2-24-117571/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-117571

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi A G vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

62,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806,

asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress:

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: A G, isikukood: xxxx, elukoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Gilt AS PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud

04.09.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 29,01 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 3,52 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuv viivis

põhinõudelt 29,01 eurolt alates 13.07.2024 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud A Gi kanda.

4. Välja mõista A Gilt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 364 eurot ning

menetluskuludelt 364 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-117571 AS PlusPlus Capital hagi A G vastu

võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 02.08.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

16.08.2024 hagile vastust esitanud.

Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:

-20.05.2024 postiaadressile (rahvastikuregistrijärgselt elukohana märgitult): xxxx - tagastatud

hoiutähtaja möödumisel. xxxx omaniku esindaja kinnitas 28.06.2024, et võlgnik ei ela antud

aadressil, korter on tühi.

-tsiviilasjas nr 2-23-134432 on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud, et kostja väljus läbi xxxx

piiripunkti xxxx kell xxxx xxxx. PPA-l puuduvad andmed kostja kohta.

Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul

võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Rahvastikuregistri

väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja elukoha aadressi osas muutusi. Täiendavad andmed kostja elu- ja

viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta puuduvad. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte

toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p

1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 29,01 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 3,52 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt

29,01 eurolt alates 13.07.2024 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS vahel

04.09.2023 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 29,01 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 3,52 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuva

viivise põhinõudelt 29,01 eurolt alates 13.07.2024 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 547 eurot (maksekäsu kiirmenetluses avalduselt

tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel täiendav riigilõiv 35 eurot, kokku on riigilõivud 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot).

Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi x 100 + 22%

km 33 eurot= 183 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi x 100= 200 +22% km 44

eurot= 244 eurot.

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud

100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja

kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on

standartse hagiga, siis ei ole 427 euro (183+244) suurune õigusabikulude nõue põhjendatud.

Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 244 eurot (2 tunni tasu

x 100 eur, käibemaks 44 eurot, kokku 244 eurot). Kokku on põhjendatud menetluskulud 364 eurot

(riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 244 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik