Legislator Case Law & Legislation
2-24-124132/10 AI generated

2-24-124132/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-124132/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks kostja ja AS Eesti Gaas vahel 19.05.2006 Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks menetluskulud summas 320 eurot ning

Legislator headnote

AI generated

2-24-124132/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks kostja ja AS Eesti Gaas vahel 19.05.2006 Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks menetluskulud summas 320 eurot ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-124132

Tsiviilasi

AS Eesti Gaas hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

61,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Eesti Gaas AS, registrikood: 10178905, asukoht:

Liivalaia tn 9, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev, e-posti aadress:

dmitri.santasev@okincure.ee

Kostja: M. P., isikukood: xxxx, elukoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks kostja ja AS Eesti Gaas vahel 19.05.2006

sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 51,31 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3,70 eurot ja edasiulatuv viivis alates 17.07.2024

põhinõudelt 51,31 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud M. P.i kanda.

4. Välja mõista M. P.ilt AS Eesti Gaas kasuks menetluskulud summas 320 eurot ning

menetluskuludelt 320 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-124132 Eesti Gaas AS-i hagi M. P. vastu võlgnevuse

nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu 02.08.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

16.08.2024 hagile vastust esitanud.

Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:

-26.06.2024 e-posti aadressile: xxxx - vastus puudub.

-Xxxx korteriomanik on varasemas menetluses kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil.

-PPA on teatanud, et täiendavad andmed kostja kohta puuduvad.

Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul

võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Rahvastikuregistri

väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja elukoha aadressi osas muutusi. Täiendavad andmed kostja elu- ja

viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta puuduvad. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte

toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 51,31 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 3,70 eurot ja edasiulatuv viivis alates 17.07.2024 põhinõudelt 51,31

eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja AS Eesti Gaas vahel

19.05.2006 sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 51,31

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 3,70 eurot ja edasiulatuva viivise alates

17.07.2024 põhinõudelt 51,31 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 320 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot, kokku on riigilõivud

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 200 eurot).

Õigusabikulud koosnevad järgnevast: 2 x 100= 200 eurot, nõude asjaoludega ja materjalidega

tutvumine, tõendite tellimine ja kogumine, komplekteerimine, hagi ettevalmistamine, koostamine ja

kohtule esitamine.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik