

ega taotlenud tähtaja pikendamist (vt kaebaja 24.01.2024 kiri, dtl 132, tõlge 1507).

23. Seega jättis kaebaja talle määratud tähtajaks esitamata 2023. a detsembrikuu eluasemekulude

tasumist kinnitava korteriühistu või muu tõendi, mis oli taotluse lahendamiseks vajalik tõend. Kuna

kaebaja jättis taotluse lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamata, jättis vastustaja kaebaja 2024.

a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2 ja lg 3 ja §

38). Kaebaja ei esitanud vastavaid tõendeid ka kohtumenetluses, mis kinnitav vastustaja kahtlust, et

kaebaja ei ole esitanud SKA-le täielikke andmeid.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 18.03.2024 otsus nr 7-2/1372-

24. Kaebaja esitas 25.02.2024 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale toimetulekutoetuse taotluse 2024. a veebruarikuu eest (dtl 1100-1101 ja dtl 1334-

1340; tõlge dtl 1515-1516). Vaidlus puudub selles, et kaebaja märkis taotlusele pereliikmeks oma

lapse. Toimetulekutoetuse taotlusele märkis kaebaja enda lapse sissetulekuteks peretoetuse summas

80 eurot ja lapsele makstud elatise summas 300 eurot. Kaebaja on enda sissetulekuteks märkinud

sünnipäevakingituseks saadud 130 eurot. Kaebaja lisas taotlusele eluasemekulude suuruseks

614,31, millest üürimakse on 400 eurot ning kommunaalkulude suuruseks 214,31 eurot. Varasemast

oli kaebaja toimikus olemas tema eluaseme üürileping (dtl 62-67) ja 11.06.2018 kohtuotsus, millega

mõisteti kaebaja lapse isalt lapse kasuks välja elatis summas 250 eurot (dtl 71-74). Taotlusele olid

lisatud 2024. a veebruarikuus tasumisele kuuluvate eluasemekulude arve (dtl 1338-1339) ja

pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024–31.01.2024 kohta (dtl 1340).

25. Vastustaja on kohtule selgitanud, et jaanuarikuu taotluse menetlemise käigus pöördus vastustaja

taotluse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kaebaja eluaseme korteriühistu poole,

kontrollimaks jaanuarikuu taotluse asjaolusid, kuna vastustajale tundus vähetõeline kaebaja väide,

3-24-1334

12(19)

et korteriühistult tõendi saamine 2023. a detsembrikuu eluasemekulude tasumise kohta võtab aega.

Seega on vastustaja selgitanud, et pidas vajalikuks asjaolude väljaselgitamiseks kontakteeruda arvel

märgitud arve koostajaga ning vestluse käigus selgus tõsiasi, et arvel märgitud ettevõte kaebaja

eluaseme korteriühistut ei teeninda juba alates 01.06.2023. Lisaks selgitas vastustaja välja ka

asjaolu, et kaebaja on juba alates 2020. aastast esitanud vastustajale võltsitud dokumente. Samuti

selgus uurimise käigus, et kaebaja laps omab pangakontot juba vähemalt alates 2021. a maikuust

ning et lapse pangakontolt on kaebaja eluaseme eest kommunaalmakseid tasutud korduvalt. Seega

oli vastustajal alus kahelda kaebaja esitatud andmete õiguses ka 2024. a veebruarikuu taotluse

esitamisel.

26. Eeltoodust tulenevalt soovis vastustaja saada kaebajalt hiljemalt 14.03.2024 täiendavaid

dokumente, mille hulgas paluti tal esitada oma lapse pangakonto filtreerimata väljavõte perioodi

01.01.2024–26.02.2024 kohta, millelt on näha sissetulekud, väljaminekud ning konto alg- ja

lõppsaldo. Samuti paluti kaebajal esitada tõendid kõikides Eestis tegutsevatest pankadest

(Swedbank AS, AS SEB Pank, Coop Pank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS TBB pank,

Holm Bank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Wise, Paysera, Revolut), kinnitamaks kaebajal või

tema lapsel konto(de) olemasolu või selle puudumine koos andmetega konto(de) avamise või

sulgemise kohta (vt vastustaja 29.02.2024 kiri, dtl 1342-1343).

27. Vastustaja jättis 18.03.2024 otsusega nr 7-2/1372-1 kaebaja veebruarikuu taotluse läbi

vaatamata (dtl 1097-1098) põhjusel, et kaebaja ei esitanud talle määratud tähtajaks ehk hiljemalt

14.03.2024 vajalikke lisadokumente – kaebaja lapse pangakontost väljavõtet perioodi 01.01.2024-

26.02.2024 kohta ning tõendeid kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest. Seega on veebruarikuu

toimetulekutoetuse taotlust puudutavas osas vaidlus selles, kas nimetatud tõendite nõudmine oli

õiguspärane.

28. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja perioodil 26.02.2024–28.02.2024

mitmeid e-kirju seoses erinevate täpsustustega kaebaja 2024. a jaanuari ja 2023. a veebruari

toimetulekutoetuse taotluste kohta, veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse osas saadud

lisadokumentide nõude kohta ning muude küsimustega. Kaebaja leidis, et kuna jaanuarikuus ei ole

ta saanud toimetulekutoetust, siis ei pea ta seetõttu tõendama jaanuarikuu eluasemekulude eest

tasumist.

