2-23-121261/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-121261

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OK Incure OÜ hagi E.N-i vastu võla nõudes

2432,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post xxx)

Kostja: E.N (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi E.N-i vastu läbi vaatamata intressi summas 267,36

eurot, sissenõudmiskulude summas 50 eurot ja viivise summas 298,26 eurot osas.

2. Hagi rahuldada põhivõlgnevuse osas.

3. Välja mõista E.N-ilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 973,47 eurot.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus E.N-ile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OK Incure OÜ esitas 23.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

E.N-ilt 2339,41 euro saamiseks. Kohus tegi 29.05.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.06.2023 kohtumäärusega

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2023 kohtumäärusega kohustas Harju

Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättetoimetamisest. 18.07.2023 esitas OK Incure OÜ (hageja) hagi E.N-i (kostja) vastu

võla nõudes.

2. 18.07.2023 esitatud hagiavalduse, 08.11.2023 ja 30.01.2024 esitatud kohtunõude vastuste

kohaselt sõlmisid E.N (kostja) ja ESTO AS (edaspidi krediidiandja) läbi esto.ee

platvormi 12.10.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 8094903403 krediidilimiidiga 2000

eurot. Kostja sai 12.10.2021 kokku krediiti summas 2000 eurot millest on maha

arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande

summast, st 62 eurot.

3. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15.

kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis

koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt

kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud kokku 964,53 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 182,75 eurot, intressi

katteks 738,08 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot, kiire väljamakse tasu katteks

15 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot, kaardi tasu katteks 3,70 eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat igakuise krediidi tagasimakse kohustust, edastas

krediidiandja kostjale 30.01.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale

kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 13.02.2023, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata

jätmisel, loetakse leping ülesöelduks ning õigusest loovutada nõue inkassofirmale. Kuna

kostja, hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli

viivituses vähemalt kolme järjestikuse, so. 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023,

tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu üles öelduks 14.02.2023. OK Incure

OÜ (hageja) nõuab põhivõla tasumist summas 1817,25 eurot, intressi 267,36 eurot, võla

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 298,26 eurot.

4. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandaja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes

arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmete

tõesust. Krediidiandja võttis kostja maksevõime hindamisel aluseks AS-lt Pensionikeskus

saadud andmed kostja sissetuleku kohta. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema

finantskohustuste kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra. Päringud

teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, kus puudusid kehtivad maksehäired

ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Sise-reeglite kohaselt pidi kliendi DSCR

olema suurem kui 1,3, kostjal DSCR oli 999. Eelneva ja vastavalt kehtivatele sise-

reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevaid kohustusi

täita. Konto väljavõtte küsimine ei ole primaarne ning pangakonto väljavõtte küsimata

jätmine ei tähenda automaatselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,

esitas hageja ümberarvestuse, mille kohaselt lepingu alusel väljamakstud krediidi summa

oli 2000 eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 62 eurot ning kuna kostja on

teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 964,53 eurot, mis nõude

ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja

põhinõudeks 973,47 eurot. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 973,47 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas hagi ja vastused kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 08.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1817,25 eurot,

intressi 267,36 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 298,26 eurot.

12. Hagiavaldusest nähtub, et ESTO AS ja E.N sõlmisid 12.10.2021 tähtajatu krediidilepingu

nr 8094903403 (dtl 39-43), mille alusel maksti kostjale 12.10.2021 välja 2000 eurot

krediiti (dtl 44-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning krediidi

välja maksnud. Vastavalt krediidilepingu põhitingimustele oli kostja kohustatud tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva

lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 39). Tsiviilasja

materjalidest tulenevalt on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku

964,53 eurot.

13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,67% aastas (dtl

39), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Krediidiandja ütles krediidilepingu nr 8094903403 üles 14.02.2023 (dtl 51-52) ning

10.03.2023 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 53). Kostja ülesütlemisele

ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

17. Kohus selgitas 07.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 72-73).

18. Hagiavaldusest, vastustest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

igakuine netosissetulek 600 eurot, majapidamiskulud 200 eurot ja finantskohustused 0

eurot (dtl 79). Maksevõime hindamisel lähtuti AS-lt Pensionikeskus saadud andmetest,

mille järgi oli kostja sissetulek 1086,37 eurot, finantskohustuste kohta arvestati kostjalt

saadud infot ning majapidamiskuludeks arvestati krediidiandja minimaalne määr 215,30

eurot. Creditinfo.ee ja taust.ee andmebaaside järgi puudusid kostjal kehtivad

maksehäired. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest

hinnati kostja maksevõimeks 860 eurot: (sissetulek 1086,37 eurot – finantskohustused 0

eurot – muud kohustused 226,07 eurot (arvestati varaliste kohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju + minimaalne majapidamiskulude määr

215,30). Omandatud teave oli piisav võimaldamaks hinnata tarbija krediidivõimelisust ja

pakutav tarbijakrediidileping vastas kostja vajadustele ja finantsolukorrale.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste, finantskohustuste

suurust ega ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja

aktiivsete maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku

omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang

enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru

saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude

kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja

krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest

ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem

kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku

igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.

Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest

selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

põhivõla tasumist summas 973,47 eurot.

21. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise

ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab

nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude

vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja intressi

nõude summas 267,36 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise

nõude summas 298,26 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

22. Kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot, peale väljavõtutasu 62 eurot (dtl 39)

mahaarvestamist sai kostja enda kasutusse 1938 eurot ning kostja on teinud

tagasimakseid summas 964,53 eurot. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 973,47 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus põhivõlgnevuse osas rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 973,47 eurot.

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS §

163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud

juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

25. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik