2-23-146711/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-146711

Tsiviilasi

osaühingu EVERFRONT hagi M.V vastu võla

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

2010,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing EVERFRONT, registrikood 11215028,

asukoht XXX, Kuressaare 93812

Hageja lepinguline esindaja A.X, e-post XXX

Kostja M.V , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing EVERFRONT hagi M.V vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.V hageja osaühing EVERFRONT kasuks 2138,43 eurot (s.o.

põhivõlgnevus 1892,62 eurot ja viivised 245,81 eurot).

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud

määras tasumata põhivõlalt 1892,62 eurot alates 21.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata osaühing EVERFRONT hagi M.V vastu sissenõudmiskulude 30

euro väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud kostja M.V kanda.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 782 eurot (s.o. riigilõiv 350

eurot ja lepingulise esindaja kulu 432 eurot).

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

2-23-146711

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Osaühing EVERFRONT esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M.V vastu 2046,92 euro ja täiendavalt lisanduva kohtu poolt välja arvutatava viivise

saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 24.11.2023 tegi kohus makseettepaneku, mis on

võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 12.12.2023 aadressil XXX. Vastuväidet võlgnik nõude

peale ei esitanud. 04.01.2024 koostas kohus maksekäsu. 19.01.2024 esitas võlgnik kohtule

meiliaadressilt XXX määruskaebuse. 11.02.2024 esitas avaldaja seisukoha, milles ei nõustunud

maksekäsu tühistamisega. 12.02.2024 määrusega andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond

määruskaebuse üle lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Pärnu Maakohus

rahuldas 16.02.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse, tühistas Pärnu Maakohtu 04.01.2024

koostatud maksekäsu ja andis osaühingu EVERFRONT nõude M.V vastu üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja M.V tellis eraisikuna Everfront OÜ-lt sõiduautole Land

Rover Range Rover Sport XXX remondi- ja hooldustööd. Tegemist oli suulise

töövõtulepinguga. Hageja täitis töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja teostas tööd. Hageja

esitas kostjale tasumiseks 24. augustil 2023 arve nr XXX summas 2524,62 eurot ja 8.

septembril 2023 arve nr.XXX summas 368 eurot. 4. septembril 2023 maksis kostja 24. augusti

2023 arvest 1000 eurot. Kuna kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, kuulub tema poolt

tasumata summalt tasumisele ka viivis. Hageja esitas ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

summas 30 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas

1892,62 eurot, viivis 117,59 eurot ja viivis võlgnevuselt alates 5. märtsist 2024 kuni kohustuse

kohase täitmiseni, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ning jätta menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud

ebaõige kostja vastu, kuna sõiduk kuulub Coop Liising AS-le, mida liisib R OÜ-le. R OÜ andis

omakorda sõiduki S. R OÜ kasutusse. R OÜ ja S.R OÜ kuuluvad M.V-le ning viimases on

M.V ka juhatuse liige. Seega ei tellinud M.V töid hagejalt kui füüsiline isik, vaid kui R OÜ

omanik ja S.R OÜ omanik ja juhatuse liige. Tööde tegemist kostja ei vaidlusta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-23-146711

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 01.06.2024 määruses töövõtulepingu järgse tasu

nõudena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Kuna pooled esitasid järgmised

väited, millele teine pool ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:



Hageja teostas sõiduautole Land Rover Range Rover Sport XXX augustis ja septembris

2023 remondi- ja hooldustööd (dtl 149, 180);



04.09.2023 tasuti 24.08.2023 esitatud arve alusel hagejale sularahas 1000 eurot (dtl 150);



hageja broneerimisprogrammis on märgitud sõiduauto tööde tellijaks M.V ja teostatud

tööde eest on väljastatud 08.09.2023 arve nr XXX (dtl 180);



16.10.2023 edastas hageja e-meili teel kostja e-meilile maksenõude teostatud tööde eest,

millele kostja vastas 20.10.2023 ja vabandas viivituse eest (dtl 182-183.)

7. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Kostja

peamine vastuväide seisneb selles, et tema ei ole eraisikuna hagejalt töid tellinud, vaid äriühingu

esindajana. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt

lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingu sõlmimisele ei ole seadusest tulenevalt

vorminõuet esitatud, seega võib selle sõlmida ka suuliselt. Kohus selgitas 01.06.2024 määruses,

et kostjal tuleb menetluses tõendada, et lepingut sõlmides esines ta äriühingu esindajana, mitte

eraisikuna. Kostja ei ole enda väiteid menetluses tõendanud. Kohus leiab, et kohtule on piisavalt

esitatud tõendeid sellest, et kostja tegutses suuliselt töövõtulepingut sõlmides enda kui eraisiku

