2-21-8139/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8139

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu vastu

omandi rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Puudutatud isik: Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu

(registrikood

80018994),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjali juurde Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu 17. juuli

2024 seisukohale lisatud tõendid (VU pädevust tõendavad sertifikaadid ja akt

Sõpruse pst 222-64 elektripaigaldise kohta).

2. Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrusest välja resolutsiooni punkt 4 ja

resolutsiooni punkti 2 teine lause. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 15. veebruari 2024 määrus kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Rahuldada X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu vastu omandi

rikkumise lõpetamise nõudes.

3.2. Kohustada Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistut taastama enda kulul

elektrivarustus

Tallinn,

Sõpruse

pst

maja

elektrikilbist

X

korteriomandisse, mis asub aadressil Sõpruse pst 222-64, Tallinn.

3.3. Jätta menetluskulud Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu kanda.

4. Jätta Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu kanda.

2-21-8139

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 20.05.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn,

Sõpruse pst 222 korteriühistut (puudutatud isik) taastama enda kulul elektrivarustus avaldaja

korteriomandisse. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korter Tallinnas, Sõpruse pst 222-64. Avaldaja üürib

talle kuuluvat korterit kolmandatele isikutele äripinnana kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt on

avaldaja kohustatud tagama üürniku varustamise vee-, elektri- ja soojusenergiaga ning hoidma

korras sisenevad sidekommunikatsioonid.

3. Puudutatud

isik

katkestas

märtsis

2021

omavoliliselt

avaldaja

korteriomandi

elektriühenduse,

rikkudes

sellega

avaldaja

omandiõigust

ja

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p-i 2. Elektrivarustuse katkestamise tõttu rikub avaldaja

korteri suhtes sõlmitud üürilepingut.

Puudutatud isiku seisukohad

4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

5. Puudutatud isik ei ole avaldaja omandit rikkunud. Elektriühenduse taastamine avaldaja

korteris ei ole turvaline. Avaldaja tegi oma korteris ulatuslikke lammutustöid, mille käigus

lammutati ja ehitati ümber nii seinu kui ka elektrisüsteemi. Tegemist on 254 m² suuruse

mitteeluruumiga, mis moodustab suure osa korterelamu esimesest korrusest, millele toetub

kogu ülejäänud 17-korruseline hoone. Ehitustöid ei kooskõlastatud naabrite ega

korteriühistuga. Tallinna linna ehitusjärelevalve ametnik tuvastas, et korteris on teostatud

ehitustöid, kuid puuduvad vajalikud projektid. Ehitus toimus avaldaja tehtud joonise alusel, mis

ei ole vastavuses ehitusregistri andmetega ning millelt ei ole võimalik aru saada lammutatud ja

projekteeritud seinu.

6. Elektriühendus katkestati elektripaigaldise kasutamise järelevaataja nõudmisel ohutuse

eesmärgil. Seadme ohutuse seaduses (SeOS) ja selle alusel kehtestatud määruses toodud nõuete

eesmärk on tagada elektripaigaldise ohutus. Elektri ohutuks taasühendamiseks on vaja, et

avaldaja

esitaks

puudutatud

isikule

elektripaigaldise

projekti.

Mittekorrektsest

elektripaigaldisest võib alguse saada lühis ja/või tulekahju, mille tulemusel võib ohtu sattuda

inimeste elu, tervis ja vara. Kuna kasutamise järelevaataja ei ole andnud nõusolekut ühenduse

taastamiseks, ei saa puudutatud isiku juhatus tema keeldu eirates ühendust taastada.

2-21-8139

7. Avaldaja korteriomandi eriomandi esemel asub kaks elektrikilpi, st vana elektrikilp ja

täiendavalt paigaldatud uus elektrikilp, mis on ajutine ja täidab pikendusjuhtme funktsiooni.

Avaldaja voolumõõtjalt on eemaldatud plommid ja elektrikilbist on eemaldatud peakaitse.

