2-22-16823/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-16823

Tsiviilasi

Oksana Lazutkina hagi Benten OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

53 361 eurot 99 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Benten OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Benten OÜ (registrikood 12255082),

esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Vastustaja (hageja): Oksana Lazutkina (isikukood

XXXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Nele

Tammemäe

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. juuni 2023. a otsus osas, milles maakohus rahuldas

hageja kahjuhüvitise nõude 20 738 eurot 25 senti ületavas osas ning sellelt viivisenõude,

samuti menetluskulude jaotuse osas.

2. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Rahuldada Benten OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada Oksana Lazutkina hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista Benten OÜ-lt Oksana Lazutkina kasuks kahjuhüvitis 20 738 eurot 25

senti.

4.3. Välja mõista Benten OÜ-lt viivis alates 9. novembrist 2022 kuni põhinõude 20 738

eurot 25 sendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

4.4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Oksana Lazutkina (hageja) esitas 9. novembril 2022 Viru Maakohtule hagi Benten OÜ

(kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 49 409 eurot 25 senti ja viivise

alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt küsis hageja 28. mail 2020 kostjalt hinnapakkumise maja vundamendi,

seinte ja katuse ehitamiseks. 6. juunil 2020 vastas kostja juhatuse liige hagejale, et põranda,

seinte, vahelae talade ja katuse ehitamise hinnaks on 10 100 eurot. Hageja nõustus

pakkumusega ja kostja tegi 2020. a septembrist kuni 2021. a jaanuarini hagejale ehitustöid.

Majakarbi valmimise järgselt 2021. a jaanuaris tekkisid seintesse praod. Kostja seaduslik

esindaja vaatas maja üle ning pakkus kompromissina välja, et paigaldab hageja kulul

puitkarkassi ja metall-nurgad. Hageja pakkumist vastu ei võtnud. 2022. a jaanuaris ilmnesid

majal täiendavad praod teise korruse nurkades, misjärel tellis hageja OÜ-lt RevPro Est eramu

auditi. 9. märtsil 2022 valminud auditis tuvastati sarikaid toetavate ehituskonstruktsioonide

purunemine, mis on põhjustatud ehitusvigadest. Sarikate ehitamisel ei arvestatud

katusekonstruktsiooni omakaalu koormuse, lumekoormuse ja tuulekoormusega. Avariilise

seisukorra tõttu on hoone käitamine võimatu.

Pärast auditiga tutvumist saatis hageja kostjale 11. mail 2022 e-kirjaga pretensiooni koos

auditiga. Hageja andis kostjale 11. mai 2022 pretensioonis vastamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja

vastas 26. mail 2022, et keeldub hageja nõudmiste täitmisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kuna

kostja keeldus ise puudusi kõrvaldamast, nõuab hageja kostjalt ehitise puuduste

likvideerimisega seoses kahju hüvitamist.

Avariilise seisukorra ärahoidmiseks on vaja vabastada seinad katusekonstruktsioonist

tulenevate koormuste mõjust. Selleks on vaja demonteerida katusekonstruktsioon, roovitus,

katuse soojusisolatsioon, sarikad ja 2. korruse seinad. Seejärel tuleb paigaldada teise korruse

seina plokid ja ehitada uus katus. Hageja tellis hinnapakkumise, millise kohaselt on nimetatud

tööde maksumuseks 37 488 eurot. Ehitusmaterjalide maksumus on hinnapakkumiste kohaselt

11 249 eurot 25 senti.

Kostja väide, et ehitis hakkas lagunema eelprojekti ja tellija juhiste süül, on ebaõige ja

tõendamata. Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsioonikohustused on tema eeldatava

professionaalsuse tõttu laialdased. Kostja ei saa vastutusest vabaneda väites, et lähtus

puudustega eelprojektist. Kuivõrd kostja rikkus mitmeid ehitamist käsitlevaid õigusakte –

ehitusseadustiku (EhS) § 7, 8, 11 ja 15, siis ei ole võimalik kostjal vastutusest vabaneda

põhjendusega, et ta ehitas avariiohtliku ehitise tulenevalt tellija juhistest.

Hageja nõuab lisaks kohtueelse asjatundja arvamuse kulude ja õigusabikulude hüvitamist.