Kaebaja

leidis,

et

on

esitanud

kõik

vajalikud

dokumendid

veebruarikuu

toimetulekutoetuse määramiseks. Kohtule nähtuvalt selgitas vastustaja kaebajale 29.02.2024

vastuskirjas nr 7-2/589-17 (dtl 1132-1134) lisadokumentide esitamise vajadust ning vastati kaebaja

muudele küsimustele. Muu hulgas selgitati kaebajale vaide esitamise korda, jaanuarikuu taotluse

lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamise vajadust, ning veebruarikuu taotluse lahendamiseks

nõutud dokumentide esitamise vajadust koos võimalusega saada pankade tõendite täielikku või

osalist kompensatsiooni. Samuti selgitati kaebajale, et kui jaanuarikuus üüri ja eluasemekulusid on

tasunud keegi teine, siis omab see tähtsust kaebaja eelmise kuu sissetulekute kindlaks tegemiseks,

kuivõrd sellisel juhul võidakse see lugeda kaebaja sissetulekuks.

29. Kohtule nähtub, et perioodil 29.02.2024–11.03.2024 esitas kaebaja uusi arvukaid kirju, mis

sisaldasid nii kaebuseid, küsimusi kui ka täpsustusi, kuid määratud tähtajaks, st hiljemalt 14.03.2024

kaebaja temalt täiendavalt nõutud dokumente ei edastanud. Sealjuures nähtub kohtule, et vastustaja

on kaebaja arvukatele pöördumistele vastanud mitmete kirjadega (nt 29.02.2024 vastuskiri nr 7-

2/589-17, dtl 1132-1134; 06.03.2024 kiri, dtl 1374; 08.03.2024 kiri, dtl 1376; 11.03.2024 vastuskiri

nr 7-2/589-44, dtl 1310-1314). Samuti pöördus kaebaja mitmel korral erinevate kirjadega vastustaja

poole ka perioodil 11.03.2024 - 25.03.2024 (vastustaja 28.05.2024 menetlusdokumendi lisad nr 52-

83, dtl 1315-1333 ja dtl 1420-1473). Muu hulgas teatas kaebaja 11.03.2024 kirjas (dtl 59-60; tõlge

dtl 1513-1514), et tema 29.02.2024 pöördumisest võis järeldada, et vastustaja poolt nõutud

dokumente kaebaja ei esita. Ka nendele pöördumistele on vastustaja vastanud (nt 12.03.2024 kiri,

dtl 1474; 12.03.2024 kiri, dtl 1043; 12.03.2024 kiri, dtl 1044; 18.03.2024 kiri, dtl 1047; 19.03.2024

kiri, dtl 1476 ja dtl 1478; 22.03.2024 kiri, dtl 1483).

3-24-1334

13(19)

30. Kohus leiab, et kaebaja veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus esitatud

täiendavate dokumentide nõue, st kaebaja lapse pangakonto väljavõtte esitamise nõue ja pankade

kinnitused pangakontode olemasolu või selle puudumise kohta, oli põhjendatud. Vastustaja selgitas

kaebajale 11.03.2024 vastuskirjas (dtl 1310-1314), et kaebajalt nõutud dokumendid on vajalikud

kaebaja veebruarikuu taotluse menetlemiseks. Vastustaja pidas kaebaja lapse pangakonto esitamist

ja pankade kinnitusi vajalikuks põhjusel, et kuna 2024. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse

menetlemisel selgus, et kaebaja on esitanud vähemalt 2020. a märtsikuust võltsitud dokumente ja

valeandmeid, sh varjanud enda lapse pangakonto olemasolu, siis oli vastustajal põhjendatud kahtlus

ka veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse andmete õigsuses. Muu hulgas selgitas vastustaja, et

esitatud dokumentidelt ei olnud aru saada, kuhu laekus elatis summas 300 eurot, kuna pangakonto

väljavõttelt sellist laekumist ei kajastu. Samuti selgitas vastustaja, et kaebaja väitnud, et

jaanuarikuus aitas tal tasuda üüri- ja eluasemekulude eest kaebaja vanemad, kes kandsid raha

kolmandale isikule, kes omakorda maksis nimetatud teenuste eest. Vastustaja teatas kaebajale, et

kontrollis kaebaja esitatud andmeid, mille käigus selgus, et 2024 jaanuarikuus on vähemalt

eluasemekulude eest tasutud kaebaja lapse kontolt (vt ka vastustaja kirjavahetust majahalduriga, dtl

1344-1349). Kuna kaebaja pere arveldamine käib väljastpoolt kaebaja pangaväljavõtteid, oli

vastustajal taotlusega esitatud andmete alusel raske hinnata kaebaja pere abivajadust, kuna

vastustajal puudub ülevaade kaebaja toimingutest, nt üüri- ja eluasemekulude tasumise osas. Kohus

leiab, et olukorras, kus vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja esitatud andmete

õigsuses, on vastustajal õigus taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks küsida

kaebajalt täiendavaid tõendeid. Seda, milliseid tõendeid vastustaja taotluse lahendamiseks peab, on

vastustaja kaalutlusotsustus. Kohus peab vastustaja põhjendusi kaebaja lapse pangakonto väljavõtte

esitamise nõude osas perioodi 01.01.2024 – 26.02.2024 kohta ja kõikide Eestis tegutsevate

krediidiasutuste tõendite esitamise kohta asjakohaseks, kuivõrd ilma selliste andmete esitamiseta,

ei saa vastustaja hinnata kaebaja pere abivajadust toimetulekutoetuse saamiseks ega kontrollida

kaebaja pere tegelikke sissetulekuid.

31. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja temalt nõutud dokumente ei esitanud.