Avaldaja ei ole tõendanud elektripaigaldise ohutust. Puudutatud isik on nõus elektrivarustuse

taastama, kui avaldaja sõlmib lepingu elektri eest tasumiseks ja võrgutasu proportsionaalseks

hüvitamiseks. Avaldajale lepinguta ja plommimata arvestiga elektrienergia andmine kahjustab

korteriühistut, kuna avaldaja saab kontrollimatult kasutada elektrienergiat ja korteriühistu peab

selle eest maksma. Samuti võib avaldaja kasutada enda korteriomandi elektrivõimsusi, mis

halvendavad ülejäänud korteriomanike elektritarbimise võimalusi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 15.02.2024 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isikut

taastama enda kulul elektrivarustuse Tallinn, Sõpruse pst 222 maja elektrikilbist avaldaja

korteriomandisse, mis asub aadressil Sõpruse pst 222-64 Tallinnas. Elektrivarustus tuleb

taastada samadel tingimustel (sama võimsusega) nagu see oli enne elektrivarustuse

katkestamist. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkis, et määrab kulude

rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.

9. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ka ei vaidle:

a) avaldaja on korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 222-64, Tallinn omanik;

b) avaldajal oli korteriomandi ostmisel ja kuni ühenduse katkestamiseni elektriühendus;

c) puudutatud isik katkestas 2021. aasta märtsis elektrivarustuse avaldaja korterile;

d) elektriühendust praeguseks ajaks taastatud ei ole.

10. Korteriomanik võib nõuda korteriühistult asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja KrtS § 30 järgi

rikkumise lõpetamist ning endise olukorra taastamist, kui korteriomanik ei saa kasutada

kaasomandi esemes olevat elektrisüsteemi ja tal ei ole ligipääsu elektrivõrgule. Korteriomanik

ei saaks kasutada eriomandi eset selle otstarbe kohaselt, kui ta ei saaks ennast elektrisüsteemi

ühendada. Seega on korteriomanikul reeglina õigus kasutada elektrisüsteemi ning saada

ligipääsu elektrivõrku.

11. Avaldaja

saab

nõuda

rikkumise

lõpetamist

ning

elektriühenduse

taastamist.

Elektriühenduse katkestamiseks ei andnud alust n-ö korteriomandi lammutamine ega ka seadus.

Kuigi korteriühistul tuleb juhinduda korteriühistu liikmete ühistest huvidest, tuleb sealjuures

arvestada ka avaldaja kui ühistu liikme huvidega. Avaldajal on õigus kasutada elektrit. Olukord

oleks tulnud lahendada lähtuvalt hea usu põhimõttest ning omavahel koostööd tehes või kohtu

vahendusel. Puudutatud isik ei saa ka kohustada avaldajat sõlmima puudutatud isikuga

elektrienergia saamiseks lepingut.

12. Avaldaja kinnitas 07.12.2021 istungil, et ta on kõik dokumendid esitanud. Avaldaja esitas

elektritööde projekti. Puudutatud isik on seisukohal, et elektrivoolu sisselülitamise

eeltingimuseks on elektrikilbi ülevaatamine käidukorraldaja poolt. Käidujuhi soovitus oli mitte

elektriühendust taastada enne elektriprojekti (ümberehituste teostusdokumentatsiooni)

esitamist ning elektrikilbi üle vaatamist, hindamaks elektripaigaldise ohutust. Eesti Energia

23.12.2021 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt vastab peakilp nõuetele (arvesti ilma

plommita). Liitumispunkti kontrollida ei saadud.

13. Praeguseks ajaks on dokumentatsioon esitatud ja elektrikilp üle vaadatud. Kohtule esitatud

elektripaigalduse nõuetekohasuse deklaratsioonist nr 21-05 nähtub, et Sõpruse pst 222-64,

Tallinn äripinnale ehitatud elektripaigaldis vastab kehtiva elektriohutusseaduse ja selle alusel

2-21-8139

kehtestatud õigusaktide nõuetele. Puudutatud isik on tõendanud, et tegemist on täiendava

elektrikilbiga, mis on ajutine ja sisuliselt täidab pikendusjuhtme funktsiooni. Vana voolumõõtja

juurest on eemaldatud plommid. Avaldaja ei ole tõendanud, et voolumõõtja on plommitud.

Seega on avaldaja elektriarvesti plommimata ning puudub peakaitse 64A, mis seab piiri

tarbimisvõimsusele. Puudutatud isiku väitel on maja elektrijuhtmestik vana ja suuremaid

võimsusi ei kannata.