Hageja kandis kahju kindlakstegemiseks ja kostja vastu nõude esitamiseks kulusid, mis

koosnevad OÜ-lt RevPro Est auditi tellimise kulust (456 eurot) ja kohtueelsest õigusabikulust

(216 eurot). Kulud on otseselt seotud kostja lepingurikkumise ja sellest tuleneva kahju

kindlakstegemisega ja hageja õiguste maksmapanekuga. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimisel

ettenähtav ja välditav.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täitmiseni protsendina

põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Põhinõuete suuruseks on 49 409 eurot

25 senti (37 488 + 11 249,25 + 456 + 216).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Kostja teeb siseviimistlustöid. Üldehitustööde, projekteerimistööde jms tegevusluba kostjal

puudub. Hageja soovis püstitada eramut olemasoleva projekti alusel. Hageja hoidis tööde ja

materjalide pealt kokku, mistõttu ostis materjalid ise, ei tellinud omanikujärelevalvet ning ei

palganud vastavaid lubasid omavaid ehitusettevõtteid. Kostja nõustus vastavalt projektile

valama hoone betoonpõranda, püstitama seinad ja ehitama katuse. Hageja palus, et tasub

kostjale 2200 eurot esitatud arvete alusel ning ülejäänu käibemaksuta. Kostja kaasas töödele

eraisikutest ehitajad. Esialgselt tasuti töö eest mitte kostjale vaid eraisikutele.

Laetalade paigaldamiseks oli vajalik kandev vöö. Kostja selgitas seda hagejale ning hageja

nõusolekul see ehitati. Kandev vöö oli samuti vajalik katusekonstruktsiooni alla. Kostja selgitas

hagejale, et projektis kandev vöö puudub, kuid tavaliselt see siiski ehitatakse. Hageja pidas nõu

projekti koostajaga ning keeldus sellest tööst väitega, et see ei ole vajalik ning tuleb jätkata

vastavalt projektile.

Kostja vaatas pärast pragude tekkimist maja üle. Katus oli lumest puhastamata ning lumekiht

tekitab olulist koormust. Katus soojustati ja tekitati täiendav koormus, kuid katust täiendavalt

toestavaid vaheseinu ei paigaldatud. Lumekoormus ja katuse soojustamisel tehtud oluline viga

tekitas mõranemised. Puuduste parandamine ei ole kulukas. Katust tõstetakse, asendatakse

mõranenud osad, ehitatakse armeeritud vöö ning katus toestatakse vööle. Olukorras, kus hageja

tasus ehitajatele ca 10 000 eurot, ei ole usutav, et hageja asuks ümber ehitama elamut ca 60 000

euro eest. Ecomod Ehitus OÜ esitas hinnakalkulatsiooni, mille kohaselt oleks puuduste

kõrvaldamiseks vajaliku töö maksumuseks käibemaksuta 4355 eurot.

Kostja lähtus hageja juhistest, kes toetus omakorda projektile. Kostja soovitust ei järgitud.

Väidetav mittevastavus on etteheidetav ka hilisemale ehitajale, kes ei toestanud katust

ettenähtud vaheseintega. Vastuolus projektiga soojustati puistevilla asemel kivivillaga, mis

kaalub üle kahe korra rohkem. Hageja jättis katuse hooldamata. Hageja esitatud projekt on

puudustega ning hageja lähtus armeeritud vööst loobumisel projekteerija soovitustest.

Kostja ei ole üldehitustööde spetsialist ja ei oma teadmisi konstruktsioonide koormuse taluvuse

arvutamisel. Hageja, toetudes projekteerija pädevusele, võttis riski puuduse tekkimiseks.

Soojustades katuse ja tekitades lume koristamata jätmisega lisakoormuse, jäeti konstruktsioon

vaheseintega toestamata. Kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel.

Põhjendatud on vähendada väidetava kahju ulatust kuni 0 euroni.

Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostjale

tasuti tööde eest 2200 eurot (km-ga). Olukorras, kus hageja tellis töid kostjalt kui mitte-

professionaalilt, on ebaõiglane ja vastuvõtmatu jätta kostja kanda uue katuse ja teise korruse

väljaehitamise kulud kümnetes kordades saadud tasu ületavas ulatuses. Kahjuhüvitist on

põhjendatud vähendada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 19. juuni 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 49 409 eurot 25 senti ning sellelt viivise alates 9. novembrist 2022

kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tegemist töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõudega. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel

tegi kostja hagejale ehitustöid. Ehitustööd olid puudustega – praod seintes, vajaliku koguse

armatuuri olemasolu puudumine, avariiline seisukord.

Pooled vaidlevad, kes vastutab ehitisel tekkinud puuduste eest. Hageja on seisukohal, et

puuduste eest vastutab tulenevalt VÕS § 642 lg-st 1, 3; § 642 lg-s 21 kostja. Kostja leiab, et ta

ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna lähtus tellija juhistest (VÕS § 641

lg 3).

Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest

tasu. Hageja kostjaga kokku lepitud tulemust ei saavutanud – maja on avariilises seisukorras

ning kasutuskõlbmatu.

