3-24-2018/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Kohtuasi

3-24-2018

20. september 2024

Kadri Palm

Põllumaahalduse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.

mai 2024. a otsuse nr 8-8/013384-1 tühistamiseks ja uue

otsuse tegemise kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Põllumaahalduse OÜ, volitatud esindaja

Toomas Uripea

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kerli

Tolk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põllumaahalduse OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. oktoobril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-2018

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumaahalduse OÜ esitas 17. mail 2024 taotluse, milles palus Maksu- ja Tolliametilt

(MTA) tõendit põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta (dtl-d 41-42).

2. MTA jättis 23. mai 2024. a otsusega nr 8-8/013384-1 Põllumaahalduse OÜ taotluse

rahuldamata ning ei väljastanud taotlejale kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse

(KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit (dtl-d 8-9).

Ettevõtte jagunemisel (nii jaotumise kui eraldumise korral) ei lähe loodud äriühingule

jagunenud äriühingu faktilise tegutsemise aeg või kogemus õigusjärgluse korras üle.

Äriühingu jagunemise korral tuleb jagunemise teel loodud äriühingule, kui see äriühing

soovib omandada KAOKS § 4 lg 3-5 kohaselt põllumajandus- või metsamaad, rakendada

KAOKS-is sätestatud kitsendusi. Põhjusel, et taotlejale ei tulnud õigusjärgluse korras üle

jagunenud äriühingu faktilise tegutsemise aeg ega põllumajandusalane kogemus ning taotleja

registreeriti äriregistris alles 21. märtsil 2024, siis ei ole taotleja puhul täidetud KAOKS § 4

lg-s 3-5 sätestatud tingimused.

3. Põllumaahalduse OÜ esitas MTA 23. mai 2024. a otsusele vaide (dtl-d 44-46), mille MTA

jättis 14. juuni 2024. a vaideotsusega nr 6-1/5578-2 rahuldamata (dtl-d 22-25).

Vaideotsuse kohaselt väljastab maksuhaldur KAOKS § 9 lg 3 alusel tõendi konkreetsele

äriühingule tema majandusnäitajatest ja muudest tema tegevust iseloomustavatest andmetest

lähtuvalt. See tähendab, et äriühingu jagunemise tulemusena asutatud uus äriühing ei saa

tugineda jagunenud äriühingu majandusnäitajatele ja muudele jagunenud äriühingu tegevust

iseloomustavatele andmetele. Seega ei saa vaide esitaja tugineda ka väitele, et tal on

põllumajandussaaduste tootmise kogemused viimase kolme aasta jooksul.

Vaide lahendaja hinnangul on antud juhul põllumajandussaaduste tootmise kogemus vahetult

seotud Põlluvara AS-ga ja see ei ole õigusjärgluse korras üleantav vaide esitajale. Vaide

esitaja omandab nõutava kogemuse peale seda, kui on järgnevad kolm aastat tegelenud

põllumajandussaaduste tootmisega. Ka jagunemiskavas ei saa pooled endale tekitada õigusi,

mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega.

4. Põllumaahalduse OÜ esitas 9. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 23. mai

2024. a otsuse nr 8-8/013384-1 tühistamiseks ja uue otsuse tegemise kohustamiseks (dtl-d

3-5).

5. Tartu Halduskohus võttis 10. juuli 2024. a määrusega Põllumaahalduse OÜ kaebuse

menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d

35-36).

6. MTA esitas 2. augustil 2024 vastuse kaebusele (dtl-d 38-40).

7. Kaebaja esitas 2. septembril 2024 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

(dtl-d 54-55, 58-62). Kaebaja esitas 3. detsembril 2024 täiendavad tõendid (dtl-d 60-62).

8. MTA esitas 9. septembril 2024 vastuväited kaebaja menetluskulude suurusele (dtl-d

67-68).

3-24-2018

3-24-2018

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja vaidlustab MTA poolt põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta tõendi

väljastamata jätmist, põhjendades kaebust järgmiselt.

1) Vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega ja on õigusvastane. MTA pole välja toonud

asjaolusid, millel põhineb tema veendumus, et jagunemisel loodud äriühingule ei ole üle

läinud jagunenud äriühingu faktilise tegutsemise aeg või kogemus. MTA järeldus ei ole

kooskõlas eraõiguslike sätetega äriühingu jagunemise kohta.

2) AS PÕLLUVARA tegi 21. novembril 2023 jagunemiskava, mille kohaselt on asutatud

omandav ühing Põllumaahalduse OÜ, kellele antakse üle jagunemiskava punktides 6.2.1 kuni

6.2.4 nimetatud kinnistute vastavad katastriüksused. Jagunemiskava punkti 6.4 kohaselt anti

Põllumaahalduse OÜ-le üle ka soodustused ja õigused, mis tulenevad asjaolust, et jagunev

ühing on KAOKS nõuete kohaselt tegelenud üleantavatel kinnistutel rohkem kui kolm aastat

söödakultuuride, heintaimede ja üheaastaste põllukultuuride kasvatamisega

põllumajanduslikus tähenduses.

3) Ettevõtte osa üleandmise korral lähevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1

alusel õigusjärgluse korras üle ettevõtte osaga seotud õigused ja kohustused, mille raames on

üleantav ka senine kogemus kui üleantava ettevõtte osa tegevust iseloomustav asjaolu. TsÜS

§ 6 lg 1 kuulub eraõiguslikku regulatsiooni ja ei piira kuidagi põllumajandustoodete tootmise

kogemuse üleminekut õigusjärgluse korras ettevõtte osa üleandmisel. Ka Riigikohus on 4.

detsembri 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-45-12 rõhutanud, et ettevõtte osa üleminekul on

võimalik ka vastava kogemuse üleminek, kui seaduses ei ole vastavasisulist keeldu.

4) KAOKS § 9 lg 3 on kaalutlusõiguslik säte. KAOKS § 9 lg 3 eesmärk ei ole piirata ühte

kontserni kuuluvate ema- ja tütarettevõtjate õigust tegutseda põllumajandustoodete tootmise

ja metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. Praegusel juhul just selline olukord

eksisteerib, sest AS PÕLLUVARA ja Põllumaahalduse OÜ on AS Vestman Energia kontserni

ettevõtjad. KAOKS-ist ei tulene keeldu põllumajandustoodete tootmise kogemuse

üleminekuks õigusjärgluse korras ettevõtte osa üleandmisel.

5) MTA on varasemas praktikas lähtunud sellest, et jagunemisel moodustunud äriühingule

väljastatakse tõend põllumajandustoodete tootmise ja metsa majandamisega metsaseadus

tähenduses tegelemise kohta, kui õiguseelnejal oli selline tõend varasemalt enne jagunemist.

10. MTA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses

kaebusele märkis vastustaja järgmist.

1) MTA ei nõustu, et ettevõtte jagunemisel läheb üle ka ettevõtte senine kogemus. KAOKS-i

regulatsioonis on tegemist konkreetse isiku individuaalse kogemusega, mis ei saa üle minna

õigusjärgluse korras. Selline tõlgendus on kooskõlas seaduse eesmärgiga vältida maa

sattumist isikute kätte, kes ei oska maad sihipäraselt kasutada. Seega kui äriühing on asutatud

jagunemise teel, siis ei saa uus äriühing tugineda jagunenud äriühingu eelnevale tegevusele ja

kogemusele.

2) Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-45-12 seisukohad käesolevas asjas ei kohaldu. Isegi kui asuda

seisukohale, et KAOKS-i regulatsiooni kohaldamisel on kogemuse üleminek võimalik ning

3-24-2018

tuleks tuvastada, kas majandusüksuse identiteet läks üle, ei ole kaebaja selliseid asjaolusid

välja toonud. Jagunemiskava p 3.1.8 kohaselt kuulus AS-le Põlluvara 700 kinnisasja, millest

jagunemiskava p 6.1. järgi vaid neli anti üle kaebajale. Ei nähtu, et kaebajale oleks üle läinud

töötajad, tehnika või muu taoline. Kaebaja väide maatulundusmaa harimise jätkamise kohta

samasuguste meetoditega nagu AS Põlluvara varasemalt kasutas, on paljasõnaline.

3) Vastab tõele, et maksuhaldur on aastate jooksul muutnud tõendi väljastamise praktikat.

Seda tehes on maksuhaldur analüüsinud KAOKS-i eesmärke ning viinud tõendi väljastamise

kooskõlla KAOKS-i eesmärkidega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu 19. augusti 2024. a määruse resolutsiooni p-st

3 tulenevalt oli menetlusosalistel õigus esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente (sh

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid) hiljemalt 2. septembril 2024. Et kaebaja esitas

3. septembril 2024 kohtule täiendavaid dokumente, on kaebaja sellega pöördunud kohtusse

hilinenult.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab

avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3

sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates

menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna

kohtu hinnangul ei põhjusta 3. septembri 2024. a dokumentide esitamine menetluse viibimist,

võtab kohus hilinenult esitatud dokumendid arvesse.

13. Poolte vahel on vaidluse all, kas MTA jättis õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse,

milles ta soovis KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat

tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega.

14. KAOKS § 9 lg 3 sätestab, et isik, kes on KAOKS § 4 lg-tes 3–5 või § 5 lg-s 1 või lg-tes

3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa

majandamisega, esitab notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohta MTA tõendi.

15. Vastavalt KAOKS § 4 lg-le 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada

põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja

omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla

tootmisega.

16. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et kaebaja tekkis AS PÕLLUVARA

jagunemisel eraldumise teel. Ka ei ole vaidlust selles, et AS-le PÕLLUVARA oli MTA 4.

jaanuaril 2024 väljastanud tõendi selle kohta, et AS PÕLLUVARA on aastatel 2021 – 2023

tegelenud põllumajandustoodete tootmisega ja metsa majandamisega metsaseaduse

tähenduses (dtl 20) ning AS PÕLLUVARA andis jagunemiskavas kaebajale üle mh

soodustused ja õigused, mis tulenevad asjaolust, et AS PÕLLUVARA on KAOKS nõuete

kohaselt tegelenud jagunemiskavas nimetatud kinnistutel rohkem kui kolm aastat

söödakultuuride, heintaimede ja üheaastaste põllukultuuride kasvatamisega

põllumajanduslikus tähenduses. Pooled on eri meelt selles, kas AS PÕLLUVARA

3-24-2018

eraldumisel ja vastava varakäsutuse tulemusel sai kaebajale üle minna KAOKS § 4 lg-s 3

sätestatud kolmeaastane põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kogemus.

17. Esmalt märgib kohus, et kaebaja poolt välja toodud ettevõtte ülemineku kohta esitatud

põhjendused ning viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) sätted ja kohtupraktika pole käesoleval

juhul asjakohased. Kuna kaebaja moodustati eraldumise teel, siis VÕS 4. jaos sätestatu (st

VÕS § 180 jj) praegusel juhul kohaldamisele ei kuulu (vt VÕS § 181). Kohtu hinnangul on

õigusjärgluse korras õiguste üleminekule hinnangu andmisel asjakohane lähtuda TsÜS-s ja

äriseadustikus (ÄS) sätestatust.

18. ÄS § 434 lg 4 kohaselt annab eraldumisel jagunev ühing osa oma varast üle ühele või

mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. ÄS § 434

lg 4 järgi saavad eraldumisel omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu

osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.

19. Kuna eraldumine eeldab vara üleandmist, siis on äriühingu eraldumisel omandav äriühing

jaguneva ühingu (eri)õigusjärglane TsÜS § 6 lg 1 tähenduses. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad

tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest

tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.

20. Et praegusel juhul ei sisalda KAOKS sõnaselget formuleeringut õiguste ja kohustuste

lahutamatu seose kohta isikuga, tuleb seega niisuguse lahutamatu seose tuvastamiseks

tuvastada KAOKS-i mõttest ning KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatu olemusest.

21. KAOKS § 1 lg 1 sätestab, et see seadus sätestab avalikust huvist tulenevad

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad

kinnisasja omandamise kitsendused; kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on

eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja

sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine.

22. Põllumajandusmaa omandamisele avalikust huvist tulenevalt seatud kitsenduste eesmärk

on edendada kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, vältida kinnisasjade

sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi kinnisasja sihtotstarbeliselt majandada, ning

vältida maa sihtotstarbe muutmist. Kitsendused aitavad kaasa elujõulise põllumajandusega

tegelevate ettevõtjate ringi loomisele maapiirkonnas, selle säilitamisele ja tugevdamisele

(Riigikogu XII koosseis. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 108 SE

seletuskiri, lk 4).

23. Seega on kohtu hinnangul maa omandamisel KAOKS-i eesmärk täidetud tingimusel, et

maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt

põllumajandustoodete tootmise kogemus. Tallinna Ringkonnakohus on 31. jaanuari 2024. a

otsuses asjas nr 3-23-902 p 13 leidnud, et eelnevast tulevalt saab teha järelduse, et

põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid,

et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult.

24. Kohus leiab, et seega tuleb KAOKS § 4 lg 3 tähenduses hinnata, kas isik on ka

tegelikkuses tegelenud viimased kolm aastat põllumajandusega, mitte piirduda pelgalt

äriregistrile esitatud andmete kontrollimisega ega asjaoluga, kas isiku õiguseellane vastab

KAOKS § 4 lg-s 3 toodud tingimustele. Eelnevat toetab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ÄS

3-24-2018

võimaldab ettevõtjal ise määratleda ja teatada äriregistrile oma tegevusalad, sh muuta

olemasolevaid tegevusalasid (vt ÄS § 4 lg 5).

25. Kohus nõustub vastustajaga, mille kohaselt on KAOKS § 4 lg-s 3 nimetatud kogemusega

tegemist konkreetse isiku individuaalse kogemusega, mis ei saa üle minna õigusjärgluse

korras. Põllumajandustoodete tootmise kogemus jääb iseloomustama õiguseelnejat.

Olukorras, kus õiguseelneja eraldumisel moodustati kaebaja, kusjuures kaebajale anti

eraldumise teel üle üksnes väike osa õiguseelneja varast, ei saa kaebaja tugineda kogu

õiguseelneja kogemusele ega majandustegevusele. Et jagunemiskava kohaselt omas

õiguseelneja 700 kinnistut, millest ainult kolm anti üle kaebajale, on kinnistute mahtu

arvestades ebaõige väita, et nende üleandmisega saab kaebaja tugineda AS PÕLLUVARA

kogemusele. Jagunemiskavast ei ilmne, et kaebajale oleks üle läinud töötajad, tehnika või

muud vahendeid, mis annaks aluse kinnitamaks, et maad kasutatakse sama jätkusuutlikult.

Sellisel juhul on tõenäoline, et mingi osa varasemalt omandatud kogemusest ja oskustest on

läinud kaotsi.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud kogemus ei saanud AS

PÕLLUVARA eraldamisel kaebajale üle minna. Eeltoodut ei muuda ka kaebaja väide, mille

kohaselt ei tulene KAOKS-ist keeldu põllumajandustoodete tootmise kogemuse üleminekuks

õigusjärgluse korras ettevõtte osa üleandmisel.

27. Kaebaja on ette heitnud ka seda, et MTA on varasemas praktikas äriühingu jagunemisel

moodustatud äriühingule vastava tõendi väljastanud. Kohus leiab, et haldusorgan võib oma

püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitsele

tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist. Sellega ei ole rikutud ka võrdse kohtlemise

põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt

koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada teistele isikutele.

Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige

halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt 27. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-59-06,

p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole

tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul

(Riigikohtu 6. mai 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-19-04, p 18).

28. Kaebaja etteheited, et MTA on eksinud kaalutlusõiguse teostamisel, ei ole asjakohased.

Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate

õiguslike tagajärgede vahel (haldusmenetluse seadus § 4 lg 1). Praegusel juhul ei olnud

MTA-l kaalutlusõigust, vaid tegemist oli MTA hindamisotsusega, st hinnangu andmisega

sellele, kas õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud.

29. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et MTA 23. mai 2024. a otsus nr

8-8/013384-1 on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Sellest tulenevalt pole alust

kohustada MTA-d kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebus jääb rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-24-2018

Kadri Palm

kohtunik