2-23-141563/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-141563

Kohtuasi

Rendin OÜ hagi X vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rendin OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline

esindaja Aljona Somova

Kostja: Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Rendin OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Rendin OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-141563

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rendin OÜ (hageja) esitas 12.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Xlt (kostja) 1154,06 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega

anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

30.10.2023 maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 1154,06 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.03.2022 kostja ja ALEA Kapital OÜ tähtajatu

üürilepingu, millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinn. Üürilepingu lisaks on lepingu

üldtingimused. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023, mil kostja lahkus ka eluruumist, jättes

võtmed postkasti. Kostja ei avaldanud soovi teostada koos korteri ülevaatust. Üürileandja võttis

eluruumi valduse üle 07.05.2023.

3. Kostja tagastas eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks. Köögi

sein on niiskusest kahjustunud, köögitasapinnal on puudus, tualetipoti prill-laud on pragunenud,

elutoa sein on vigastatud, aknapale on rikutud ja öökapi lamp on katki. Lisaks olid puudu mõned

lambipirnid ja välja vahetamata ventilatsiooniagregaadi filtrid. Üürileandja teatas 07.05.2024

üürnikule avastatud puudustest.

4. Üürileandja tellis seisukorra taastamiseks vajalikud tööd ja esitas 01.09.2023 kahju

hüvitamise nõude kostjale. Hageja hüvitas üürileandjale kahju 1154,06 eurot ja omandas

loovutuse teel 18.08.2023 üürileandjalt vastava nõude, millest teatas kostjale 22.09.2023.

5. Hageja kahjunõue koosneb järgmistest kulutustest:

5.1. köögitasapinna valgusallika asendamiskulu (materjal ja vahetamistöö) 32,72 eurot ja

seitsme lambipirni soetamiskulud 41,47 eurot; lisaks eelnimetatud töödega seotud jäätmete

utiliseerimise tasu 54 eurot; kokku 128,19 eurot. Üürisuhte kestel on läbipõlenud ja välja

vahetamata jäetud üks köögikapialuse töötasapinna valgusti ning kolm elutoa valgusti pirni.

Puudu on kaks söögilaua valgusti pirni ning kaks elutoa laevalgusti pirni. Eluruumi üleandmisel

olid kõik lambid varustatud toimivate pirnidega. Olukorra taastamiseks kulus kokku 7 pirni ja

üks eri valgusallikas;

5.2. ventilatsiooniagregaadi filtrikomplekti kulu 34 eurot. Üürileandja ja kostja sõlmisid suulise

kokkuleppe, et üürnikul tuleb filtrid vahetada iga kuue kuu tagant. Kostja on üürilepingu kestel

ühe korra filtrite vahetuse läbi viinud. Filtrivahetust saab pidada tavapäraseks väikeseks

hooldamiseks;

5.3. köögiseina taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 428,63 eurot. Üürisuhte kestel on

köögisein pundunud;

5.4. köögi töötasapinna taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 313,90 eurot. Üürisuhte

kestel on kraanikausi juures olev töötasapind saanud füüsilise kahjustuse;

5.5. aknapale taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 111,84 eurot. Üürisuhte kestel on

aknapalele tekkinud augud ja värvikahjustused, triibud. Üürisuhte alguses fikseeriti aktis, et

korteri seinad on oluliselt määrdumata, oluliste kahjustusteta;

2-23-141563

5.6. öökapi valgusti soetamiskulud 28,50 eurot. Üürisuhe kestel on üks öökapi lamp

kahjustunud;

5.7. WC-poti prill-laua asendamise kulu (materjalid ja taastamistööd) 109 eurot. Üürisuhte

alguses oli prill-laud puudusteta, üürisuhte kestel on sellele tekkinud mõra.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja ei ole tekitanud korterile kahjustusi. Korter ei olnud uus ja ei saanud olla ka ideaalses

seisukorras nagu üleandmise-vastuvõtmise aktis väidetud. Aktile lisatud fotod võisid olla

vanad. Üürileandjal puuduvad konkreetsed fotod WC-poti prill-laua, kahjustatud aknaääre ja

öökapi lampide algse seisukorra kohta. Kui lepingus ei ole kõiki puuduseid üles märgitud, siis

see ei tähenda, et neid puuduseid ei oleks olemas olnud. Tegemist on hariliku kulumise,

halvenemise ja muutustega, mille eest üürnik ei vastuta. Üürileandja ei kutsunud kostjat lepingu

lõppemisel korteri ülevaatusele, kostja ei ole saanud kahjudes veenduda. Ka kindlustusandja

pidas kahjusid harilikuks kulumiseks. Osa kahjudest võivad tuleneda ehitusvigadest.

8. Köögi tasapinna kahjustus on õnnetusjuhtum või juhuslik hävimine. Köögi kraanikaussi on

kasutatud tavapärasel viisil, tasapinda on hoitud puhta ja kuivana. Pragu silikoonil ei märganud

kostja kordagi. Köögi kraanikausi taguse pritsmeseina niiskuskahjustuse puhul võis olla

tegemist ehituspraagiga. Kraanikaussi ei ole võimalik kasutada selliselt, et vesi ei pritsi.

Puudusi, mis on küll nähtavaks tulnud üürimise perioodil, kuid mille tekkimine kostja korteris

elamise ajal ei ole kindlalt tõendatud, ei pea kostja hüvitama. Eluruumi ja sisustuse üldises

kasutusjuhendis ei ole välja toodud, et jälgida tuleb silikooni seisukorda.

9. Rõduukse aknapale oli kahjustatud juba korterisse sisse kolides, kuid see ei häirinud.

Rõduust on avatud ja suletud tavapärasel viisil, kuid rõduukse külge paigutatud ribikardin

takistas ukse täielikku avamist. Vastutus vale kardinavaliku ja kardina paigutuse eest on

üürileandjal. Kostjale ei antud täiendavaid juhiseid rõduukse kasutamiseks.

10. Korteris oli üks terve ja teine juba teibiga parandatud öökapilamp. Parandatud lamp lagunes

kinnituskohast lahti ja kostja teipis selle vana teibi juurest uuesti üle. Kuna lampi oli eelnevalt

juba korra parandatud, siis läheb see loomuliku kulumise alla.

11. WC-potti on kasutatud tavapäraselt. Vannitoas remonti teinud töömehed ei hoidnud korterit

heaperemehelikult. Prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik. Ei saa välistada, et prill-

laual oli pragu, mis ajaga kasvas ja muutus nähtavaks.

12. Elutoalambil olid juba sissekolimise päeval pooled pirnid puudu. Köögilambil oli puudu

üks lambipirn. Söögilaua kohal asuval lambil läks üks pirn läbi, kuid kostja ei leidnud uut pirni

asemele. Hageja fotod ei tõenda lambipirnide olemasolu, sest ka pooled pirnid andsid piisavalt

valgust.

13. Üürileandja nõue on võrreldes tema poolt kostjale algselt esitatud kahjunõudega tõusnud.

Kahjunõue ei ole õiglane. Kostja nõustus hüvitama hagejale kompromissi korras hageja poolt

algselt esitatud kahjunõude alusel ventilatsiooniseadme filtrikomplekti eest 30 eurot,

seinapaneeli värvimise kulu 29,70 eurot, köögi tasapinna valgusallika kulu 5 eurot ja E14

valgusallika kulu 6,84 eurot, s.o kokku 71,54 eurot.

2-23-141563

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 71,54 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

15. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

• kostja ja ALEA Kapital OÜ sõlmisid 24.03.2022 üürilepingu nr EE201112-55603,

millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinnas. Üürilepingu lisaks on üürilepingu

üldtingimused ja XXX eluruumi ja sisustuse üldine kasutusjuhend;

• eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille juurde

kuuluvad fotod eluruumist;

• üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023. 01.05.2023 teatas kostja

üürileandjale, et jättis võtmed korterisse kokkulepitud viisil;

• 07.05.2023 kirjas teavitas üürileandja puudustest;

• üürileandjal kulus kahjustuste kõrvaldamiseks 1154,06 eurot, mis põhineb RT-Projekt

OÜ hinnapakkumisel RT15617;

• hageja hüvitas üürileandjale kahju ja omandas loovutamise teel nõude kostja vastu.

16. Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses,

ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja

muutusi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-te 1 ja 2).

17. Hinnates köögiseina seisukorda lepingu sõlmimisel ja korteri tagastamisel, ei ole võimalik

tuvastada selliseid kahjustusi, mille parandamise maksumust oleks alust kostjalt nõuda.

Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt

ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole

võimalik tuvastada, et kostja on köögiseina kahjustanud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et

kostja oleks kahjustanud köögi tasapinda. Köögi tasapinnast tehtud fotodelt ei nähtu

kraanikausi ümbrust ja kraanikausist on tehtud foto kaugelt võrreldes fotodega, mis on tehtud

üürisuhte lõpus. Ka ei ole tegemist sellise kahjustusega, mis takistab asja edasist kasutust.

18. Aknapalede olukorda ei fikseeritud üürilepingu sõlmimisel samaväärse detailsusastmega

nagu lepingu lõppemisel. Üürisuhte alguses on tehtud kaugemalt üldine foto ruumist ja sellelt

ei nähtu, mis olukord on akna juures või kardinate taga. Samas on kostja nõus hüvitama

seinapaneeli värvimise eest 29,70 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

19. Öökapi

lampide

olukorda

ei

fikseeritud

üürilepingu

sõlmimisel

samaväärse

detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Fotod üürilepingu sõlmimisel on tehtud kaugelt ja

vaatega lampidele, nende sisemine olukord ei paista. Korteri tagastamisel tehti fotod lambi

sisemusest. Seega ei ole tõendatud, et kahjustused tekitas kostja üürisuhte ajal.

20. Tõendatud ei ole WC-poti prill-laua kahjustamine kostja poolt. Prill-laua olukord ei ole

üürilepingu sõlmimisel fikseeritud samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel.

Üürilepingu sõlmimise aktis on fotodel tualetipoti kaas suletud ja ei ole võimalik tuvastada,

milline oli prill-laud üürisuhte alguses. Prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik, st

tegemist on hariliku kulumisega, mida hüvitama ei pea.

21. Pooled ei leppinud kokku kostja kohustuses vahetada ventilatsiooniseadme filtreid. Samas

on kostja nõustunud hüvitama filtrikomplekti kulu 30 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja

mõista.

2-23-141563

22. Hageja viitab, et puudu oli kolm elutoa valgusti pirni ja kaks elutoa laevalgusti pirni. Hageja

viitab samale lambile kahel korral ja kord sellele, et puudu oli kaks pirni ja kord, et kolm pirni.

Hageja möönis, et eluruumi üleandmise aktis ei ole pirnide ja valgusallikate arvu välja toodud.

Üürisuhte alguses tehtud piltide järgi ei ole võimalik tuvastada, palju pirne lampides üldse oli.

Fotod on tehtud üldplaanis ja pildistatud ei ole lampide sisemist osa. Samas on kostja nõus

hüvitama köögi tasapinna valgusallika (5 eurot) ja E14 valgusallika (6,84 eurot). See tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

23. Hageja ei kutsunud korteri tagastamisel kostjat ülevaatuse juurde. See oleks võimaldanud

osa puudustest kohe kõrvaldada. Ka ei olnud tegemist uue korteriga ja see ei saanud olla

ideaalses seisukorras. Hageja ei vaidlusta, et korterit kasutasid vannitoa remondi ajal töömehed

ja kostja sellel ajal korteris ei elanud. Korteri olukorda hetkel, kui see jäi remondimeeste

kasutusse, ei ole fikseeritud. Välistada ei saa, et nende korteri kasutamise ajal põhjustati pragu

prill-laual. Kui kindlustusandja ei pidanud nende puuduste hüvitamist põhjendatuks, võib

tegemist olla ka ehitusvigadega st neid ei pea kandma kostja üürnikuna.

24. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Kui hageja oleks kutsunud kostja korteri ülevaatusele, oleks see võib-olla aidanud

kohtuvaidluse ära hoida. Samas nõustus kostja tekkinud kulud osaliselt hüvitama ja selles osas

hagi rahuldatakse.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja

1082,52 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

26. Kaebuse kohaselt on köögiseina, köögi tasapinna, aknapale, öökapivalgusti ja WC-poti

prill-laua algne puudusteta seisukord tuvastatav eluruumi üleandmise akti põhjal. Akt sisaldas

fotosid ja üksikasjalikke kommentaare. Kui üleandmisaktis on ruumide ja seal paikneva

sisustuse seisukord piisavalt detailselt kirjeldatud, läheb tõendamiskohustus üürnikule. Kostja

ei ole tõendanud, et tema ei vastuta puuduste eest.

27. Niiskuskahjustused seinal, füüsilised kahjustused köögitasapinnal, augud ja mustad triibud

aknapalel, rikutud öökapilamp ning mõra prill-laual ei kuulu hariliku kulumise alla.

28. Maakohus leidis ebaõigesti, et prill-lauda kahjustasid ehitustöölised. Kuna WC-pott on

igapäevaselt kasutatav, oleks selline puudus korteri elanikele kiiresti ja kergesti märgatav.

Kostja ei teatanud üürileandjat puudusest ehitustööliste lahkumise järgselt ega hiljem.

29. Seadusest ei tulene, et kui puudus ei tee asja kasutuskõlbmatuks ega takista selle edasist

kasutamist, siis ei pea üürnik puuduse likvideerimise kulu hüvitama.

30. Kohus mõistis kostjalt ventilatsiooniseadme filtrikomplekti eest välja 30 eurot,

arusaamatuks jääb, miks 4 eurot jäi välja mõistmata.

31. Hageja möönab, et on oma eelnevates selgitustes teinud vea, viidates ekslikult

köögitasapinna valgusallika puudumisele ka lambipirnide selgitustes. Kuid hageja on alati

viidanud, et kadunud oli seitse pirni ja üks eri valgusallikas, ning ei ole rohkem kostjalt

nõudnud. Üleandmise akti juurde lisatud fotodelt nähtub, et kõik valgustid on varustatud

töötavate pirnidega. Üürilepingu üldtingimuste p 7.3.5 kohaselt kuulus üürniku kohustuste

hulka ka üürisuhte ajal läbipõlenud pirnide vahetus.

2-23-141563

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse

võtmata.

33. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

nõudis kostjalt kahjuhüvitist summas 1154,06 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille

hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

34. Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll

edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637

lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb

selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest

edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm

08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

35. Ringkonnakohus,

tutvunud

tsiviilasja

materjaliga,

sh

maakohtu

lahendi

ja

apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637

lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt

RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

36. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse,

et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

37. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

2-23-141563

38. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)