Hageja tõendas, et kostja tehtud tööd olid puudustega. Kostja ei eitanud puuduste olemasolu,

kuid eitas oma süüd. Ehitati eelprojekti alusel. Eelprojektis on katusekonstruktsiooni

põhimõtteskeem, mis ei sisalda konstruktsioonide ja sõlmede üksikasju. See ei vabasta töövõtjat

hea ehitustava järgimisest. Sarikate ehitamisel tuleb arvestada katusekonstruktsiooni omakaalu

koormust, lumekoormust ja tuulekoormust. Kui koormusi ei arvestata, põhjustab see sarikaid

toetavate ehituskonstruktsioonide purunemise. AEROC plokkide kasutusjuhendis on ette

nähtud armatuuri paigaldamine iga minimaalselt neljanda rea järel. Müüritise purunemise

kohtades ei tuvastatud armatuuri iga minimaalselt neljanda rea järel. Kuivõrd kostja tehtud töö

ei vastanud lepingutingimustele, on tegemist töövõtulepingu rikkumisega VÕS § 641 lg 2 ja

VÕS § 77 lg 1 mõttes.

Kostja paigaldas katuse teades, et toestamiseks vajalik armeerimisvöö on paigaldamata ning

selle võimalikke tagajärgi. Kostja ei tõendanud hageja keeldumist armeerimisvöö

paigaldamisest. Kostja vastav väide on paljasõnaline ja eluliselt mitteusutav. Kostja hinnangul

olnuks armeerimisvöö paigaldamise kulu u 400 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et mõistliku

arusaamaga isik töövõtja piisava selgituse juures betoonvöö vajalikkusest ja paigaldamata

jätmise tagajärgedest eelistab 400 eurost kokkuhoidu arvestades ehitamise kogukuluga, seda

enam olukorras, kus esimese korruse armeerimisvöö hageja nõusolekul paigaldati. Usutav ei

ole kostja esindaja väide, et keeldumist põhjendas hageja hoone kõrguse väljumisega

eelprojektis märgitust. Ka esimese korruse armeerimisvööd polnud projektis ette nähtud,

järelikult mõjutas ka selle paigaldamine hoone kõrguse muutumist. Esimesele korrusele vöö

siiski paigaldati.

Töövõtja ei saa järgida eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi. Olukorras, kus töö on enne

valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt

kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles

öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist.

Teades, et armeerimisvöö paigaldamine on vajalik ning selle paigaldamata jätmine mõjutab

ehitise ohutust (EhS § 7 ja 8) ning tellija juhiste tõttu ei saa töö vastata lepingutingimustele,

saanuks hoolas töövõtja lepingu üles öelda. Kostja ei pidanud ehitama edasi teadlikult

ehitusnormidele mittevastavat ehitist.

Poolte vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töövõtja teadis

armeerimisvöö vajalikkust ja paigaldamata jätmise tagajärgi. Kostja jättis vaatamata sellele

armeerimisvöö paigaldamata, mille tõttu tekkisid seintesse praod. Kostja vastutab töövõtjana

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kui nõustuda, et kostja lähtus ehitamisel tellija juhistest, vastutab ta töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kuna rikkus tellija juhiseid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. Hea

ehitustava rikkumine kujutab endast tsiviilõiguslikes suhetes keskmise kvaliteedinõude

rikkumist VÕS § 77 lg 1 mõistes. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg-st 1 peab ehitis

kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.

Sama §-i lg 2 p 1 sätestab, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad mh mehaanilist

vastupidavust ja stabiilsust. Kostja ei andnud hagejale üle ehitusdokumente, mis on käsitletav

EhS § 15 rikkumisena.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel, mh katuse

soojustusmaterjali tõttu, mis suurendas koormust, paigaldamata enne täiendavaid toestavaid

vaheseinu või nende karkasse. Asjatundja kinnitas, et katus on soojustatud vastavalt projektile

ja nõuetekohaselt. Kostja väited, et katuse soojustamine ja lume koormus võisid mõjutada maja

kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise, on paljasõnalised ja alusetud. Projektis arvestati

nii tuule- kui ka lumekoormustega, samuti katuse soojustamisega. Projektis ei nähtud ette

katusekonstruktsioonide täiendavat tugevdamist, kuna piisab AS Bauroc tüüplahendusest.

Lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kui kostja tehtud töö oleks

vastanud lepingutingimustele ja tehtud nõuetekohaselt, puuduks hagejal vajadus kanda ehitise

parandamiseks täiendavaid kulusid. Kahju oli lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav ja

välditav. Kostja vastutab lepingurikkumise eest. Puudused kujutavad endast töövõtulepingu

rikkumist VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2 mõistes, sest töö puuduste tõttu ei vastanud ehitis

vähemalt keskmisele kvaliteedile ja/või ei sobinud otstarbeks, milleks hageja ehitise tellis.

RevProEst OÜ auditis on avariilise seisukorra ärahoidmiseks vajalike tööde loetelu. Viru EKD

Group OÜ hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 37 488 eurot. Ehitusmaterjalide

kulu on hageja esitatud hinnapakkumistes 11 249 eurot 25 senti. Kostja esitas OÜ Ecomod

Ehitus hinnapakkumise, mille kohaselt on parandustööde kulu 11 396 eurot 90 senti.

Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel hageja esitatud Viru EKD Group OÜ ja

ehitusmaterjalide hinnapakkumistest, mis on kooskõlas RevProEst OÜ auditis toodud vajalike

töödega avariilise seisukorra parandamiseks. Kostja hinnangul on hinnapakkumine

ülepaisutatud ning väidetavalt on võimalik vajalikud tööd oluliselt odavamalt teostada, samas

ei ole kostja eeltoodut tõendanud ega hageja esitatut ümber lükanud.

Kostja palus hüvitist VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel vähendada. Maakohus ei nõustunud

kostjaga, et kahju tekkis hagejast endast tulenevalt. Tõenditest ei nähtu, et katuse soojustamine

või lumikatte paksus olid seinte pragunemise põhjuseks. Maakohus ei pidanud eluliselt

usutavaks kostja väidet, et hageja keeldus armeerimisvöö paigaldamisest vaatamata kostja

selgitusele selle vajadusest ja paigaldamata jätmise riskidest.

Maakohus ei nõustunud, et kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes on ebaõiglane, kuna

kostjale tasuti teostatud tööde eest 2200 eurot, tööd ei tellitud professionaalilt ning hageja ei

järginud kostja soovitusi. Kostja ei tõendanud hageja teadmist, et kostja ei ole professionaal.

Samas oleks kostja võtnud enda väidetud asjaoludel ise riski, et tehtav töö ei pruugi vastata

lepingutingimustele.

Hageja nõuab kohtueelsete kulude hüvitamist, mis koosnevad auditi tellimise kulust 456 eurot

ja kohtueelsest õigusabikulust 216 eurot. Auditi tellimine oli vajalik tuvastamaks vaidlusaluse

hoone seinte purunemise põhjus ja vajalikud tööd puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu

hinnangul olid asjatundja arvamuse saamise ning kohtueelsete õigusabikulude nõuded

põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal kogemusi projekteerimisel ja

koormuste arvestamisel. Projektis betoonvöö vajadust ette ei nähtud. Hageja pidas nõu projekti

koostajaga ning ei pidanud betoonvööd vajalikuks. Hagejale selgitati, et teisel korrusel tuleb

paigaldada katust toestavad projektikohased vaheseinte karkassid, mis on täiendavaks katuse

toestuseks, mida arvestatakse ka koormuse kandevõime määramisel.

Kostja ei nõustu sellega, et ta ehitas puudustega. Puudused tekkisid seoses katuse

soojustamisega ebaõige materjaliga, selle toestamata jätmisega teise korruse vaheseintega,

katuselt lume koristamata jätmisega ning seoses detailse projekti puudumisega. Katuse

konstruktsioon oleks deformeerunud ka betoonvöö olemasolul.

RevProEst OÜ 9. märtsi 2022 arvamuse nr 1 p 6.2 sisaldab plokimaterjali kasutusjuhendi

väljavõtteid. Juhendi kohaselt määratleb armeerimise vajaduse projekteerija ning see on

soovituslik, mitte kohustuslik. Projekteerija armeerimist vajalikuks ei pidanud ning kostjal

vastavad teadmised puuduvad. Sealhulgas märgiti eksitavalt, et seinaplokkide tarnija on

kasutusjuhendis välja töötanud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui

projektis ei ole sätestatud teisiti. Hageja esitatud projektis on sõlmed lahendatud teisiti ning just

kostja ettepanekud olid tugevdada sõlmi vöödega. Kostjal ei olnud kohustust asuda täitma

projekteerija rolli ning teha koormusarvestusi. Sarikate aluse armeerimisvöö vajadus oli

soovituslik ja vajaduse määras projekteerija. Kostja paigaldas katuse teades, et toestamiseks

vajalik armeerimisvöö on paigaldamata, kuid ta soovitas selle paigaldust. Hageja keeldus

põhjendusega, et hoone kõrgus väljub eelprojektiga mõõdetust, kui vöö paigaldada.

Kohus laiendas põhjendamatult kostja kohustust kontrollida projekti sobivust. Projekti

koostasid professionaalid. Kostjal puudus pädevus ja teadmised täppisarvestuste tegemiseks.

Materjalide tootja juhised käsitlesid käesolevas asjas olulisi küsimusi soovituslikena ning

määrasid otsustamise projekteerijale. Kostja ei teadnud, et armeerimisvöö paigaldamine on

vajalik ning selle paigaldamata jätmine mõjutab ehitise ohutust. Hageja ei tellinud sõlmede

üksikasjaliku lahenduse tööprojekti. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta ehitusnorme ei

järginud.

Hageja tunnistas, et esimese armeerimisvöö vajaduses veenis teda kostja esindaja. Hageja

tunnistas, et kostja esindaja selgitas talle ka teise armeerimisvöö olemust ning soovitas seda

ehitada. Hageja tunnistas, et mingeid materjale ta vaidlusaluse armeerimisvöö jaoks ei

omandanud. Hageja väitis, et objektil olid materjalid olemas. Samas oli ainus variant kasutada

vöö jaoks u-plokke, mis ei muudaks maja projektijärgset kõrgust, ning hageja neid ei ostnud.

Töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu sellega

kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks.

Kostja selgitas hagejale armeerimisvööde vajadust. Hageja lähtus projekteerija soovitustest

ning jäi oma valikule kindlaks. Seega on kostja vastutus välistatud.

Maakohus tõlgendas ekslikult hageja kirjavahetust OÜ-ga Ecomod, kes teavitas hagejat 2023. a

aprillis, et 5000 euroga ei ole tööd võimalikud. OÜ Ecomod pakkus 6. jaanuari 2023

hinnapakkumises teha tööd 11 396 euro eest. On ilmne, et OÜ Ecomod ei pidanudki töid tegema

5000 euro eest.

Hageja võttis hinnapakkumise Viru EKD Group OÜ-lt maksumusega 37 488 eurot. Asjatundja

leidis, et projektita ei ole kostja esitatud hinnapakkumise hindamine võimalik. Seega kohaldub

väide ka hageja esitatud hinnapakkumisele. Kostja esitas OÜ Ecomod Ehitus 6. jaanuari 2023

hinnapakkumise, mille kohaselt on ehitise konstruktsiooni parandustööde hinnapakkumine

koos materjalidega 11 396 eurot 90 senti. Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel Viru

EKD Group OÜ ja lisaks ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest. Maakohus

jättis tähelepanuta, et ka OÜ Ecomod Ehitus pakkumine oli lahenduse poolest lubatav. Asjas

puuduvad eksperthinnangud mõlema taastamise variandi hinna kohta. Olukorras, kus mõlema

variandi puhul puudus taastamise projekt, eelistati kallimat.

Kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatest asjaoludest. Hageja tegi eramu ehitamisel iseseisvalt

otsused ning jättis tellimata vajaliku töö. Hageja ei teinud eelprojekti alusel tööprojekti, milline

oleks üksikasjalikult määratlenud vajalikud sõlmed ning arvestanud koormused. Hageja jätkas

ehitustegevust katuse toestamiseta ning katust hooldati puudulikult. Põhjendatud on seetõttu

vähendada väidetava kahju 0 euroni.

Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostjale tasuti tööde

eest 2200 eurot (sh käibemaks). Olukorras, kus hageja tellis töid eraisikutelt ning kostjalt, on

ebaõiglane jätta kostja kanda uue katuse ja teise korruse väljaehitamise kulud kümnetes

kordades temale makstut ületavas ulatuses. Kahjuhüvitist tuleb vähendada 1100 euroni.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Hageja oli kostja väitel teadlik, et hagejal puudub üldehitustööde tegemiseks tegevusluba.

Kostja ei ole oma väidet tõendanud – kohtule esitatud lepingueelseid läbirääkimisi puudutavas

kirjavahetuses ei ole kostja tegevusloa puudumisele viidanud ning hageja kinnitas vande all, et

sai sellest teada alles ehitise auditist.

Olukorras, kus kostja võttis vastu töö, milleks tal tegevusluba puudus, lasub vastutus kostjal.

Väide, et hageja sooviks oli ehitusluba mitteomava ettevõtte tellimine ehitustööde tegemiseks

raha kokkuhoiu eesmärgil, on ebaõige ja eluliselt mitteusutav. Tõendamata ja ebaõiged on

kostja väited, et hageja soovis tasuda tööde eest ilma käibemaksuta ja „enamuse töödest tegidki

eraisikutest ehitajad“. Üksnes käibemaksu tasumata jätmine ei muuda töövõtjat nn

erabrigaadiks, kuivõrd töid tegid endiselt samad isikud.

Kostja väidab, et ta selgitas hagejale katusealuse tugevdusvöö paigaldamise vajalikkust, kuid

„ekslik on väide, et ta teadis ka võimalikest tagajärgedest“. Millegi vajalikkust ei ole võimalik

selgitada ilma tagajärgi teadmata. Kuivõrd kostja hinnangul olnuks armeerimisvöö

paigaldamise kulu ca 400 eurot, siis ei ole eluliselt usutav, et mõistliku arusaamaga isik töövõtja

piisava selgituse juures betoonvöö vajalikkusest ja selle paigaldamata jätmise tagajärgedest

eelistab 400 eurost kokkuhoidu arvestades maja ehitamise kogukuluga.

Kostja väidab, et RevPro Est OÜ audit ei ole kohtuekspertiis ja sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt,

kuid samas ei ole kostja esitanud tõendit, mis lükkaks ümber auditis toodud väited. Kostja leiab,

et ta ei pidanud lähtuma AS Bauroc kasutusjuhenditest, kuna need olid väidetavalt

soovituslikud. Kohtuistungil väitis Andero Lehtla, et AS Bauroc kasutusjuhendiga on ta siiski

tutvunud ja ka sellele vastavalt ehitanud ja kasutanud Murfor armatuuri väidetavalt iga neljanda

rea tagant. Müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud plokkide tootja ettenähtud vajaliku

koguse armatuuri olemasolu.

RevPro Est OÜ 10. veebruari 2023. a täiendavas seisukohas on märgitud, et XXXXXXXXX

ehitusel kasutatud seinaplokkide tarnija on kasutusjuhendis välja töötanud konstruktsioonidele

tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Puittaladest katusele

on kohustuslikuks tingimuseks seina ülemise rea armeerimine, ilma milleta ei tohi

katusetöödega alustada. Kuna eelprojektis vastava tüüpsõlme lahendus puudus, oleks tulnud

lähtuda kasutusjuhendist ja armeerida seina ülemine rida.

Kostja väidab, et puuduste eest vastutab hageja, sest paigutas soojustuseks puistevilla asemel

kivivilla. Kostja ei ole väidet tõendanud. RevPro Est OÜ asjatundja sõnul toimus katuse

soojustamine vastavalt projektile ja nõuetekohaselt. Kostja väited, justkui võisid katuse

soojustamine ja lume koormus mõjutada maja kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise,

on alusetud. Projektis arvestati tuule- ja lumekoormustega, samuti soojustamisega ega nähtud

ette katusekonstruktsioonide täiendavat tugevdamist, kuna piisas tüüplahendusest.

Vastavalt OÜ Ecomod Ehitus 6. jaanuari 2023 hinnapakkumisele oli tööde tegemise

maksumuseks 5565 eurot ning ülejäänu on materjali maksumus, seega on kostja etteheited

kirjavahetuse ebaõige tõlgendamise kohta alusetud. Hageja selgitas kohtuistungil, et võttis OÜ-

ga Ecomod Ehitus ühendust 2023. a aprillis ja küsis, kas nad on nõus tegema uued seinad,

katuse ja armeerimise 5000 euro eest nagu märgitud 6. jaanuari 2023 hinnapakkumises, saades

vastuse, et „ei ole kahjuks võimalik“.

Maakohtul ei olnud võimalik lähtuda OÜ Ecomod Ehitus hinnapakkumisest, kuivõrd see oli

esitatud ilma taastamisprojektita, kajastades remonditöid ilma ehituskonstruktsioone

demonteerimata, seejuures oluliselt väiksemas mahus kui audit ette nägi. Samuti ei olnud

Ecomod Ehitus OÜ nõus 2023. a aprillis töid jaanuaris 2023 märgitud hinnapakkumises toodud

töötasu eest tegema. Seega lähtus maakohus põhjendatult kahju suuruse määramisel Viru EKD

Group OÜ ja ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest. Maakohus analüüsis

põhjalikult kostja taotlust VÕS § 139 lg 1 ja 2 ning § 140 lg 1 kohaldamiseks ning jättis kostja

taotluse põhjendatult rahuldamata

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 20 738 eurot 25 senti ületavas

osas ning vastava viivise nõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi 20 738 euro 25 sendi ja vastava viivise ulatuses ning

jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja on esitanud hagi töövõtulepingu rikkumisest tingitud puuduste kõrvaldamise kulu

hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab puuduste eest ning kui palju nende

kõrvaldamine maksab. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna.

8. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse

saavutamine. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei

ole kokkulepitud omadusi. Sama §-i lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas

lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul

juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et

puuduste eest vastutab kostja. Maakohus on puuduste eest vastutuse hindamisel kaalunud

põhjalikult asjas esitatud tõendeid ning kohtuistungil antud ütlusi. Ringkonnakohtul ei ole alust

asuda tõendite hindamisel maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et teades armeerimisvöö paigaldamise vajalikkust ning selle mõju ehitise

ohutusele, saanuks kostja lepingu üles öelda ning ei pidanud teadlikult ehitusnormidele

mittevastavat ehitist edasi ehitama.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et enamuse töid tegid eraisikud. Hageja tõendas,

et hinnapakkumise tegi hagejale kostja (dtl 114). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tasus

ülekandega 2200 eurot ning ülejäänud kokkulepitud tasu sularahas kostja seaduslikule

esindajale. Tasumine sularahas ei mõjuta seda, kes on lepingupooled. Esitatud ei ole asjaolusid

ega tõendeid, millest nähtuks, et hageja sõlmis ehitamiseks eraldi lepingud füüsiliste isikutega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendite kogumiga ei saa lugeda tõendatuks, et hageja

keeldus katusealuse armeerimisvöö paigaldamisest. Vastupidiselt kostja väidetele ei ole hageja

seda menetluses tunnistanud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et sarikate aluse armeerimisvöö vajadus oli

soovituslik. Seinaplokkide tarnija on kasutusjuhendis välja töötanud oma materjalidest

valmistatud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole

sätestatud teisiti. Kohustusliku tüüpsõlmena on seina ehitusel kasutatud plokkidel määratletud

puittaladel katuslagedele seina ülemise rea armeerimine (dtl 245–246). RevPro Est OÜ auditi

järelduste kohaselt ehitati XXXXXXXXX maja eelprojekti alusel, eelprojektis on toodud

katusekonstruktsiooni põhimõtteskeem, see ei sisalda hoone konstruktsioonide ja sõlmede