nimel, mitte äriühingu esindajana. Nimelt nähtub töölehelt nr 38, samuti hageja

broneerimisprogrammist, et tööde tellijaks on M.V, mitte äriühing, tööde eest on tasutud

sularahas ega ole väljastatud kassa sissetuleku orderit sellest, et maksjaks oli äriühing. Hageja

on väljastanud meeldetuletuse kostja meilile, millelt kostja on isiklikult hagejale vastanud ega

ole ennast ka siis esitlenud äriühingu esindajana. Siinkohal märgib kohus sedagi, et asjaolul,

kellele sõiduauto tegelikkuses kuulub, ei ole töövõtulepingu sõlmimisel tähtsust. Kohtule ei ole

esitatud mitte ühtegi tõendit sellest, mille alusel kohtul oleks võimalik tuvastada, et

töötvõtulepingu sõlmis kostja asemel äriühing.

2-23-146711

8. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva tasumata põhivõla 1892,62

euro tasumist. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna

antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust

tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab

VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta oleks

kohustust hagiavalduses näidatud ulatusest suuremas osas täitnud ega ole esile toonud

asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.

9. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolusid

sellest, et tööd teostati arvetel näidatud mahus. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus

vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus

rahuldab eeltoodut arvestades hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1892,62 eurot.

10. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivis. Tulenevalt VÕS § 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause

kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras. 24. augusti

2023 arve nr 2308535 (tasumata osa summas 1524,62 eurot) tasumise tähtaeg oli hagiavalduse

kohaselt 28. augustil 2023 (dtl 147-148). Arve nr 300007 summas 368 tasumise tähtaeg oli 15.

september 2023. Kõrvalnõuete suurus hagiavalduse esitamise seisuga 04.03.2024 on

hagiavalduse kohaselt kokku 117,59 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.09.2024 on kostja olnud põhinõude täitmisega viivituses 200

päeva, seega on viivise suurus peale hagiavalduse esitamist põhivõlgnevuselt 1892,62 eurot

128,22 eurot (vt.viivisekalkulaator). Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust

vaidlustanud. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on

hageja viivise nõue põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja viivise nõue kokku summas

245,81 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse

tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohtul puuduvad andmed

sellest, et kostja oleks menetluse kestel enda võlgnevust vähendanud, mistõttu on põhjendatud

hageja edasiulatuv viivise nõue.

12. Hageja on lisaks töövõtutasu ja viiviste nõudele esitanud sissenõudmiskulude hüvitise nõude

summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel. Peale 16.10.2023 e-meili kostjale, hageja rohkem

2-23-146711

ühtegi tõendit enda sissenõudmiskulude hüvitise nõude tõendamiseks kohtule esitanud ei ole.

Kohus selgitas 01.06.2024 määruses hagejale, et sissenõudmiskulude saamiseks tuleb hagejal

tõendada, millal ja millised tasuta ja tasulised kirjad on hageja edastanud kostjale. Hageja kohtu

nõuet täitnud ei ole.

13. Edasiselt kontrollib kohus, kas hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue summas 30 eurot

võiks kuuluda rahuldamisele hageja viidatud VÕS § 1132 lg 1 alusel. Hageja ei ole esitanud

tõendeid sellest, et ta oleks tööde teostamise ajal ehk lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale

meeldetuletuskirju, mistõttu VÕS § 1132 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja nõue mõista kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu

30 eurot võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 alusel. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on saatnud kostjale e-posti teel nõudekirja

16.10.2023 (dtl 147-148). Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust

nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016,

lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud (nt saatud tasulisi

meeldetuletuskirju) ega toonud välja kahju ulatust. Hagiavalduses puuduvad viited, et

menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud ning hageja ei ole kahju tekkimist

30 euro ulatuses suutnud selgitada ega tõendada. Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning

tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude

rahuldamata.

14. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kohus mõistab kostjalt

välja põhivõlgnevuse 1892,62 eurot, viivised 245,81eurot ja kostjal tuleb tasuda hagejale viivist

seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt 1892,62 eurot alates 21.09.2024 kuni põhinõude

täitmiseni. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot jääb selle tõendamatuse tõttu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud

suuremas ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

16. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt

on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

17. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud

riigilõiv 350 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) ja õigusabikulu 432 eurot.

18. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista

kokku summas 350 eurot.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutab hageja lepinguline esindaja teenust 120 eur/h

ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

2-23-146711

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust.

20. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,6 h arvestades asja mahtu ja kestust, on käesolevas asjas

põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendatud, arvestades asja sisu hageja esindaja tasumäär

120 eurot/tunnis. Hageja on kinnitanud, et ta on maksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja

õigusabikulu kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist käibemaksuta, so summas 432 eurot.

Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 782 eurot (350+432).

21. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik