Legislator Case Law & Legislation
2-23-133282/14 AI generated

2-23-133282/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-23-133282/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Evimer OÜ vahel 06.01.2023. a sõlmitud krediidilepingu nr xxxx ning HOOVI Rental OÜ ja Evimer OÜ juhatuse liige R R vahel 06.01.2023. a sõlmitud käenduslepingu

Legislator headnote

AI generated

2-23-133282/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Evimer OÜ vahel 06.01.2023. a sõlmitud krediidilepingu nr xxxx ning HOOVI Rental OÜ ja Evimer OÜ juhatuse liige R R vahel 06.01.2023. a sõlmitud käenduslepingu

Keywords

AI generated
credibility requirements revocable offer insufficiently substantiated grievance european order for payment procedure electronic legal transactions performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

19.09.2024.a.

Tsiviilasja number

2-23-133282

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagi R R (R) vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna

Kostja:

R R (isikukood xxxx)

Hagihind

13 334 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks HOOVI Rental OÜ ja

Evimer OÜ vahel 06.01.2023. a sõlmitud krediidilepingu nr xxxx ning HOOVI Rental

OÜ ja Evimer OÜ juhatuse liige R R vahel 06.01.2023. a sõlmitud käenduslepingu

alusel põhivõlgnevus 5974,33 eurot, intress 429,35 eurot, 20.11.2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 2518,07 eurot ja muud kõrvalnõuded 422,20 eurot,

kokku 9343,95 eurot.

Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks viivis alates 21.11.2023

kuni põhinõude summas 5974,33 eurot täitmiseni määraga 0,4% päevas põhinõudest,

kuid kokku mitte rohkem kui 3990,05 eurot.

R R’lt välja mõistetava summa ülempiir (käendaja vastutuse maksimumsumma) on

13 334 eurot.

Jätta poolte menetluskulud kostja R R kanda ning välja mõista kostjalt R R’lt

menetluskulud summas 1314,22 eurot hageja HOOVI Rental OÜ kasuks.

Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1314,22 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

1 (5)

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Evimer OÜ 06.01.2023. a krediidilepingu nr

xxxx. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 6667 eurot ning

laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 2% kuus. Laenuandja ja

laenusaaja juhatuse liige R R (kostja) sõlmisid 06.01.2023. a laenusaaja krediidilepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt

vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 13

334 eurot.

Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 05.01.2025. a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud

tähtajaks ei tagastanud, vastupidi laenusaaja on jätnud alates 4. osamaksest

krediidilepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata. Kuna laenusaaja rikkus

korduvalt krediidilepingut siis ütles laenuandja krediidilepingu erakorraliselt üles alates

11.08.2023.a.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 9343,95 eurot, millest

2 (5)

põhinõue moodustab 5974,33 eurot, intress 429,35 eurot, sissenõutavaks muutunud muud

kõrvalnõuded 422,2 eurot ja 20.11.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised

2518,07 eurot.

Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus

(tagastamata laenusumma) hageja ees hagi esitamise seisuga 5974,33 eurot. Hagi esitamise

seisuga on krediidilepingust tulenev intressivõlgnevus 429,35 eurot.

Hageja on arvestanud haldustasu kolme täies ulatuses sissenõutavaks muutunud osamakse

(4.-6.) kohta, kokku summas 23,85 eurot. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale

tasu meeldetuletuskirjade eest kokku summas 45 eurot. Täiendavalt tasu ülesütlemise

teatise eest summas 20 eurot. Laenusaajal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mis on 5%

laenusummast ehk 333,35 eurot.

Laenuandja ja laenusaaja on krediidilepingu p-s 5.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja

ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja

maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse

kohaselt on hagi esitamise seisuga laenusaaja krediidilepingust tulenev viivisevõlgnevus

summas 2518,07 eurot.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel krediidilepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmist. Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja tagama ja

käendama kõiki põhivõlgniku järgmisi rahalisi kohustusi ja nende täitmist:

krediidilepingust tulenevaid põhivõlgniku kohustusi (sh, kuid mitte üksnes, põhiosa

tagastamise kohustus, intressid, neilt arvestatavad viivised, võlgnevuste sissenõudmisega

seotud kulud, leppetrahvid, hüvitis- ja kahjunõuded) summas kuni 13 334 eurot.

Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt välja mõista krediidilepingust tulenev

võlgnevus kokku 9343,95 eurot, millest põhinõue moodustab 5974,33 eurot, intress 429,35

eurot, sissenõutavaks muutunud muud kõrvalnõuded 422,2 eurot ja 20.11.2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 2518,07 eurot.

Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised hagiavalduse

esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingu p-s 1.2

sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (13 334 eurot). Hageja selgitab, et

hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat

arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem

kui 3990,05 euro ulatuses (13 334-9343,95).

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 23.11.2023.a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Hagimaterjalid ja

kohtumäärus on kostjale edastatud 08.12.2023. a kostja poolt käesolevas menetluses

kohtule antud e-postile (xxxx) TsMS § 3141 lg 2 alusel. Tuginedes eeltoodule loeb kohus

kostjale käesolevas menetluses hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega

kättetoimetatuks 14.12.2023 ning viimane päev hagile vastamiseks oli seega 28.12.2023.

Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

3 (5)

Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal,

et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist

välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

VÕS 145 lg 1 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS 145 lg 2

kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise

ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud

kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust ja

õigusabikuludest.

Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud

404,22.- eurot ja riigilõiv 910- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1

töötunni hinnaks 140.- eurot ilma käibemaksuta (170,80 eurot käibemaksuga).

Hagiavalduse koostamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, menetluskulude nimekirja ja

menetluse kiirendamise taotluse koostamiseks kulus esindajal 2 tundi 22 minutit.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud täies ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

4 (5)

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on hageja menetluskuludeks 1314,22 eurot, s.o riigilõiv summas 910 eurot ning

esindaja kulud summas 404,22, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja

taotluse.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)