2-23-109306/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-109306

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.N-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

499,23 eurot

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479, Postiaadress: XXX , 10150, XXX), lepinguline

esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: U.N (isikukood XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt U.N-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group

OÜ ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr TL3728002 ja

31.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr TL3731933 tulenev põhivõlgnevus

summas 170,44 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group hagi U.N-i vastu põhivõlgnevuse 125,61

eurot, intressi 24,50 eurot, sissenõudmiskulude 60 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 23,18 eurot ning tulevikus sissenõutava viivise määras 32,36% aastas osas.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses.

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

1 (6)

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi U.N-i vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Placet Group OÜ vahel 19.10.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr TL3728002 ja 31.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr TL3731933 tulenev põhivõlgnevus 296,05 eurot, intress 24,50

eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 23,18 eurot ning viivis

alates 26.04.2023 kuni põhinõude summas 296,05 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 32,36%. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

1089,50 eurot (s.o riigilõiv 140 eurot ja 949,50 õigusabi kulud) ning viivis menetluskuludelt

alates a lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et võlgnevuse tasumine ei ole võimalik, kuivõrd isik

on töövõimetu ja tema igakuine sissetulek jääb alla elatustaseme piirmäära.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et hagi on osaliselt

põhjendatud põhinõude osas. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud andmetest nähtuvalt

rikuti kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt peale krediidilepingujärgse põhivõla ning seadusjärgses määras

intressi muid tasusid.

4. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS §

444 lg 1 ja 2).

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel

19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr TL3728002 ja 31.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr TL3731933, mille alusel andis krediidiandja kostjale laenu kokku

summas 400 eurot (200 + 200). Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi mõlema

lepingu puhul võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja

2 (6)

kostjale vastavalt 13.01.2023 ja 10.01.2023 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Täiendava tähtaja jooksul lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles

krediidiandja lepingud vastavalt 28.01.2023 ja 25.01.2023 üles ja loovutas oma nõude kostja

vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud ja

hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

6. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai laenulepingute alusel laenu kokku summas 400 eurot.

Kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid ning tsiviilasja menetluses avaldanud, et

võlgnevuse tasumine ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik. Seega ei ole

vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg

1 mõttes.

7. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat

vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu

Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-

13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi

esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

VÕS § 4034 lg 2 teise lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause näeb ette, et teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS §

4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS §

3 (6)

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama

krediidiandja.

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja laenulepinguid sõlmides tuginenud

erinevate automaat-süsteemide abil kogutud andmetele ja kostja pangakonto väljavõttele, mis

kajastab tema sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 16.04.2021–10.10.2021 (dtl 113 –

129). Kõrgema kohtu praktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55).

Seega on krediidiandja iseenesest toiminud kostjalt pangakonto väljavõtet nõudes õigesti.

Samas nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõttest, päringust maksehäirete registrisse ja

sõlmitud lepingu enda olemusest, et kostja puhul võis olla tegemist n-ö sarilaenajaga. Kui

kostja laenutaotlustes esitatud andmeid (dtl 85 ja dtl 96) ja muud kostja kohta esitatud teavet

kõrvutada, nähtub juba pealiskaudse infoanalüüsi tulemil, et selles sisalduv ei saanud tõele

vastata. Kostja avaldatud sissetulekud ca 1370 eurot kuus ei kajastu kontoväljavõttel, pigem

nähtub viimase kuue kuu keskmine sissetulek ühes kuus ca 675 eurot. Kontoväljavõttest

ilmneb lisaks, et kostja on saanud viimase kuue kuu jooksul krediiti erinevatelt

krediidiandjatelt järgnevalt: ESTO AS 35,26 eurot (05.05.2021); Bondora 500 eurot

(23.05.2021); ESTO AS 30,41 eurot; Monefit Estonia OÜ 300 eurot (18.06.2021); Monefit

Estonia OÜ 100 eurot (21.06.2021); Monefit Estonia OÜ 100 eurot (22.06.2021); Monefit

Estonia OÜ 50 eurot (24.06.2021); Monefit Estonia OÜ 50 eurot (25.06.2021); Monefit

Estonia OÜ 100 eurot (26.06.2021); Monefit Estonia OÜ 100 eurot (27.06.2021); ESTO AS

25,57 eurot (06.07.2021); Bondora AS 500 eurot (24.07.2021); ESTO AS 32,35 eurot

(05.08.2021); Monefit Estonia OÜ 600 eurot (05.08.2021); Monefit Estonia OÜ 150 eurot

(07.08.2021); Monefit Estonia OÜ 300 eurot (07.08.2021); Monefit Estonia OÜ 200 eurot

(09.08.2021); BB FINANCE OÜ 190 eurot (23.08.2021); BB FINANCE OÜ 120 eurot

(26.08.2021); BB FINANCE OÜ 133 eurot (07.09.2021); ESTO AS 25,57 eurot

(13.09.2021); Bondora AS 600 eurot (25.09.2021); ESTO AS 31,38 eurot (06.10.2021).

Kokku on kostja kuue kuu jooksul saanud krediidiandjatelt laenu 23 korda (kokku summas

4273,54 eurot, s.o keskmiselt 712 eurot kuus), millele lisandub haginõude aluseks olevate

laenulepingute alusel väljastatud krediit kokku summas 400 eurot.

Lisaks märgib kohus, et kostja on märkinud esimese taotluse korral, et tal on

majapidamiskulud suuruses 250 eurot ja teise taotluse korral 200 eurot. Kulud ülalpeetavatele

on kostjal taotluse andmetel 226 eurot kuus. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis

kostja igakuiste kulutuste ja sissetulekute osas olnud põhjendamatult ning masinlikult

eluvõõras. Krediidiandjal oleks pidanuks tekkima küsimusi, sest kostja avaldatud

majapidamiskulud ei ole eluliselt usutavad. Arvestades, et kostjal tuli majapidamiskuludena

tasuda ka igakuine üür, mis oli kostja konto väljavõtte kohaselt ca 150 eurot kuus,

sideteenuste kulud ca 30 eurot kuus, siis ei ole võimalik mitte kuidagi jõuda veendumusele, et

kostja enda piisavad ülalpidamiskulud olid tagatud, s.o kostjale endale jäi igakuiste kulutuste

katteks üksnes 20 – 70 eurot. Ühtlasi leiab kohus, et kuivõrd kostja igakuised laenud

krediidiandjatelt (keskmiselt ca 712 eurot kuus) ületasid kostja sissetulekud (keskmiselt ca

675 eurot kuus), siis ei ole eluliselt usutav, et kostja oli sellise sissetulekuga võimeline

jätkusuutlikult juba seni võetud laene teenindama. Kostja käitumine finantskohustuste

4 (6)

võtmisel viitab kohtu hinnangul sellele, et kostjal ei jagunud igakuiste kulutuste katteks

piisavalt sissetulekuid.

Vastupidiselt hageja seisukohale ei ole krediidiandja kohtu hinnangul kostjaga laenulepinguid

sõlmides kostja esitatud andmete kontrollil ja analüüsil tegutsenud piisava hoolsusega.

Lepingu sõlmimisele eelnevaid andmeid sisuliselt analüüsides ja kõrvutades pidanuks

ilmnema, et kostja poolt avaldatud sissetulek ja muud andmed ei vasta tõele. Ka kostja

varasemad maksehäired on kohtu hinnangul signaaliks, mille puhul võib järeldada laenusaaja

alanenud krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamisel süsteemipõhistele päringutele

tuginemine ning pinnapealne konto analüüs võib seega osutuda pealiskaudseks lähenemiseks.

Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediiti andes

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude tasude ja kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad

nõuded (s.o intress, sissenõutavaks muutunud viivis, sissenõudmiskulud) jätab kohus

rahuldamata. Samas ei vabane kostja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksmise

kohustusest.

9. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud raha maksmise kohustust. Kuivõrd

kostja sai Placet Group OÜ-ga 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr TL3728002 ja

31.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr TL3731933 alusel krediiti summas 400 eurot ja

kohustus tasuma lepingute sõlmimise eest tasu 20 (10 + 10) eurot ja on tasunud lepingu

kehtivuse ajal ka muid ebaõigesti küsitud kõrvalnõudeid (s.o tasu maksepuhkuse eest), mida

tegelikkuses krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kostjalt

nõuda ei saanud, tuleb ümber arvutada ka kostja poolt võlgnetav põhinõue. Summad, mida

kostja on tasunud kõrvalnõuete katteks, tuleb maha arvestada kostja põhivõlast.

On tuvastatav, et lepingu nr TL3728002 alusel tasus kostja kuni 17.10.2022 lepingujärgselt

põhivõlgnevust, intressi, lepingutasu ja maksepuhkuse tasu kokku summas 123,17 eurot (dtl

92). Kõik kostja tasutud summad tuleb maha arvestada esialgselt väljastatud krediidist (200

eurost). Seega oli tarbijakrediidilepingu nr TL3728002 ülesütlemise seisuga kostja

põhivõlgnevus krediidiandja ees summas 76,83 eurot. Lepingu TL3731933 alusel tasus

kostja kuni 10.10.2022 lepingujärgselt põhivõlgnevust, intressi, lepingutasu ja maksepuhkuse

tasu kokku summas 106,39 eurot (dtl 103). Kõik kostja tasutud summad tuleb maha arvestada

esialgselt väljastatud krediidist (200 eurost). Seega oli tarbijakrediidilepingu nr TL3731933

ülesütlemise seisuga kostja põhivõlgnevus krediidiandja ees summas 93,61 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku

summas 170,44 eurot (76,83 + 93,61), mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest

ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

10. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

5 (6)

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt TrtRngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p

8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

6 (6)