Legislator Case Law & Legislation
1-24-5313/4 AI generated

1-24-5313/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-24-5313/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maarja-Liis Sui süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 123 lg 1 ettenähtud kuritegude karistust ette nägeva seadusesätte alusel karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

Legislator headnote

AI generated

1-24-5313/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Maarja-Liis Sui süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 123 lg 1 ettenähtud kuritegude karistust ette nägeva seadusesätte alusel karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-24-5313

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5313 (242317550474)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Maarja-Liis Sui süüdistus KarS § 424 lg 2 1 ja § 123

lg 1 järgi.

Kokkuleppemenetluses

Prokurör

Andrei Voronin

Süüdistatav

Maarja-Liis Sui

Ik: 49312240226, xxx kodanik, emakeel: xxx keel,

haridus: xxx haridus, töökoht: xxx, elukoht: xxx.

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei

ole, 2 kehtivat väärteokaristust.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Kristina Isokoski,

kohtulikul arutamisel loobus kaitsjast

RESOLUTSIOON

1. Maarja-Liis Sui süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 123 lg 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel ja KarS § 424 lg 1 kui raskeimat

karistust ette nägeva seadusesätte alusel karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Maarja-Liis Sui´le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud Maarja-Liis Sui suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maarja-Liis Sui temale

määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Maarja-Liis Sui´le määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.09.2024.

4. Maarja Liis Sui´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1

p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat

kakssada kolmkümmend) eurot;

-

määratud kaitsjale Kristina Isokoski kohtueelses menetluses makstud tasu 144

(sada nelikümmend neli) eurot;

s.o kokku menetluskulu 1374 (tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „Maarja-Liis Sui, 1-24-5313, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga saadetakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Maarja-Liis Sui´le tema e-posti aadressile ja tehakse

kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Maarja-Liis Sui´lt välja mõistmata joobe tuvastamise kulu

summas 22 (kakskümmend kaks) eurot, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

5. CD-R plaat vormikaamera salvestisega, CD-R plaat Häirekeskusele kõne salvestisega ja

DVD+R plaat sündmuskoha fotodega (ümbrikus tl 29) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Maarja-Liis Sui’d süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 01.02.2024.a kella 00.14 paiku

Harjumaal, Keilas, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis EKEI ekspertiisiakt nr 24T-TXT00517 järgi etanooli veres 1,82 mg/g +/- 0,06,

k=2), st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,76 mg/g. Sellise tegevusega rikkus ta

Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi

olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem.

31.01.2024 õhtul tarbis Maarja-Liis Sui xxx aadressil oma kodus ja hiljem alkoholi, mistõttu

oli teadlik, et asub joobes ning mootorsõiduki juhtimine on tal seadusega keelatud. Vaatamata

sellele võttis ta sõiduki, käivitas mootori ja juhtis seda kuni Keilas, xxx juures oleva maja

liiklusõnnetuse põhjustamiseni. Seega tegutses ta otsese tahtlusega.

Oma tegevusega pani Maarja-Liis Sui oma tahtlukult toime mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise, KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maarja-Liis Sui`d KarS § 123 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 31.01.2024a. õhtupoolikul alustas Pärnu linnast,

xxx tänavalt mootorsõiduki xxx reg. märgiga xxx juhtimist ning sõidukis viibis tema laps Q Q

(ik: xxx), kes istus sõiduki parempoolsel esiistmel turvahällis, olles turvavarustusega

nõuetekohaselt kinnitatud. Maarja-Liis Sui, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres mitte

vähem kui 1,76 mg/g.), juhtis mootorsõidukit mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed Tallinna

suunas ning 01.02.2024a. kella 00:14 paiku Harju maakonnas Keilas, xxx 5 juures põhjustas

Maarja-Liis Sui liiklusõnnetuse, sõites sõidukiga xxx reg. märgiga xxx vastu vasakul pool tee

ääres olevaid puid ja tänavavalgustusposti. Asudes Pärnu maakonnast mootorsõidukit juhtima

ning sõites mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed Tallinna suunas ja põhjustades Harju

maakonnas Keilas liiklusõnnetuse, asetas Maarja-Liis Sui sõidukis viibinud alaealise lapse Q

Q (ik: xxx) eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda.

Oma tegevusega pani Maarja-Liis Sui tahtlikult teise inimese eluohtlikku või tema

tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise, s.o. KarS § 123 lg 1 ettenähtud

kuriteo toime.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.09.2024 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Andrei Voronin, süüdistatav Mari-Liis Sui ja tema kaitsja Kristina

Isokoski järgneva kokkuleppe:

Prokurör nõuab kohtus tunnistada Maarja-Liis Sui KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 123 lg 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi.

KarS § 63 lg 1 alusel taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 123 lg 1 järgi

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista Maarja-Liis Sui-le tähtajaline vangistus 6

(kuus) kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele kui Maarja-Liis Sui ei

pane kahe aastase ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud:

Kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised kulud:

a.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise

astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot, mis on tervikuna

väljamõistetav süüdistatavalt.

b.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Kristiina Isokoski tasu

kohtueelses menetluses osalemise eest summas 144,00 eurot.

c.

KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi akti tegemise eest kulud- 22 eurot- jätta riigi

kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

d.

Menetluskulud absoluutsummana kohtueelses menetluses on 1374 eurot.

Süüdistatavale on selgitatud, et sellele võivad lisanduda kulud, mis tekkivad kriminaalasja

kohtus arutamisel.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema

kaitsja kokkuleppele selle kohta, et kuna menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale

ilmselt üle jõu, taotletakse kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava poolt

kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste

maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

Makse rekvisiidid märgitakse kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et maksegraafiku

mittetäitmisel suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:

2 CD-R plaadi ja üks DVD+R plaat ümbrikus jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3

p 1 alusel.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimiku ja kokkuleppega ning kuulanud ära

süüdistatava selgitused, prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311;

§-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb temale

süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi mõista ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud

kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/