14. Puudutatud isik tõi esile, et avaldajal kui äripinna omanikul on võimalik sõlmida

võrguettevõtja ja elektrimüügiettevõtjatega eraldi leping. Elektrilevi 14.09.2022 vastus

kinnitab, et aadressil Sõpruse pst 222, Tallinn on sõlminud võrgulepingu korteriühistu ja kogu

maja tarbitud elektrienergia eest toimub tasumine üldarvesti näitude järgi. Majas olevatel

korteritel on võimalik tulla Elektrilevi otseklientideks juhul, kui see on korteriühistu liikmete

ühine otsus. Ühekaupa kortereid otselepingutesse üle ei viida. Seega ei ole avaldajal võimalik

eraldi lepingut sõlmida. Korteriühistu liikmed peavad selleks vastu võtma otsuse.

15. Puudutatud isikul ei ole kohustust anda avaldajale elektrienergiat vooluvõimsusega 225A.

Avaldaja ei ole tõendanud, et selline kokkulepe oleks kunagi sõlmitud. Korteriühistu ei saa

tööstuslikku võimsust tagada, sellist paigaldist hooldada ega vastutust võtta.

16. Avaldaja korteri eriomandis asuvat kilpi peab hooldama ja elektripaigaldise ohutuse tagama

avaldaja. Avaldajale plommimata arvestiga elektrienergia andmine kahjustaks oluliselt

korteriühistu huve. Lisaks võiks avaldaja enda korteriomandis kasutada elektrivõimsusi, mis

muudavad ülejäänud korteriomanike elektritarbimise võimalused halvemaks. Avaldajal tuleb

elektriarvesti nõuetekohaselt plommida.

17. Elektrivarustus tuleb taastada samadel tingimustel (sama võimsusega) nagu see oli enne

elektrivarustuse katkestamist.

18. Kuna avaldus rahuldati, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause

järgi õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus

19. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

20. Puudutatud isik ei ole avaldaja omandiõigust rikkunud ega saagi seda teha, kuna vaidluse

ese – elektrienergia – ei kuulu puudutatud isiku omandisse. Elektrienergiaga varustamine

toimub elektrituru seaduse alusel vastavalt elektrilepingule.

21. Puudutatud isik on nõus avaldajaga elektrienergia müügilepingu sõlmima, kuid avaldaja

keeldus sellest. Puudutatud isikul ei ole seadusest tulenevat kohustust avaldajale elektrit

niisama anda. Kohus ei tuvastanud, millisel alusel on avaldajal elektrienergia saamise õigus.

22. Maakohus leidis, et avaldajal ei ole õigust saada puudutatud isikult tööstusvoolu või

võimsust 225A. Määruse resolutsiooni kohaselt tuleb taastada endine olukord, mis avaldaja

väidetu kohaselt on 225A. Seega on põhjendused ja resolutsioon vastuolulised.

23. Kohus pidas osasid puudutatud isiku väiteid õigeteks, kuid jättis põhjendamatult kõik

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus oleks pidanud jagama menetluskulud teisiti.

2-21-8139

Menetlusosaliste seisukohad

24. Avaldaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioonist tuleb TsMS § 657 lg 2

(koosmõjus §-ga 659) alusel välja jätta selle punkt 4, samuti punkti 2 teine lause ja täiendada

maakohtu põhjendusi. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

27. Ringkonnakohus andis 13.06.2024 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada

täiendavaid tõendeid. Puudutatud isik esitas koos 17.07.2024 seisukohaga VU pädevust

tõendavad sertifikaadid ja VU koostatud akti Tallinn, Sõpruse pst 222-64 elektripaigaldise

ohutuse kohta (II kd, lk 55-67). Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel asja

materjali juurde ja arvestab nendega lahendi tegemisel.

28. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud

faktilised asjaolud (vt käesoleva määruse p 9). Maakohus ei ole nende faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja ringkonnakohus saab neist asja lahendamisel

lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Menetlusosalised vaidlevad ka

ringkonnakohtu menetluses selle üle, kas puudutatud isik peab taastama avaldaja

korteriomandis elektriühenduse, mille ta märtsis 2021 katkestas.

29. Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu ei nähtuks maakohtu määrusest, millisel õiguslikul

alusel on avaldajal õigus elektrit saada. Maakohus viitas õigesti KrtS § 30 lg 1 p-le 2, mille

kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandieset (sh elektrisüsteemi) selle otstarbe

kohaselt. Maakohus leidis õigesti, et kui korteriühistu on korteriomandi elektriühenduse

katkestanud, võib korteriomanik nõuda korteriühistult rikkumise lõpetamist ja endise olukorra

taastamist (s.o elektriühenduse taastamist ja võrku tagasi ühendamist) KrtS § 30 lg 2 alusel ja

puudutatud isikul ei ole alust elektriühenduse taastamisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu viited asjaõigusseadusele

tuleb aga määruse põhjendustest välja jätta. Korteriomandite puhul tuleb kohaldada eelkõige

asjaomast eriseadust, s.o korteriomandi- ja korteriühistu seadust, ning korteriomandi koosseisu

kuuluva kaasomandi osa suhtes saavad kohalduda asjaõigusseaduse kaasomandi sätted (kui

üldnormid) üksnes juhul ja üksnes ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata (RKTKm

07.04.2021, 2-18-15391 p 10). Siinses asjas ei ole asjaõigusseaduse kohaldamiseks põhjust,

kuna vaieldav õigussuhe on eriseadusega ammendavalt reguleeritud.

30. Ringkonnakohus möönab iseenesest seda, et kujunenud olukorras võiks avaldaja nõude

rahuldamise välistada see, kui tõendatud oleks puudutatud isiku väide, et elektripaigaldis

avaldaja korteris on ohtlik, s.t kui elektriühenduse taastamine kujutaks selget ja vahetut ohtu

teiste korteriomanike elule või varale. Sellisel juhul tuleks avaldus KrtS § 30 lg 2 järgi,

koosmõjus lg-ga 4, jätta rahuldamata. Korteriühistu võib teiste korteriomanike õiguste kaitse

eesmärgil nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutatakse kooskõlas seaduse,

2-21-8139

korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirjaga ning lähtudes korteriomanike huvidest.

Puudutatud isik ei ole aga avaldaja nõude rahuldamist välistavaid asjaolusid selgelt esile toonud

ega tõendanud. Kuna maakohus vaidlustatud määruses puudutatud isiku nendele väidetele

hinnangut ei andnud, tuleb maakohtu määrust täiendada järgmisega.

30.1. Avaldaja esitas vastusena elektripaigaldise ohtlikkust puudutavatele vastuväidetele

elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (kd I tl 96), mis käsitleb avaldaja korteris

asuvat uut kipli (foto kd I tl 167) ja Eesti Energia akti nr PT-002815 (kd I tl 178), mis käsitleb

avaldaja korteris asuvat peakilpi (foto kd I tl 169). Samuti esitas avaldaja elektriprojekti (I kd,

tl 136–141). Puudutatud isik vaidles üldsõnaliselt vastu elektripaigaldise nõuetekohasuse

deklaratsioonile leides, et tegemist on täiendava elektrikilbiga, mis on sisuliselt pikendusjuhe,

kuid ei esitanud seisukohta Eesti Energia akti kohta, mille kohaselt vastab nõuetele ka peakilp

(arvesti ilma plommita).

30.2. Puudutatud isiku väiteid, mis puudutavad avaldaja korteri elektrisüsteemi ühendamisega

seotud ohtlikkust, on jäänud üldsõnaliseks ja oletuslikuks. Elektriühenduse katkestamist

põhjendas puudutatud isik hoopis sellega, et avaldaja lammutas enda korteriomandi

siseviimistluse, vaheseinad, ventilatsioonitoru ja elektrijuhtmestiku ning oli kahtlus, et on

eemaldatud peakaitse ja voolumõõtja plommid, mitte sellega, et korteriühistule oleks olnud

teada avaldaja korteriomandist lähtuv tegelik oht. Elektripaigaldise kasutamise järelevaataja

selgitas, et talle ei ole esitatud ehitustööde dokumentatsiooni ja ta ei ole saanud elektrikilpi üle

vaadata (kd I tl 76). Ka määruskaebemenetluse ajal elektripaigaldise kohta koostatud aktis

heidetakse avaldajale ette, et ta ei ole esitanud dokumente elektripaigaldise kohta ega

võimaldanud sellele ligipääsu. Akti kohaselt puudub korteriühistul korteris asuvate seadmete

kohta teave, kuid ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et korteris asuvad

elektripaigaldised võiksid olla ohtlikud (kd II tl 57–58). Tegelikult käis puudutatud isik koos

esindajaga avaldaja korteriomandis maakohtu menetluse ajal, sai selle üle vaadata ja seal

soovitud pilte teha (21.12.2021 menetlusdokument). Kuid ka pärast seda ei toonud puudutatud

isik esile, et avaldaja korter võiks ülejäänud omanikele olla selle elektrisüsteemi ühendamisel

tegelikult ohtlik ja millisel põhjusel. Sellistele asjaoludele ei ole viidanud ükski avaldaja

korteris käinud isik (vt ka elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon kd I tl 96, peakilbi

nõuetekohasuse akt kd I tl 178, ehitusjärelevalve spetsialisti kiri, mille kohaselt ei ole

ehitustööde peatamiseks alust, kd I tl 63). Maakohus selgitas puudutatud isikule juba

06.06.2022 määruses, et puudutatud isikul tuleb põhistada oma vastuväited, sh tuua välja,

missugusest alusest tuleneb avaldaja kohustus taluda elektriühenduse katkestamist

elektriohutuse kaalutlustel ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Puudutatud isik

ei ole seda teinud. Elektriühenduse katkestamise õigust ega selle taastamiseks keeldumise alust

ei tulene puudutatud isiku viidatud seadme ohutuse seadusest ega selle alusel kehtestatud

määrusest, mis käsitleb elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavaid nõudeid.

Korteriomaniku ligipääsu elektrisüsteemile ei saa piirata ka elektripaigaldise kasutamise

järelevaataja, kelle arvamusele puudutatud isik tugineb.

30.3. Puudutatud isiku menetlusdokumentidest nähtub hoopis see, et ta ei ole enam nõus

elektriühenduse taastamisega põhjusel, et avaldaja korteriomandis asuv elektriarvesti on

plommimata ja võimaldab seega piiramata ja tasuta elektritarbimist. Puudutatud isik keeldub

ühenduse taastamisest seni, kuni avaldaja nõustub sõlmima temaga elektriühenduse

müügilepingu. Nii tugineb puudutatud isik ka määruskaebuses asjaolule, et ta ei pea müüma

avaldajale elektrit ilma lepinguta. Puudutatud isik on menetluses korduvalt kinnitanud, et

avaldaja korteri elektriühendus taastatakse kohe, kui ta nõustub sõlmima lepingu puudutatud

isiku nimetatud tingimustel (vt nt 21.12.2021 menetlusdokument ja 11.11.2022 istungi

protokoll, samuti määruskaebus). Eelnevast järeldub, et elektriühenduse taastamisega

2-21-8139

kaasnevat ohtlikkust puudutavad väited on ka otsitud, kuna puudutatud isik on valmis neist

taganema, kui avaldaja sõlmib temaga elektri müügilepingu.

30.4. Eeltoodust tulenevalt ei anna elektriühenduse taastamise ohtlikkust puudutavad väited

alust jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

31. Puudutatud isiku väited korteriomanikule elektrienergia müümise või andmise kohta ja

selleks lepingu sõlmimise vajaduse kohta on aga asjakohatud. KrtS § 1 lg 1 kohaselt on kõik

ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud korteriühistu liikmed

ja § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriomandist tulenevate õiguste hulka kuulub ka

õigus kasutada otstarbekohaselt elamu kaasomandiosa, sh elektrisüsteemi (vt selle kohta ka

RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344, p 11). Korteriühistu kohustus on kaasomandi eseme

valitsemine (KrtS § 34 lg 2). Korteriomanike ja korteriühistu vahel on seega eriline

seadusjärgne võlasuhe ja korteriühistu on seadusest tulenevalt kohustatud hoolitsema

korteriomanike ühise vara ja huvide eest. Korteriomanikud ei pea korteriühistuga viimase

kohustuste täitmiseks eraldi lepinguid sõlmima. Samuti ei pea korteriühistu sõlmima eraldi

lepinguid selleks, et korteriomanik täidaks kohustusi, mis tal on korteriühistu ees.

32. Pooled ei vaidle selle üle, et Sõpruse pst 222 korterelamu elektriühendusega varustamiseks

on teenuseosutajaga leping sõlmitud puudutatud isiku poolt ja kogu elamus tarbitud

elektrienergia eest toimub teenuseosutajale tasumine üldarvesti näitude järgi (vt ka kd I tl 2A).

Selle, millisel viisil elamus tarbitud elektrienergia korteriomanike vahel jagatakse, näeb ette

seadus ja seda võivad täpsustada korteriühistu põhikiri ja majanduskava (KrtS § 40 ja § 41).

Eelduslikult tuleb igal korteriomanikul kanda oma osa majandamiskuludest vastavalt tema

kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Sellest põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda

üksnes KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tingimustel, s.o kõikide korteriomanike kokkuleppel, kui see

on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve.

33. Kaasomandi eseme haldamist puudutavad küsimused ja sellega seotud kulude kandmine,

sh võimalik tarbimist jälgivate arvestite paigaldamine ja kulude jaotamine omanike vahel, tuleb

seega otsustada vastavalt kas korteriühistu üldkoosolekul või korteriomanike kokkuleppega,

mitte korteriomaniku ja korteriühistu vahelise lepinguga. Igal korteriomanikul on KrtS § 40 lg-

st 1 tulenevalt kohustus maksta korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Kui mõni

korteriomanikest oma kohustusi ei täida, on korteriühistul võimalik majandamiskulu nõue

maksma panna kohtu kaudu. See, kas avaldaja korteris asub elektriarvesti ja kas see on

plommitud ning kas avaldaja tasub tema tarbitud elektri eest õigesti, ei oma aga käesoleva asja

lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna puudutatud isikule õigust takistada korteriomanikul

tema kaas- ja eriomandi eseme otstarbekohast kasutamist.

34. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, nagu oleks maakohtu määruse resolutsioon

vastuolus selle põhjendustega. Maakohtu määruse põhjendusutest ega ka selle resolutiivosast

ei tulene avaldajale õigust nõuda puudutatud isikult tööstusvoolu. Maakohus määras, et

puudutatud isikul on kohustus taastada enda kulul maja elektrikilbist avaldaja korteriomandis

elektrivarustus. Samuti märkis maakohus, et elektrivarustus tuleb taastada samadel tingimustel

(sama võimsusega) nagu see oli enne elektrivarustuse katkestamist. Ringkonnakohus möönab

siiski, et maakohtu viimatinimetatud märkus on tarbetu, kuna see ei ole täidetav. Samuti ei ole

avaldaja oma nõude esitamisel kohtulahendi resolutsiooni sellise täpsustuse lisamist palunud.

Nimetatud lause tuleb maakohtu määruse resolutsioonist seetõttu välja jätta. Samuti tuleb

maakohtu resolutsioonist välja jätta selle punkt 4, milles maakohus selgitab menetluskulude

2-21-8139

rahalise suuruse kindlaksmääramise korda. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2)

esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ei ole selgitus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise korra kohta.

35. Maakohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotamisel. TsMS § 172 lg 1 teise lause

kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 20.03.2019, 2-17-11804, p 25). Maakohus

on menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ole selle piire

ületanud. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel, lähtudes õigluse põhimõttest. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust

maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.

36. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata, välja arvatud määruse resolutsiooni punkt 4 ja punkti 2 teine lause, mis

tuleb määrusest välja jätta.

Menetluskulude jaotus

37. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

38. Arvestades käesoleva asja tulemust on õiglane, et määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isik. Seda järeldust ei

muuda asjaolu, et maakohtu määruse resolutsioonist tuleb välja jätta sellele tarbetult lisatu.

Määruskaebuse väited ei ole osutunud edukaks, kuna maakohus on avaldaja nõude õigesti

tervikuna rahuldanud.

39. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel

kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

40. Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et puudutatud isik tasus määruskaebuse esitamisel

riigilõivu seaduses sätestatust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse

hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS

§ 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas

riigilõivu 50 eurot. Seega tuli ka määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik

tasus 420 eurot.

41. Enamtasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise avalduse

alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avalduse

esitamisel tuleb sellele lisada ka makse tegemiseks vajalikud andmed.

(allkirjastatud digitaalselt)