Legislator Case Law & Legislation
3-23-2001/51 AI generated

3-23-2001/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2001/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus apellatsioonkaebuse läbi Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.01.2024

Legislator headnote

AI generated

3-23-2001/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus apellatsioonkaebuse läbi Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.01.2024

Keywords

AI generated
pornography post-flight political activities hate speech social policy measure narcotics law violation public order grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2001

Haldusasi

XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2023

otsusele nr 12303150128-1

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

03.09.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmiseks.

2. Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.01.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-2001 muutmata.

3. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta

apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada otsuses kaebaja nimi ja Eestisse saabumise aeg

tähemärkidega.

5. Lõpetada XXile riigi õigusabi andmine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-23-2001

2(7)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja saabus Eestisse xxx Eesti Vabariigi väljastatud viisaga, kehtivusega 01.12.2021-

30.11.2022. Kaebaja töötas Eestis 26.10.2021-10.11.2022.

Kaebaja esitas Soome Vabariigis 25.11.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja saadeti

15.03.2023 Eestisse Dublini määruse alusel ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 04.08.2023 otsusega nr 12303150128-1 kaebaja

taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1);

leidis, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 4, 6 ja 7 alusel (p 2); tegi

kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Valgevene Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p

3); kaebajale kohaldatakse VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu kolmeks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).

Kaebaja ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Võttes arvesse

päritoluriigi informatsiooni, kaebaja selgitusi ja tema sotsiaalmeedia postitusi, ei ole kaebaja

see inimene, keda Valgevene võimud tema poliitiliste postituste tõttu karistada sooviks ja

keda nad seepärast taga otsiks. Kui kaebaja 2021. a-l Poolast Valgevenesse naasis, siis oli

tema telefonis üle 60 poliitilise postituse. Seega olid Valgevene võimud kaebaja postitustest

teadlikud. Kaebaja kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud, teda ei ole vahistatud ega süüdistust

esitatud. Seega ei paku kaebaja isik Valgevene võimudele huvi. Valgevenes olles tegi kaebaja

küll sotsiaalmeedias postitusi, kuid mitte poliitilisi. Asjaolu, et kaebaja postituste sagedus

ajaga langes, näitab, et kaebaja poliitiline meelsus ei ole püsiv ja selle väljendamine ei ole

oluline osa kaebaja elust. Kaebaja oli poliitiliste postituste jagamise lõpetanud juba enne

Valgevenesse tagasiminekut.

Kaebaja postitustest nähtub, et kaebaja tegeleb kärbseseente kuivatamisega ning tarbib neid.

Tõenäoliselt kahtlustas Valgevene piirivalve tema välimuse pärast narkootikumide omamises.

Kaebaja ei ole Valgevenes olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud demonstratsioonidel,

kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Valgevenes ei ole käimas varjatud ega avalikku

mobilisatsiooni ning Valgevene otsene sõjaline sekkumine Ukraina konflikti on

vähetõenäoline. Seega puuduvad takistused kaebaja naasmiseks kodumaale.

Kaebaja ei ole isik, kes vastaks pagulase mõiste määratlusele ning seega puudub ka täiendava

kaitse vajadus. Kaebajat ei oota Valgevenes alusetu kriminaalkaristus või muu kohtlemine,

mis võiks viia kaebaja tagakiusamiseni. Valgevene territooriumil ei toimu sõjategevust,

millest tulenevat võiks kaebaja sattuda ohtu. Kaebaja esitas kõigepealt Soomes rahvusvahelise

kaitse taotluse, millega üritas teadlikult rahvusvahelise kaitse süsteemi manipuleerides

pikendada oma Euroopa Liidus viibimise aega ja seeläbi vältida oma lahkumiskohustuse

täitmist.

3-23-2001

3(7)

3. XX esitas 12.09.2023 halduskohtule kaebuse PPA 04.08.2023 otsuse tühistamiseks ning

PPA kohustamiseks vaadata kaebuse rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

Kaebaja on teinud Instagramis Valgevene poliitilise režiimi vastaseid postitusi. Samuti on

kaebaja internetis Valgevenes keelatud ekstremistlike gruppide liige. Kaebaja ei teavitanud

Valgevenes sõjakomissariaati, et ta lahkub riigist kauemaks kui kuueks kuuks. Asjaolu, et

kaebaja kasutas sotsiaalmeedias varjunime, ei ole määrav, kuivõrd Valgevene piiril leiti kohe

kaebaja Instagrami konto.

Kaebajale tehti 2021. a-l hoiatus, et ta lõpetaks oma režiimivastaste postituste tegemise.

Valgevene on osaline Ukraina sõjas, kuid kaebaja ei soovi sõdida. Kaebajat on käidud taga

otsimas. Asjaolu, et kaebaja ei ole osalenud demonstratsioonidel, ei tähenda, et teda ei

võidaks taga kiusata.

Kaebajale jääb arusaamatuks kaebaja tehtud postituste esiletoomine, mis käsitlesid erinevaid

looduslikke aineid (CBD, kärbseseen). See tegevus ei ole kuidagi seotud poliitiliste avalduste

ega postitustega, seega ei ole õige nendega otsuse tegemisel arvestada.

Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust

kohe. Ajal, mil kaebaja Eestis töötas, ei olnud tal vaja karta tagasisaatmist koduriiki, kus teda

ootas potentsiaalne tagakiusamine.

Vastustaja ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel õigesti hinnanud kaebajaga seotud

asjaolusid. Tähendust ei oma, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega

tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebaja

väljasaatmine Valgevenesse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega.

Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve ega sugulasi, ei saa olla sissesõidukeelu

määramise aluseks. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist

välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti julgeolekut.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodu juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

haldusaktis esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja pole enda väidete põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuigi taotluse aluseid on

tihti keeruline mingite konkreetsete dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada, ei tähenda

see siiski, et sellises olukorras tuleb lugeda kahtlused alati kaebaja kasuks.

Vaidlust ei ole selles, et Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise kaitse

andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema

personaalne ja reaalne oht taotlejale. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole

kinni peetud ning pole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebajat oleks Valgevenes taga

otsitud. Ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene

ametivõimudega.

PPA kahtles põhjendatult, et Valgevene võimudele on kaebaja riigivõimukriitilised vaated

teada. Kaebaja sotsiaalmeediakontod ei ole avalikult seostatavad tema isikuga. Alles siis, kui

PPA osundas asjaolule, et tema konto ei tule interneti otsingumootoreid kasutades välja, ütles

kaebaja, et piiri peal võeti tema telefon ja vaadati, millise nimega ta on registreeritud

Instagramis. Samas kinnitas kaebaja ka 24.01.2024 kohtuistungil, et Valgevene piiril peeti ta

kinni tema välimuse pärast. Sama on kinnitanud kaebaja vestluses PPA-ga. Mõlemale

kohtuistungile ilmus kaebaja pikkade rastapatsidega, mida kattis suur müts. Kohus peab

tõenäoliseks, et politsei profileerib isikuid oma varasema kogemuse põhjal ja otsustab, keda

põhjalikumalt kontrollida. Kaebaja välimus võis äratada kahtlust, et kaebaja võib omada või

tarvitada narkootikume. Kaebaja ei ole ka ise eitanud, et on tarbinud kuivatatud kärbseseeni ja

3-23-2001

4(7)

ka kanepit. Seega, kui ka Valgevene politsei kaebaja telefoni piiril läbi vaatas, oli tegelik

põhjus kaebaja juurest keelatud ainete otsimine, mitte tema poliitilised vaated. Täpselt

samamoodi oleks võinud pidada teda kinni Eesti või Poola politsei ja see ei ole

tagakiusamine, vaid rutiinne kontroll avaliku korra tagamiseks.

Kaebaja Instagrami konto ei ole tema isikuga seostatav. Kaebaja väide, et politsei saab

Instagrami valdajalt teada tema kontoga seotud telefoninumbri ja sellega kontot temaga

seostada, ei ole usutav. Instagrami omanik on Ameerikas asuv rahvusvaheline kontsern Meta

Platforms, Inc., mis ei allu kuidagi Valgevene võimudele ning ei ole mingit põhjust arvata, et

ta annaks välja võõrriigi võimudele konto omanike isikuandmeid.

Kaebaja eksib selles, et mida rohkem ta Instagramis postitas, seda suurem tõenäosus on saada

rahvusvahelist kaitset. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on oma Instagrami konto kaudu

jaganud edasi teiste postitusi. Samas on nende hulgast poliitilise sisuga mõni üksik. Seega ei

olnud poliitiliste postituste tegemine tema põhifookus ja need poliitilised postitused kaovad

muude postituste massi ära, kus valdavalt on näha kassid, koerad, jalgpall ja lapsed. Kaebaja

ei ole praktiliselt teinud originaalpostitusi enda ideedega.

Kaebaja väitis 24.01.2024 kohtuistungil, et tema jälgijaskond Instagramis oli ühel ajahetkel

44 000 isikut. PPA 06.06.2023 vaatlusprotokollist see asjaolu aga ei nähtu, selle kohaselt

jälgis kaebajat 670 inimest. 29.05.2023 vestlusel on kaebaja ise kinnitanud PPA-le, et tal on

Instagramis ca 700 jälgijat. Väide 44 000 jälgijast ei ole usutav lisaks ka seetõttu, et kaebaja

ei teinud originaalpostitusi, vaid üksnes jagas teiste postitusi edasi. Puudub igasugune põhjus,

miks sellises olukorras jälgiks kaebajat suurusjärgus 44 000 inimest .

Puuduvad muud asjaolud, miks kaebaja oleks pidanud oma võimukriitilisusega ametivõimude

huviorbiidis olema. Kaebaja ei ole Valgevenes olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud

demonstratsioonidel ega kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Kaebaja väited, et

peale Instagrami postitusi sai ta tundmatult numbrilt telefonikõne, kus helistajad ütlesid, et

„näeme, et sa jätkad ja millega sa tegeled“, ei ole eeltoodud põhjustel usutav.

Kaebaja 24.01.2024 kohtuistungil esitatud väide, et paljud tema tuttavad on juba Valgevenes

vanglas, ei ole usutav, kuna kaebaja väitis 29.05.2023 vestlusel järgmist: „Ma ei öelnud, et

paljud minu tuttavad istuvad kinni. Paljud Valgevene inimesed istuvad kinni. Minu tuttavad

peaaegu kõik jõudsid põgeneda. On neid, kes said Poolas said poliitilise varjupaiga.“

Kirjavahetus S. T (kaebaja soovis talle palju õnne sünnipäevaks ja S. T vastas sellele) on

kaebaja isiklik kirjavahetus, seda ei ole avaldatud ja Valgevene võimudel puudub sellele

ligipääs.

Kaebaja ei lahkunud Valgevenest tagakiusamise tõttu, vaid majandusliku olukorra

parandamiseks, et leida omale tööd. Eestisse saabus ta algselt tööviisaga. Enne seda oli

kaebaja lahkunud 2020. a-l tööle Poola, kuid peale seda läks 10.08.2021 uuesti ca 5 kuuks

Valgevenesse. Kaebajale väljastati 23.11.2021 uus Valgevene pass ja ta sai segamatult riigist

lahkuda. Sõjaväekomissariaadi teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS

toodud tagakiusamise alustega. Teoreetilise mobilisatsiooniohu tõttu ei saa kaebajat pidada

rahvusvahelise kaitse vajajaks.

Kaebaja tõenäosus sattuda tagakiusamise ohvriks oma veendumustest tulenevalt ei erine

kuidagi teistest sadadest tuhandetest Valgevene kodanikest. Isegi kui seoses sõjavastaste

avaldustega algatatakse haldusmenetlus, millega kaasneb haldustrahv või ka lühiajaline

kinnipidamine, ei saa ka pelgalt seda pidada automaatselt tagakiusamiseks Genfi

konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes.

Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Kaebajal ei ole

Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Kaebaja

3-23-2001

5(7)

puhul ei nähtu lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ning kaebaja ei ole

tuginenud sellele, et tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu pikkust tuleks mingisugustel

vastustaja poolt arvesse võtmata jäetud asjaoludel lühendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.01.2024 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde,

esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kaebaja ei nõustu kohtu arvamusega, et kaebaja ei ole enda väidete põhistamiseks esitanud

ühtegi tõendit. Rahvusvahelise kaitse taotluse aluseid on tihti keeruline mingite konkreetsete

dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada. Kaebaja on vastustajale selgitanud temaga

seotud asjaolusid. Kaebaja on esitanud kõik dokumendid ja tõendid, mis temal oli võimalik

esitada. Seega tuli vastustajal ülejäänud osas tugineda kaebaja ütlustele.

Asjaolu, et kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel

ajal ei ole tema osas Valgevenes menetlust käimas, ei tähenda automaatselt, et seda ei tehta,

kui ta naaseb koduriiki. On piisavalt põhjendatud, et Instagrami postituste tõttu võib ta

koduriiki naastes sattud ohtu. Halduskohus ei arvestanud, et kui kaebaja naasis 2021. a-l

Valgevenesse, peeti ta piiril kinni, tema telefon konfiskeeriti. Asjaolu, et kaebaja kasutas

Instagramis varjunime, mistõttu ei ole teda võimalik leida ning oma nime alt ta poliitilisi

postitusi ei teinud, on etteruttav. Kohtu arvamus, et apellant võidi kinni pidada seetõttu, et

tema välimus võis äratada kahtlust, et ta võib omada või tarvitada narkootikume, on puhtalt

spekulatiivne. Selline arvamus on subjektiivne, alusetu ja põhjendamatu. Kohus ei saa teada,

miks peab Valgevene politsei kellegi kinni.

Väide, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et apellandi isik ja tegevus pakub

Valgevene ametivõimudele huvi, on spekulatiivne. Selliseid tõendeid ei saa eksisteerida.

Valgevene võim ei saa endale lubada seda, et kõigi temale ebasobivate isikute kohta on

olemas info, mis on kättesaadav välisriikide ametitele. Asjaolu, et kaebaja lahkus

Valgevenest, et asuda mujal tööle, ei välista võimalust, et teda ootab koduriiki naastes

potentsiaalselt tagakiusamine. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt enam kui 6 kuud välisriigis

viibinud ning seejärel koduriiki naasnud, ilma et talle oleks vastav süüdistus esitatud, ei

tähenda automaatselt, et teda tagakiusamine ei ootaks. Väide, et sõjaväekomissariaadi

teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS toodud tagakiusamise alustega,

võib olla õige, aga see võib olla põhjuseks kaebajale probleemide tekkimisel.

Kaebajat on igal juhul alust tunnustada täiendava kaitse saajana, kuna tema naasmine

kodumaale võib temale potentsiaalselt kaasa tuua tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

Kohus ei ole vastupidist tõendanud ega põhjendanud.

Kaebaja väljasaatmine Valgevenesse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Asjaolu, et

kaebaja on kogu elu elanud Valgevenes, ta on Valgevene kodanik ja tal on Valgevene pass, ei

välista asjaolu, et teda ootab koduriigis tagakiusamine.

Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis ega teistes

Euroopa Liidu riikides kaitsmist väärivaid sidemeid. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31

märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi

julgeolekut, ta ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Sissesõidukeelu määramine

kolmeks aastaks ei ole proportsionaalne.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

3-23-2001

6(7)

Ringkonnakohtu istungil taotles vastustaja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, sest

kaebaja ei ilmunud kohtuistungile (HKMS § 195 lg 1 p 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. PPA taotles ringkonnakohtu istungil, et kohus jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata,

sest kaebaja taotles asjas istungi korraldamist, kuid ei ilmunud kohtuistungile.

Taotlus jääb rahuldamata, sest puudub alus HKMS § 195 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Nimetatud

säte võimaldab ringkonnakohtul kaaluda apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, kui lisaks

kaebajale ei ilmu kohtuistungile ka tema esindaja. Praegusel juhul osales kaebaja esindaja

kohtuistungil. Samuti pole asjakohane HKMS § 195 lg 1 p 2, sest ringkonnakohus ei

kohustanud kaebajat isiklikult istungile ilmuma.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi

väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Samuti ei ole Valgevene kohta ilmunud

sellist uut teavet, mis tingiks varem tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmist (HKMS §

158 lg 31).

Halduskohus ei jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et kaebaja pole oma väiteid tõendanud,

vaid seetõttu, et kaebaja selgitustest ei nähtu, et Valgevene võimud oleksid saanud tema

meelsusest teada või esineks vähemalt oht, et nad võivad sellest teada saada. Halduskohtu

sellekohane analüüs on asjakohane ning ammendav. Kuigi kaebaja peeti väidetavalt piiril

kinni ning selle käigus uuriti kaebaja telefoni sisu, ei järgnenud sellele intsidendile mingit

riigipoolset tegevust, mida võiks pidada tagakiusamiseks. Igasugune piiril toimuv kontroll ei

ole käsitatav tagakiusamisena. Varjupaiga andmist ei saa tingida ka ainuüksi see, kui kaebaja

on jätnud täitmata Valgevene õigusaktidest tuleneva kohustuse registreerida oma enam kui

kuue kuu pikkune eemalviibimine sõjaväekomissariaadis ning sellel põhjusel võib ta riiki

naastes saada karistada.

10. Kuigi Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik, ei ole üldine olukord seal siiski selline, et

isikute sinna väljasaatmine oleks VSS § 171 alusel keelatud.

11. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise

või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Väide, et kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti

Vabariigi julgeolekule, ei ole selliseks asjaoluks. Kaebaja viide VSS §-le 31 ei ole praegusel

juhul asjakohane. Vastavalt VSS §-le 27 ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava

sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusasja määramisele 5. ptk-s

ehk sealhulgas VSS §-s 31 sätestatut. VSS § 31 lg-s 3 loetletud asjaolud võivad olla

asjassepuutuvad ka VSS § 74 lg 3 või 4 kohaldamise kontekstis, kuid kaalutlusotsuse

tegemisel lähtub vastustaja siiski VSS § 74 sätetest, mitte VSS §-st 31.

12. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma

algatusel igas menetlusstaadiumis RÕS-s ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt

esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi

andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

PPA teavitas 01.04.2024 ringkonnakohut, et kaebaja on Eestist lahkunud Hispaaniasse. Isik

tabati seal 25.02.2024. Hispaania ei ole tagasivõtmispalvet veel esitanud.

Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis peab arvestama ühelt poolt isiku huvi

saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi

vahendeid kasutataks säästlikult. Kaebaja on riigist lahkunud. VRKS § 252 lg 2 kohaselt jätab

kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui taotleja on Eestist lahkunud.

3-23-2001

7(7)

Kaebaja on saanud realiseerida oma edasikaebeõigust. Kaks kohtuastet on pidanud kaebust

põhjendamatuks. Ringkonnakohus ei näe vajadust, et advokaat peaks jätkama menetluses

osalemist ja põhjendamatult suurendama riigi õigusabi kulusid olukorras, kus isik on Eestist

lahkunud ega ole ka oma esindaja jaoks kättesaadav. Esindajale pole samamoodi kontrollitav,

kas isik soovib oma kohtuasjaga jätkata. Oma kohtuasja peab ajama iga isik eeskätt ise ning

olema selleks kohtule igal ajal operatiivselt kättesaadav (HKMS § 28 lg-d 3 ja 4). Eeltoodu

ning VRKS § 252 lg 2 alusel tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada.

Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17

lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks

temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Ringkonnakohus

teeb selle kohta eraldi määruse.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad

riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

14. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse

avaldamisel asendatakse kaebaja nimi (nimed) tähemärgiga. Samuti tuleb välja jätta andmed

kaebaja Eestisse saabumise aja kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)