Kaebaja on asunud väitma, et tema lapse pangakontole temal juurdepääsu ei ole, kuna lapse

pangakontot kasutas lapse isa. Haldusasja asjaolude kohaselt on kaebaja olnud pikaajaline

toimetulekutoetuse taotleja, seega peab ta olema teadlik enda tõendamiskohustusest ja dokumentide

esitamise vajadusest. Kui kaebaja oma lapse kontot ei käsuta ja tal sellele juurdepääs puudub, on

kaebaja sisuliselt ise tekitanud olukorra, kus kaebaja lapse konto kaudu tasub kaebaja

eluasemekulusid kaebaja lapse isa, kellelt kaebaja ei ole lapse kasuks väljamõistetud elatise nõuet

täitma asunud. Kui kaebaja ei oma enda lapse pangakonto käsutusõigust ning andnud sellise õiguse

kolmandale isikule, siis sellega kaasnevaid riske, eelkõige asjaolude tõendamisega kaasnevad

võimalikud raskused esitada õigeaegselt tõendid kaebaja pere majandusliku olukorra kohta, kannab

kaebaja ise. Kui kaebaja soovis saada toimetulekutoetust, siis pidi vastustaja kaebaja pere

majanduslikku olukorra hindama, et teha kindlaks kaebaja ja tema pere abivajadus ning sellest

tulenev toimetulekutoetuse saamise õigus. Kaebajal tuli selleks esitada lapse pangakonto väljavõtte

eelmise kuu sissetulekute kohta ning nõuda vajadusel tõendid välja lapse isalt, kes väidetavalt lapse

kontot kasutab ning vastustaja on tõendite esitamist põhjendatult nõudnud.

32. Samuti väidab kaebaja, et temalt nõuti eelmiste aastate kontode väljavõtteid ja kõikide Eesti

pankade tõendeid kontode puudumise kohta ning selliste dokumentide esitamata jätmine toob kaasa

hüvitise andmisest keeldumise. Kaebuse kohaselt eksitas see kaebajat ning ta ei mõistnud, milliseid

dokumente on tal vaja esitada, kinnitamaks oma õigust toetusele. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav,

et kaebaja ei mõistnud, milliseid dokumente on taotluse menetlemiseks vaja. Vastustaja märkis

29.02.2024 kirjas (dtl 1342-1343), milliseid dokumente kaebajalt oodatakse. Sealjuures

veebruarikuu taotluse menetlemisel soovis vastustaja saada kaebaja lapse pangakontost perioodi

01.01.2024–26.02.2024 kohta, mitte aga eelmiste perioodide kohta. Kohtule nähtuvalt küsiti

kaebajalt tema lapse eelnevate aastate konto väljavõtteid hoopis tagastamisele kuuluva toetuse

summa väljaselgitamiseks (vt vastustaja 22.02.2024 vastuskiri nr 7-2/589-11, dtl 532), mitte aga

3-24-1334

14(19)

kaebaja veebruarikuu toimetulekutoetuse lahendamiseks. Kohtule nähtuvalt on kaebaja

veebruarikuu taotluse menetlemise käigus avaldanud seisukohti ja arvamusi temalt vastustaja

29.02.2024 kirjas nõutud dokumendi esitamise nõudele. Muuhulgas on kaebaja avaldanud nt

pankade tõendite esitamise kohta, et nende tõendite saamine on tasuline ning vastustaja on

avaldanud valmisolekut tõendite maksumuse osalist või täielikku hüvitamist. Seetõttu ei ole kohtu

jaoks usutav, et vastustaja nõue esitada lapse pangakontost väljavõte perioodi 01.01.2024-

26.02.2024 kohta ning tõendid kõikidest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest kaebaja ja tema lapse

pangakonto olemasolu või selle puudumise kohta oleks saanud kaebaja jaoks olla kuidagi eksitav.

Kaebaja hinnangul oleks piisanud taotluse menetlemisest üksnes ühe panga tõendist kaebajal

pangakonto olemasolu kinnitamiseks. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd kaebuse asjaolude kohaselt

on kaebaja esitanud menetluse käigus ebaõigeid andmeid ning vastustajal tekkis põhjendatud

kahtlus kaebaja andmete õigsusest, mistõttu ei piisanud ka kohtu hinnangul ühe panga tõendi

esitamisest, vaid vastustaja pidi veenduma, kuidas kaebaja pere majandab ning et kaebajal

tõepoolest muud pangakontod, millele laekuvad tema ja tema pere sissetulekud, puuduvad.

33. Kohtu hinnangul nõudis vastustaja kaebajalt 2024. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse

menetlemise käigus täiendavaid dokumente õiguspäraselt. Käesoleval juhul jättis kaebaja kohustuse

täiendavate tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, s.o hiljemalt 14.03.2024, mistõttu ei olnud

vastustajal võimalik kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seega jättis vastustaja õiguspäraselt

kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2 ja lg 3 ja § 38) ning kohtul puudub alus vastustaja

18.03.2024 otsuse tühistamiseks.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 26.03.2024 otsus nr 7-2/1281-

34. Kaebaja esitas 12.03.2024 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale toimetulekutoetuse taotluse 2024. a märtsikuu eest (dtl 565-566; tõlge dtl 1555-1556),

milles märkis pereliikmeks enda lapse. Taotluse kohaselt on pere sissetulekuteks 180 eurot, mille

moodustavad kaebaja lapse elatis summas 100 eurot ning peretoetus summas 80 eurot. Seega pere

2024 veebruarikuu sissetulekuks oli kokku 180 eurot. Kaebaja märkis taotlusele eluasemekuludeks

400 eurot ning lisas taotlusele jooksval kuul maksmisele kuuluva kommunaalkulude arve (dtl 573-

574), mille kohaselt kuulus tasumisele veebruarikuu teenuste eest 178,12 eurot ja mille kohaselt oli

kaebajal seisuga 29.02.2024 võlgnevus summas 236.56 eurot. Kaebaja esitas taotlusele ka oma

pangakonto väljavõtte perioodi 01.02.2024–29.02.2024 kohta (dtl 575). Varasemast oli kaebaja

toimikus olemas tema eluaseme üürileping (dtl 567-572) ja 11.06.2018 kohtuotsus, millega mõisteti

kaebaja lapse isalt lapse kasuks välja elatis summas 250 eurot (dtl 577-580).

35. Vastustaja 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-29 kohaselt jäeti kaebaja taotlus läbi vaatamata (dtl

561-563) põhjusel, et kaebaja keeldus lisadokumentide esitamisest ega esitanud taotluse

lahendamiseks vajalikke lisadokumente.

36. Kohtule nähtuvalt soovis vastustaja 19.03.2024 kirjaga (dtl 730-731) saada kaebajalt

täiendavaid dokumente hiljemalt 28.03.2024. Kaebajal tuli esitada enda pangakonto filtreerimata

väljavõte perioodi 01.02.2024–12.03.2024 kohta või täiendavalt perioodi 01.03.2024–12.03.2024

kohta (p 1); lapse pangakonto filtreerimata väljavõte perioodi 01.02.2024–12.03.2024 kohta (p 2);

tõendid Eestis tegutsevatest pankadest kaebaja ja tema lapse pangakontode olemasolu või nende

puudumise kohta koos konto avamise ja sulgemise andmetega (p 3); selgitusi 2024. a veebruarikuu

ja 2024. a märtsikuu kommunaalkulude tasumise kohta (p-d 4-5); selgitusi kaebaja emalt kaebaja

pangakontole 23.02.2024 toimunud laekumise kohta (p 6); lapsele väljamõistetud elatise osas

kohtutäituri tõend täitemenetluse alustamise kohta (p 7); tõend õppevormi kohta (p 8).

37. Kaebuse kohaselt ei pea kaebaja õiguspäraseks seda, et temalt nõuti lapse pangakonto

filtreerimata väljavõtet perioodi 01.02.2024–12.03.2024 kohta ning tõendeid Eestis tegutsevatest

pankadest kaebaja ja tema lapse pangakontode olemasolu või nende puudumise kohta koos konto

avamise ja sulgemise andmetega. Kaebaja leiab, et tema märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse

lahendamiseks oleks piisanud kaebaja esitatud ühe panga kinnitusest, et kaebajal on selles pangas

3-24-1334

15(19)

üks konto ning kaebajale jääb arusaamatuks, miks tema esitatud dokument vastustajale ei sobinud.

Seega on kohtu hinnangul 2024. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotlust puudutavas osas vaidlus

eeskätt selles, kas kaebajalt tema lapse pangakonto väljavõtte, kõikide Eestis tegutsetavate

krediidiasutuste kinnituse ning veebruari- ja märtsikuu kommunaalkulude tasumise selgituste

nõudmine oli õiguspärane.

38. Kohus leiab märtsikuu toimetulekutoetuse taotlust puudutavas osas, et nõue kaebaja lapse

pangakonto väljavõtte esitamiseks ning pankade kinnituste esitamiseks kaebaja ja tema lapse

pangakontode olemasolu või puudumise kohta, oli põhjendatud. Kohus jääb märtsikuu taotlust

puudutavas osas oma varasemate seisukohtade juurde, mida kohus väljendas veebruarikuu taotlust

puudutavas osas. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustajal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja

esitatud andmete õigsuses, oli vastustajal õigus taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude

väljaselgitamiseks küsida kaebajalt täiendavaid tõendeid. Küsimust sellest, milliste täiendavate

tõendite

esitamist

vastustaja

taotluse

lahendamiseks

vajalikuks

peab,

on

vastustaja

kaalutlusotsustus. Kohus peab vastustaja põhjendusi kaebaja ja tema lapse pangakonto väljavõtte

perioodi 01.02.2024-12.03.2024 esitamis kohta ning kõikide Eestis tegutsevate krediidiasutuste

tõendite esitamise kohta asjakohaseks. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja ilma selliste tõenditeta

hinnata kaebaja pere abivajadust toimetulekutoetuse saamiseks ega kontrollida kaebaja pere

tegelikke sissetulekuid. Kuivõrd kaebuse asjaolude kohaselt on kaebaja esitanud ka märtsikuu

toimetulekutoetuse taotluse menetluse käigus ebaõigeid andmeid ning vastustajal tekkis

põhjendatud kahtlus kaebaja esitatud andmete õigsusest, siis on vastustaja õigesti leidnud, et ühe

panga tõendi esitamine ei olnud kaebaja abivajaduse hindamiseks piisav ning vastustaja pidi

veenduma, kuidas kaebaja pere majandab ning et kaebajal muud pangakontod, millele laekuvad

tema ja tema pere sissetulekud, puuduvad. Sealjuures on vastustaja kaebajale 26.03.2024 otsuses

selgitanud, et kaebaja esitatud tõendi puhul on tegemist kuvatõmmisega, mis ei ole ametlik tõend

ning mida on võimalik kergelt võltsida/parandada/täiendada. Kohus nõustub nende järeldustega.