üksikasju (dtl 130). Ehitusprojektil ei olnud märgitud nimetatud sõlm teisiti, vaid ülemise rea

armeerimine oli märkimata projekti täpsusastme tõttu, mis ei sisaldanud üksikasju.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas,

et kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja esitatud ehitamise ja materjalide

hinnapakkumistest. Asjatundja arvamuse kohaselt jääb taastamisprojekti puudumise ning

konstruktsioonide aja jooksul deformeerumise ning purunemise tõttu üle maja taastamine vaid

II variandi järgi (dtl 248). Maakohus leidis õigesti, et kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda

Viru EKD Group OÜ ja ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest, milles toodu

on kooskõlas auditis toodud vajalike töödega avariilise seisukorra parandamiseks.

12. Kostja taotles VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist, kui kohus leiab, et kostja tekitas kahju.

VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama §-i teise lõike järgi kohaldatakse

eelnevat ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt

suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata

toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult

oodata. Menetluses eelnimetatud asjaolusid ei tuvastatud. Kostja ei tõendanud, et katuse

konstruktsioon ja seinad oleks deformeerunud ka betoonvöö olemasolul tulenevalt hagejast

lähtuvatest asjaoludest. Projektis oli arvestatud kõigi tekkivate koormustega ega nähtud ette

katusekonstruktsioonide

täiendavat

tugevamist,

kuna

piisas

ehitusplokkide

tootja

tüüplahendusena ettenähtud betoonvööst (dtl 245–246). Asjas ei ole tõendanud, et

soojustamiseks kasutatud kivivill on sama suure pinna soojustamisel oluliselt raskem kui

puistevill ning nimetatud asjaolu tõttu avariilise olukorra tekkimist. Asjatundja seletuse

kohaselt teostati soojustus vastavalt projektile (dtl 247). Kostja ei tõendanud, et katusel oli

pragude tekkimise ajal ligi poolemeetrine lumekiht. Asjatundja seletuse kohaselt peab

armeeritud vöö olemasolul katus vastu 400 mm paksuse märja lume koormusele ning majale

projekteeritud 40-kraadise nurgaga katusele nii paksu lumekihti ei teki (dtl 247).

13. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju – ta peab tegema kulutusi puudusega töö

parandamiseks. Selline kahju on üldjuhul kostjale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav, põhjuslikus

seoses kostja ehitustegevusega ja kaetud hageja töövõtulepingust tuleneva huviga. Erisuseks on

olukord, kus lepingujärgne tasu ja võimalik vastutusrisk on ebaproportsionaalsed, siis ei saa ka

iseenesest ettenähtavat kahju pidada VÕS § 127 lg 2 mõttes rikutud kohustuse kaitsealas

olevaks.

13.1. Ringkonnakohus peab riskijaotuse määramisel olulisteks kriteeriumiteks järgmiseid

asjaolusid kogumis: 1) kokku lepiti ehitustööde hinnas, mis on kordades väiksem puuduste

kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde hinnast; 2) hageja tellitud elamu eelprojekt oli puudustega;

3) hageja möönis, et ehitustöid teeb isik (kostja), kellel võib vastav pädevus puududa; 4) hageja

täitis ise ehituspäevikut ega küsinud kostjalt ehituse dokumentatsiooni; 5) hageja kahju

hüvitamise nõude koosseisus on sellised tööd, mis projektis puudusid ja mida kostja lepingu

järgi ei pidanud tegema. Pooltevahelise riskijaotuse üle otsustamisel on tähtis kokkulepitud

ehitamise hind. Käesoleval juhul oli kokkulepitud eelarve märgatavalt väiksem eeldatavast

keskmisest ehitushinnast. Ehitustööde eest, milles tuvastati puudused, tasus hageja kostjale

8817 eurot (seinad 4050 eurot, katus 4767 eurot). Hageja esitatud hinnapakkumises oli osaliselt

seinte ning täielikult katuse lammutamise ning uuesti ehitamise hinnaks 37 488 eurot (dtl 149).

Sealjuures oli kostja tasu üle nelja korra väiksem kõigi VIRU EKD GROUP OÜ

hinnapakkumises nimetatud töödega võrreldes ning üle kolme korra väiksem katuse ehitamisel,

mille eest kostjale tasuti 4767 eurot ning VIRU EKD GROUP OÜ hinnapakkumises 15 840

eurot. Riigikohus on märkinud, et põhimõtteliselt võib VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel

pooltevahelise riskijaotuse määramise üheks kriteeriumiks olla lepingutasu (vrd P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 127 komm. 4.8) (vt RKTKo

17. jaanuar 2024, nr 2-20-9824, p 25.3). Ülejäänud asjaolusid tõendab hageja vande all

ülekuulamise protokoll, milles hageja selgitas, et sõlmis kostjaga lepingu, kuna naaber soovitas

(I kd lk 165 pöördel), ehitamise loa kohta ei teadnud hageja midagi, ei uurinud ka (I kd lk 167)

ning hageja esindaja märkis vastuseks kostja esindaja väitele, et litsentseeritud ehitajad on

oluliselt kallimad, et on inimlik, et soovitakse maksta võimalikult vähem. Hageja tahtis saada

keskmise kvaliteediga maja (I kd lk 132). Hageja kinnitas, et pidas ise ehituspäevikut (I kd lk

168 pöördel). Hageja ei vaielnud vastu kostja selgitusele, et hageja pidas ehituspäevikut ise

sellepärast, et elamule kasutusloa taotlemisel saaks ta öelda, et ehitas maja ise (I kd lk 172

pöördel). Hageja selgitas ka, et pärast tema tellitud auditit ei pidanud ta kostjale antud

eelprojekti järgimist enam piisavaks, vaid soovis, et puudused kõrvaldatakse litsentseeritud

ehitaja poolt ja tehtaks kõik tööd, mis on auditis kirjas (I kd lk 169).

13.2. Eeltoodut arvestades ei ole ehitustööde tegemiseks nõutud kahjuhüvitis osaliselt rikutud

kohustuse kaitsealas. Põhjendatud kahjuhüvitis maja parandustööde eest on seetõttu 8817 eurot.

Kahjuhüvitis ehitusmaterjalide ostmiseks on põhjendatud täielikult 11 249 euro 25 sendi

ulatuses. Auditi tellimise kulu 456 eurot ning kohtueelsed õigusabikulud 216 pidid olema

kostjale lepingu rikkumisel ettenähtavad ning on seetõttu põhjendatud ja kostja suhtes õiglased.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitamine 20 738 eurot

25 senti.

14. Alternatiivselt, kui siiski lugeda kogu kahju olevaks rikutud kohustuse kaitsealas, on

eelnimetatud asjaolud aluseks kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. Kostja suhtes oleks äärmiselt

ebaõiglane panna talle kohustus tasuda kahjuhüvist, mis ületab temale samade ehitustööde eest

makstud tasu enam kui viis korda. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada,

kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või

muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige

vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas

kindlustuse olemasolu. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus tööde kokkulepitud eelarve on

väike ja selle eest ei tellita kogu vajalikku tööd, on äärmiselt ebaõiglane panna kostjale

kohustust tasuda kahjuhüvitist, mis ületab peaaegu viis korda esialgu tasumisele kuulunud

summat ja võib viia olukorrani, kus hageja saab kahjuhüvitisena sama palju raha, kui võinuks

kuluda kogu katuse remondiks (RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-126-15, 13).

15. Kostjale pidi lepingurikkumisel olema ettenähtav, et ebakvaliteetse töö parandamiseks võib

olla hagejal vajalik hankida uuesti ehitusmaterjalid. Kahjuhüvitist puudub seetõttu alus

vähendada ehitusmaterjalide ostmiseks kuluvate materjalide osas ja hageja nõue 11 249 euro

25 sendi ulatuses on põhjendatud. Auditi tellimise kulu 456 eurot ning kohtueelsed

õigusabikulud 216 pidid olema kostjale lepingu rikkumisel ettenähtavad ning on seetõttu

põhjendatud ja kostja suhtes õiglased. Vähendada tuleb ehitustööde tegemiseks määratud

kahjuhüvitist arvestades samu asjaolusid, mis VÕS § 127 lg 2 alusel kahjuhüvitise piiramisel

(ringkonnakohtu otsuse p 13.1). Hageja tasus kostjale seinte ja katuse ehitamise eest 8817 eurot.

Kostja suhtes oleks ebaõiglane ka see, kui ta peaks rahastama maja parandamiseks tehtavaid

ehitustöid oluliselt erinevas ulatuses kui temalt telliti. Kahjuhüvitist maja parandustööde eest

tuleb seetõttu vähendada 8817 euroni. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud kahjuhüvitamise vähendamine 20 738 euro 25 sendini.

16. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise

nõude 28 671 euro ulatuses (49 409,25 – 20 738,25). Sellega seoses tuleb jätta rahuldamata ka

viivisenõue sellelt nõude osalt. Maakohtu otsus jääb jõusse kahjuhüvitise 20 738 euro 25 sendi

osas. Viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

praeguse otsuse tegemiseni 19. septembril 2024 on 4426 eurot 25 senti.

17. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)