Lisaks sellele on vastustaja kaebajale korduvalt selgitanud, et kuna jaanuarikuu taotluse

menetlemise käigus selgus asjaolu, et kaebaja lapsel on pangakonto juba vähemalt alates 2020. a

märtsikuust ja kaebaja on esitanud varasemalt igakuiselt võltsitud dokumente ja valeandmeid, siis

tuli kaebajal märtsikuu taotluse lahendamiseks esitada tema lapse pangakonto puudumise

tõendamiseks ametlikud tõendid kõikidest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest. Kohtule nähtub,

et vastustaja avaldas valmisolekut kompenseerima selliste tõendite hankimise maksumust ning jagas

kaebajale selgitusi, kuidas kompensatsiooni taotleda (vastustaja 19.03.2024 kiri, dtl 730-731).

Kaebaja väide, et ta ei saa esitada midagi, mida tal ei ole, ei ole käesoleval juhul asjakohane.

Krediidiasutustest on võimalik kaebajal saada vastavad kinnitused ning juhul, kui kaebaja jäi hätta

tõendite tasumisel, sai kaebaja taotleda nende hankimiseks kompensatsiooni. Lisaks on kaebaja

väitnud, et tema lapse kontot kasutab lapse isa ning sellisel juhul tulnuks kaebajal hankida lapse

pangakonto olemasolu kohta tõend kasvõi lapse isalt.

39. Vastustaja on kaebajalt palunud selgitusi 2024. a veebruarikuu ja 2024. a märtsikuu

kommunaalkulude tasumise kohta. Nagu kohus käesolevas otsuses jaanuarikuu taotlust puudutavas

osas sedastas, et toimetulekutoetuse vajaduse kindlaks tegemisel tuleb hinnata perekonna eelmise

kuu netosissetulekuid (SHS § 132 lg 3, 133 lg 1) ning SHS iseenesest ei nõua eelmisel kuul tehtud

eluasemekulutuste tõendamist, ei reguleeri siiski SHS ammendavat loetelu, milliseid dokumente

tuleb taotlusega esitada. Kohus kordab, et vastustajal on toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel

toetuse saamise vajaduse hindamiseks vajalike tõendite nõudmisel kaalutlusõigus, kuna vastustajal

lasub kohustus selgitada välja taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning põhjendatud kahtluse

korral on vastustajal õigus hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta kontrollida

hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Olukorras, kus

kaebaja on varasemate taotluse esitamisel andnud vastustajale ebaõigeid andmeid ning vastustajal

on tekkinud seetõttu põhjendatud kahtlus kaebaja väidete õigsuses, oli vastustajal ka õigus

kontrollida nii eelmise kuu kui ka jooksva kuu kommunaalkulude tasumise asjaolusid. Seda

3-24-1334

16(19)

põhjusel, et kui eelneva kuu eluasemekulud on tasutud kellegi teise poolt, on vastustajal õigus

lugeda selline abistamine kaebaja ja tema pere sissetulekute hulka.

40. Kaebaja on märtsikuu taotluse menetlemise käigus vastustajale selgitanud, et kuna taotlusele

lisatud kommunaalteenuste arvelt on näha võlgnevusi, siis peaks vastustajale olema selge, et tema

eluasemekulud on tasumata ning jooksva kuu arve tasumata jätmise asjaolu ei tohiks puudutada

toetuse määramise otsustust. Vastustaja on 26.03.2024 otsuses välja toonud, et kaebaja

eluasemekulude arvel on näha, et 2024. a veebruarikuus on eluasemekulude katteks laekunud

187 eurot ning andmete kontrollimisel selgus, et vähemalt 2024. a veebruarikuus on

eluasemekulude eest tasutud nii kaebaja lapse kui ka kaebaja isa kontolt (vt ka vastustaja 20.05.2025

menetlusdokumendi lisa nr 13, dtl 737). Kohtu hinnangul oli vastustajal õigus kaebaja

eluasemekulude tasumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kaebajalt täiendavaid selgitusi

küsida, kuivõrd kohtu arvates oli tegemist taotluse lahendamiseks vajalike dokumentidega,

tuvastamaks kaebaja pere abivajadus ning hindamaks toimetulekutoetuse saamise eelduste täidetust.

Vastustajal ei olnud võimalik ilma kaebaja poolt esitatud ebaõigete andmete alusel hinnata kaebaja

ja tema pere tegelikke netosisetulekuid ning vastustajal ei olnud võimalik kaebaja ebatäielike andme

alusel ka otsustada, kas kolmanda isiku poolt eluasemekulude tasumisel lugeda selline lähedastelt

saadud toetus kaebaja perekonna sissetulekute hulka (SHS § 133 lg 3 p 3) ega otsustada

toimetulekutoetuse vajaduse ulatust, nt vähendades väljamõistetava toetuse suurust. Kohus leiab, et

kuna kaebaja selgituste ja vastustaja poolt kogutud tõendite vahel oli oluline vastuolu, siis ei saanud

vastustaja täielikult hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja iseseisva toimetuleku võimet. Seega

oli kohtu hinnangul veebruari- ja märtsikuu kommunaalkulude tasumise asjaolude kohta selgituste

küsimine põhjendatud ja õiguspärane.

41. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et täitemenetluse alustamata jätmine või õppevormi tõendi

esitamata jätmine ei ole iseseisev alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks, vaid tõendite esitamata

jätmine, st nende puudumine on oluline taotluse sisusel lahendamise seisukohalt. Kohtu hinnangul

nõudis vastustaja nimetatud dokumente ja selgitusi õiguspäraselt. SÜS § 5 lg 1 kohaselt lasub isikul

esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul, seega esmane vastutus

inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub kaebajal endal. Vastustaja on kaebajalt tema lapsele

tasutud elatise kohta selgitusi põhjendatult küsinud kaebaja ja tema lapse netosissetulekute

hindamiseks. Sealjuures on vastustaja põhjendatult uurinud ka kaebaja lapse elatise sissenõudmise

asjaolude kohta. SHS § 134 lg 4 p 6 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

toimetulekutoetuse

jätta

määramata

või

vähendada

määratavat

toetuse

summat,

kui

toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul

abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus

saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse

nõudmast. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole täitemenetlus alustanud, vaid andnud lapse isale

võimaluse vabatahtlikult elatist tasuda, on kaebaja jätnud kasutamata talle õigusaktidega sätestatud

võimalused enda pere majandusliku olukorra parandamiseks. Samas ei nähtu kohtule, et kaebaja

oleks selgitanud, kas lapse isa ülalpidamiskohustust täidab, sh kas ta täidab seda rahas või muul

moel. Seoses õppevormi tõendi küsimusega märgib kohus, et vastustaja võib vastavalt SHS § 134

lg 4 p-le 1 jätta toetuse määramata või toetuse summat vähendada, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega

viibi akadeemilisel puhkusel. Ehkki vastustaja oleks saanud võtta haridust tõendava dokumendi

puhul arvesse kaebaja varasemalt esitatud tõendit (nt dtl 97), millelt nähtub kaebaja õppimine alates

01.09.2023, mitte aga 01.09.2020 nagu on vastustaja 26.03.2024 otsuses märkinud, siis kohtu

hinnangul ei too see siiski kaasa 26.03.2024 otsuse tühistamist ega ka sellise tõendi esitamise nõude

õigusvastasust. Kohtuasja toimikusse esitatud tõendid kaebaja õppimise kohta ei sisalda kohtule

nähtuvalt õppekoormust, seega oli tegemist asjaoluga, mis oli toimetulekutoetuse taotluse sisuliseks

lahendamiseks oluline. Küll aga nähtub kohtule, et tõendid täitemenetluse alustamise ja

õppekoormuse kohta ei olnud kaebaja märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmisel

siiski määrava kaalutlusega. Kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata eeskätt põhjusel, et vastustajal ei

3-24-1334

17(19)

olnud ilma pangakontode väljavõteteta ega ka kaebaja ja tema lapse pangakontode olemasolu või

nende puudumist kinnitavate krediidiasutuste tõenditeta võimalik hinnata kaebaja pere sissetulekuid

ja majanduslikku seisu, et teha kindlaks toimetulekutoetuse saamiseks kaebaja pere abivajadus.

Vastustaja on ka kohtumenetluses kinnitanud, et kaebaja poolt varasemalt valeandmete esitamise

tõttu tekkis vastustajal kahtlus pere tegelike sissetulekute osas ning ilma kaebajalt nõutud

dokumentideta ei olnud vastustajal võimalik teha kindlaks pere netosissetulekuid ega hinnata

abivajadust.

42. Vastustaja andis kaebajale täiendavate dokumentide esitamiseks aega kuni 28.03.2024. Kuigi

kohus möönab, et vastustaja ei oodanud kaebajale määratud tähtaja saabumist, on kohus seisukohal,

et see ei mõjutanud vastustaja 26.03.2024 otsuse õiguspärasust tervikuna. Vaidlustatud märtsikuu

taotlust puudutava otsuse kohaselt jättis vastustaja kaebaja märtsikuu taotluse läbi vaatamata

põhjusel, et kaebaja ei esitanud temalt nõutud täiendavaid dokumente. Käesoleva kaebuse asjaolude

kohaselt ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kaebaja ei esitanud taotluse lahendamiseks

vajalikke täiendavaid dokumente. Sealjuures ei ole kaebaja asunud ka väitma, et temalt 19.03.2024

nõutud dokumente on ta märtsikuu taotlusega esitanud. Kaebaja on enda 19.03.2024 kirjaga (dtl

732, tõlge dtl 1557) kinnitanud vastustajale, et tema esitatud kommunaalarvest nähtub võlgnevusi

ja sellest selgub, et kommunaalkulude arved ei ole tal tasutud, töötuks registreerida saab ta end igal

ajal, kui see on toetuse saamiseks vajalik, elatisraha sissenõudmist kinnitava tõendi esitamata

jätmisel võib vastustaja kaebajale toetuse summat vähendada, lapse pangakonto väljavõtet ta ei saa

selle puudumisel esitada ning krediidiasutuste tõendi hankimine on liiga keeruline, aeganõudev ega

ole seotud toetusega ja kaebaja keeldub nende hankimisest. Samuti on kaebaja 19.03.2024 kirjas

(dtl 742) kinnitanud, et on esitanud kõik taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning

täiendavaid dokumente ta ei esita. Lisaks ei ole kaebaja kohtule nähtuvalt perioodil 19.03.2024–

26.03.2024 vastustajale esitatud pöördumistel ühtegi nõutud dokumenti ka esitanud. Seega oli

vastustajale 26.03.2024 otsuse tegemise hetkel ilmne, et kaebaja temalt nõutud dokumente ei esita

ning vastustajal ei olnud seetõttu võimalik hinnata kaebaja märtsikuu taotlust sisuliselt. Kaebaja ei

esitanud nõutud dokumente ka oma hilisemates pöördumistes. Arvestades aga toimetulekutoetuse

taotluse lahendamiseks ette nähtud viie tööpäevalist tähtaega ja kaebaja keeldumist dokumentide

esitamist, lahendas vastustaja kaebaja taotluse õigeaegselt.

43. Kaebaja heidab vastustajale ette, et tema 29.02.2024–26.03.2024 pöördumistele veebruarikuu

ja märtsikuu taotlust puudutavas osas on vastustajal jätnud vastamata. Kaebaja ei ole kaebuses

selgitanud, millised tema küsimused vastustajal vastamata on jäänud. Kohtule nähtuvalt on kaebaja

nimetatud ajavahemikul teinud arvukaid pöördumisi ning mis oma sisult suuresti korduvad. Kohus

tõi käesoleva otsuse põhjenduste punktides 28 ja 29 välja veebruarikuu taotlust puudutavas osas, et

kaebaja on teinud arvukaid pöördumisi, millele vastustaja vastanud on. Kohtule nähtub, et vastustaja

on kaebaja arvukatele pöördumistele vastanud ka nt 22.03.2024 kirjaga (dtl 1058), 25.03.2024

kirjaga (dtl 1060) ning koostanud 02.04.2024 kaebajale põhjaliku vastuskirja nr 7-2/1281-89 (dtl

1063-1070).

44. Kohus näeb, et kaebaja on ainuükski perioodil 11.03.2024–02.04.2024 edastanud vastustajale

üle 100 kirja. Vastustaja on sealjuures 02.04.2024 vastuskirjaga nr 7-2/1281-89 (dtl 1063-1070)

vabandanud vastamisega viivitamise ees ning selgitanud kaebajale, et viivitus oli tingitud eeskätt

kaebaja pöördumiste rohkusest ja suuremahulisusest. Kaebajale selgitati, et märgukirjadele,

selgitustaotlustele ja andmesubjekti pöördumistele vastata üldjuhul viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 15 tööpäeva jooksul ning kaebaja kirjadele on alati vastatud esimesel võimalusel ja selleks

ettenähtud vastamistähtaja jooksul, ilma vastamistähtaja pikendamiseta. Kaebajale selgitati ka

täiendavalt, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lg 9 p 6 ja 7 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu

ei ole loetav või arusaadav või selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse

või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebajale selgitati, et kaebaja rohkearvuliste pöördumiste tegemine

üksnes pikendab vastuskirjade koostamisele kuluvat aega, mistõttu tuleb tal eelistada kirju esitada

3-24-1334

18(19)

läbimõeldult, selgelt väljendatult ja korduste vältimisega ning soovitati eelistada vastuvõtule

ilmumist. Muu hulgas on vastustaja vastanud kaebaja kaebustele seoses tema taotluse edastamisega

teisele ametnikule läbivaatamiseks, kaebaja sisulistele etteheidetele seoses tema taotluse läbi

vaatamata jätmisega, kaebaja seisukohtadele seoses temalt nõutud täiendavate dokumentidega ning

käsitletud on ka muid kaebaja etteheiteid. Seega ei vasta kohtu hinnangul tõele, et kaebaja

pöördumised oleks vastustajal jäänud vastamata. Ka juhul, kui möönda vastamisel mõningat

viivitust, on see siiski tingitud kaebaja rohketest pöördumisest ning vastustaja on selle eest

vabandanud. Kaebaja ei saa eeldada, et talle vastatakse enne vastamistähtaja saabumist ning kaebaja

ei saa nõuda iga tema kirja vastamist eraldiseisvalt, vaid vastustajal on õigus kaebaja arvukatele

pöördumistele vastata korraga. Kohtu hinnangul ei anna see ka alust pidada 26.03.2024 otsust

õigusvastaseks, kuivõrd kaebajale on korduvalt selgitatud taotluse menetlemise korda, täiendavate

dokumentide esitamise vajadust ning kaebaja pöördumistele või küsimustele vastamine ei

mõjutanud taotluse läbi vaatamata jätmise otsustust, sest kaebaja ei esitanud üheski enda

pöördumises temalt märtsikuu taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente.

45. Kohtu leiab, et vastustaja nõudis kaebajalt 2024. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse

menetlemise käigus täiendavaid dokumente (kaebaja pangakonto filtreerimata väljavõtet perioodi

01.02.2024–12.03.2024 kohta või täiendavalt perioodi 01.03.2024–12.03.2024 kohta; kaebaja lapse

pangakonto filtreerimata väljavõtet perioodi 01.02.2024–12.03.2024 kohta; tõendeid Eestis

tegutsevatest pankadest kaebaja ja tema lapse pangakontode olemasolu või nende puudumise kohta

koos konto avamise ja sulgemise andmetega; selgitusi 2024. a veebruarikuu ja 2024. a märtsikuu

kommunaalkulude tasumise kohta; selgitusi kaebaja emalt kaebaja pangakontole 23.02.2024

toimunud laekumise kohta; lapsele väljamõistetud elatise osas kohtutäituri tõend täitemenetluse

alustamise kohta; tõendit õppevormi kohta) õiguspäraselt. Käesoleval juhul jättis kaebaja

täiendavate dokumentide esitamise kohustuse täitmata ega esitanud tema taotluse lahendamiseks

vajalike asjaolude väljaselgitamiseks olulisi dokumente. Eelkõige pangakontode väljavõtete ja

krediidiasutuste tõendite (kinnitused kontode olemasolu või puudumise kohta) esitamata jätmisega

ei olnud vastustajal võimalik hinnata kaebaja pere abivajadust ega taotluse esitamisele eelneva kuu

sissetulekuid. Seega ei olnud vastustajal võimalik kaebaja 2024. a märtsikuu toimetulekutoetuse

taotlust sisuliselt läbi vaadata ega hinnata kaebaja pere toetuse saamise eelduste täidetust.

46. Eeltoodust tulenevalt jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja märtsikuu toimetulekutoetuse

taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2 ja lg 3 ja § 38) ning kohtul puudub alus vastustaja 26.03.2024

otsuse tühistamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2024 korraldus nr 418 (vaideotsus)

47. Kaebaja esitatud vaided Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja

02.02.2024 otsuse nr 7-2/589-1, 18.03.2024 otsuse nr 7-2/1372-1 ja 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-

29 peale jäeti vastustaja 30.04.2024 korraldusega nr 418 (vaideotsus) rahuldamata (dtl 15-21).

48. Vastustaja on vaideotsuses leidnud, et kaebajalt nõuti täiendavaid dokumente (makseteatised

2023. a detsembrikuu ja 2024. a jaanuarikuu ning veebruarikuu eluasemekulude tasumise kohta ning

kaebaja lapse ja kaebaja isa konto väljavõtted) õiguspäraselt ja nende esitamata jätmise tõttu ei olnud

vastustajal võimalik sisuliselt kontrollida, kas vaide esitaja vastab toimetulekutoetuse saamise

tingimustele. Kohus nõustub vaideotsuses esitatud järeldusega, et asjas olulist tähtsust omava

tõendite esitamata jätmisel ei saa isik eeldada temale soodsat lahendit ning tõendite esitamise

kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi

vaatamata. Ehkki vaideotsuse põhjenduses sisaldub ilmne ebatäpsus, justkui vaidlustatud otsustega

oleks kaebaja taotlused jäetud rahuldamata, ei ole vaidlusaluste otsusega kaebaja avaldusi siiski

sisuliselt läbi vaadatud. Selline ilmne ebatäpsus vaideotsuses ei too aga kaasa vaideotsuse

tühistamist, kuna vastustaja on vaideotsuse tegemisel lähtunud vaidluse asjaoludest ning selline

ebatäpsus ei mõjuta vaideotsuse lõppjäreldust ega anna alust vaideotsuse tühistamiseks.

3-24-1334

19(19)

49. Kohus leiab, et kuna kaebaja poolt vaidlustatud otsused tema taotluste läbi vaatamata jätmise

kohta on kohtu hinnangul õiguspärased, st vastustaja on õigesti jätnud kaebaja taotlused läbi

vaatamata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.

Kokkuvõte

50. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuna kaebaja jättis 2024. a jaanuarikuu, 2024. a

veebruarikuu, 2024. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus esitamata tõendid,

mille esitamist vastustaja temalt õiguspäraselt nõudis ja mille esitamata jätmise tõttu ei olnud

vastustajal võimalik sisuliselt kontrollida, kas kaebaja vastab toimetulekutoetuse saamise

tingimustele, siis on kaebaja taotlused jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata. Kohus märgib, et

toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele.

Toetuse taotlemisel peab aga isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele (SÜS § 5 lg 2). Samuti on isik kohustatud esitama kõik teadaolevad tõesed ja täielikud

andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse või muu hüvitise

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhtudel andmed kolmandate

isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks, sest

juhul, kui kaebaja jätab vajalikud tõendid esitamata, ei ole võimalik vastustajal hinnata kaebajale

toimetulekutoetuse saamise vajadust. Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, peab

ta ka panustama sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks kõik tähtsust omavad andmed

ja tõendid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus haldusasjas 3-23-2633, p 23; nt

Tallinna Ringkonnakohtu 3-20-1739, p 15).

51. Kohtu hinnangul annavad kaebaja vastuolulised väited ja andmed tema perekonna

majanduslikust seisust alust arvata, et kaebaja ei soovigi anda terviklikku ülevaadet oma pere

igapäevasest majanduslikust toimetulekust, mis aga loob põhjendatud kahtluse kaebajal varjatud

tulude esinemise ning tegelike andmete varjamise kohta. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul

põhjendamatu nõuda kaebajalt täiendavate andmete esitamist ja kaasaaitamiskohustuse hoolsat

täitmist. Seetõttu olukorras, kus kaebaja jättis täitmata kaasaaitamiskohustuse ja tema taotlust ei

olnud sellest tingitult võimalik sisuliselt läbi vaadata, jäeti kaebaja taotlused ka õiguspäraselt läbi

vaatamata. Toetuse maksmine neile, kes seda tegelikult ei vaja, on avalike piiratud ressursside

raiskamine, mistõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Dokumentide võltsimine,

andmete varjamine ja/või nendega manipuleerimine on aga toetusõiguse kuritarvitamine.

52. Kohus on eeltoodud põhjustel kokkuvõtvalt seisukohal, et kõik kaebuses vaidlustatud

haldusaktid on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seega jätab kohus kaebaja

nõuded Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 02.02.2024 otsuse nr

7-2/589-1, 18.03.2024 otsuse nr 7-2/1372-1 ja 26.03.2024 otsuse nr 7-2/1281-29 tühistamiseks ning

Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2024 korralduse nr 418 tühistamiseks rahuldamata. Tühistamisnõude

rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.

53. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud ja kaebaja andmete asendamine

54. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

55. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi ja kaebaja eluruumi aadress asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm