2-24-481/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-481

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi Q Q vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

22 280,65eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja: Q Q (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi Q Q vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Mõista Q Qilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks välja 18.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 7049,42 eurot.

3. Mõista Q Qilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks välja viivis põhivõlalt 7049,42 eurot alates 18.09.2024 kuni kohustuse

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

kõrgemas määras kui 13,86% aastas.

4. Mõista Q Qilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks välja Xxx AS ja Q Qi vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev

tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg järgmise graafiku alusel:

maksetähtaeg

osamakse summa

10.10.2024

221,28 eurot

10.11.2024

221,42 eurot

10.12.2024

226,40 eurot

10.01.2025

226,82 eurot

10.02.2025

229,53 eurot

10.03.2025

238,31 eurot

10.04.2025

235,11 eurot

10.05.2025

239,75 eurot

10.06.2025

240,78 eurot

10.07.2025

245,30 eurot

10.08.2025

246,58 eurot

10.09.2025

249,53 eurot

10.10.2025

253,87 eurot

10.11.2025

255,53 eurot

2-24-481

10.12.2025

259,75 eurot

10.01.2026

261,68 eurot

10.02.2026

264,81 eurot

10.03.2026

270,55 eurot

10.04.2026

271,20 eurot

10.05.2026

275,09 eurot

10.06.2026

277,72 eurot

10.07.2026

281,47 eurot

10.08.2026

284,39 eurot

10.09.2026

287,79 eurot

10.10.2026

290,76 eurot

5. Jätta menetluskulud 65% ulatuses Q Qi ja 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 1410 eurot ja mõista Q

Qilt välja 65% ehk 916,50 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. Q Qil rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.01.2024 Harju Maakohtule hagi Q Q vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Vastavalt 10.01.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 12.10.2020 Xxx AS (esialgne

võlausaldaja) ja kostja Q Qi vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevat

põhivõlgnevust 14 000 eurot, intresse 751,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 5538,40

eurot, sissenõudekulusid 50 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt määraga 13,86% aastas ning

menetluskulusid koos viivistega.

3. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne

võlausaldaja saatis 06.04.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.04.2021 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul.

2-24-481

4. Xxx AS loovutas 29.04.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.

5. Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks esitas hageja tõendina laenutaotluse laenulepingu nr

XXX ja maksehäireregistri väljavõtte taust.ee-st. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Nähtuvalt väljavõtetest siis makseraskused tekkisid 2020.

aasta teises pooles.

6. Esialgne võlausaldaja on lisaks selgitanud: Taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna 2020.

aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi

kinnitanud (taotlustele lisatud). Laenutaotluse otsus oli automaatne. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegime päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud

sissetulekuid (3165.00 EUR) ja kohustusi (75.00 EUR). Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

7. Hageja selgitas täiendavalt 26.01.2024 seisukohas, et võttes arvesse Q Qi igakuiste ja

tõendatud sissetulekute suurust (keskmiselt 3165 eurot) ning igakuiste krediidikohustuste suurust

peale lepingute sõlmimist (keskmiselt 75 eurot), mis moodustavad vaid 2,37 % kõikidest

sissetulekutest, on isikule laenude väljastamisega pank täitnud igakülgselt ja seadusest tulenevat

vastutustundliku krediteerimise põhimõtet. Lisaks dokumentidest nähtub, et pank on kontrollinud

sissetulekuid ja kohustusi kostja poolt pangale esitatud pangakonto väljavõtte alusel.

8. Hageja selgitab, et 12.10.2020 lepingu, mis oli sõlmitud summale 14 000,00 eurot,

jõukohasust tõendab muuhulgas asjaolu, et kostja tasus probleemideta lepingukohaseid

osamakseid.

9. Hageja taotles tõendite kogumist ning dokumentide väjanõudmist Xxx AS-lt, sest olukorras,

kus tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimiseks on olemas, kuid

neid ei ole hagejal võimalik esitada, siis tõendite kogumata jätmisel ei saagi hageja seisukohast

teha õiglast otsust.

10. Kohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks 26.01.2024 määrusega rahuldamata, sest

kohtu hinnangul ei ole hageja enda võimalused tõendi kogumiseks ammendunud. Hageja saab

algse krediidiandjaga eeltoodu valguses pidada täiendavaid läbirääkimisi ja esitada

kontoväljavõtte ja muud hageja poolt algselt krediidiandjalt soovitud tõendid hiljemalt

02.02.2024. Kohus selgitas, et hageja võib algsele krediidiandjale pakkuda näiteks võimalust

esitada kontoväljavõte otse kohtule.

11. Laenulepingu nr XXX alusel sai kostjale väljastatud laenu summas 14 000 eurot. Kostja

kohustus laenu nr XXX tagastama algse lepingu kohaselt maksegraafiku alusel perioodil

10.11.2020 – 10.10.2026. a. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks.

12. Laenulepingu alusel on hagejal õigus nõuda intressi. Kostja poolt on tasutud täies ulatuses

intressimaksed alates 1. kuni 2. osamakseni, s.o perioodil 10.11.2020- 10.12.2020. Kostja poolt

on tasumata jäetud alates 3. osamaksest, s.o alates 10.01.2021. a.

13. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13.86% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o alates 10.01.2021 kuni ülesütlemiseni 26.04.2021

summas 751,85 eurot.

14. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

2-24-481

Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 10.05.2021 tasulise kirja saatmine 15

eurot; 25.05.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 17.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

15. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 14000 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast

päevast s.o 27.04.2021. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.01.2024. a lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 13.86%, s.o 0,04% päevas,

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 5538,40 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o

14000,00 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 11.01.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 13.86 % aastas.

16. Hageja esitas 31.01.2024. a ümberarvestuse, kus selgitas, et käesoleval juhul vastavalt

lepingu maksegraafikule tuli laen tagastada perioodil 10.11.2020 - 10.10.2026. Kostja sai laenu

kokku summas 14 000 eurot. Kokku on võlgnik tasunud 595 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (millega hageja

ei nõustu), siis tuleb kõik tasumised 595 eurot, arvestada põhiosa katteks ning kostjal tuleb

tagastada lepingute alusel saadud summa 13 405 eurot (14000-595).

17. Hageja esitas 17.06.2024 täiendava täpsustuse, et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei

olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista

17.06.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 6405,70 eurot (10.05.2021-

10.06.2024) ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevas TSMS § 369 alusel, kuna kostja ilmselgelt ei täida

oma kohustusi.

18. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

25.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtukutse 12.06.2024 kohtuistungile on

kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04.04.2024, kostja

kohtuistungile ei ilmunud. Hageja 17.06.2024 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.08.2024, kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

2-24-481

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

23. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud

andmete, avalike registrite, Pensionikeskuse ja Maksuameti andmete alusel.

24. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

25. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

26. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja tegevuse kirjelduses on vastuolu. Algses selgituses

on märgitud, et kontrollitud on sissetulekut ja maksehäireid. Hilisemates väidetes on hageja

asunud väitma, et krediidiandja on kontoväljavõtte küll kogunud, kuid ei ole seda esitanud.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kogutud andmete alusel

hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja

kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha

järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et

krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega. Kohus ei nõustu

hagejaga, et 2 esimese osamakse tasumine näitaks, et laenu on väljastatud vastutustundlikult ning

et laenu teenindamisega ei olnud probleeme.

27. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034

lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

28. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

30. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 14 000 eurot, ja on esitanud

väite, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 595 euro ulatuses.

31. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 06.04.2021 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (dtl 24). 26.04.2021 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul (dtl 25).

2-24-481

32. Laenulepingu maksegraafiku (dtl 18) kohaselt tekkis kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus

alates 3 osamaksest maksetähtajaga 10.01.2021. Seega 06.04.2021 hoiatuse saatmise seisuga olid

muutunud sissenõutavaks põhiosa osamaksed maksetähtajaga 10.01.2021 summas 102,80 eurot,

maksetähtajaga 10.02.2021 summas 128,83 eurot ja maksetähtajaga 10.03.2021 summas 146,27

eurot. Seega kokku oli 06.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete

kogusumma 377,90 eurot.

33. Hageja on esitanud väite, et kostja tasus 2 esimest osamakset kogusummas 595 eurot.

Lepingu kohaselt oli esimene osamakse 280 euro ulatuses lepingutasu ja 14,69 euro ulatuses

intressi katteks ning teine osamakse 294,69 euro ulatuses intressi katteks (dtl 8).

34. VÕS 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse seadusjärgset intressimäära. 2021 aastal oli VÕS § 94

sätestatud intressimäär 0%. Lepingutasu kostja samuti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne. Seega

tuleb 595 eurot lugeda tasutuks põhivõla katteks. 06.04.2021 seisuga oli kostjal kohustus tasuda

jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksed kokku summas 377,90 ning kostja oli tasunud 595 eurot.

Seega oli kostja tasunud rohkem, kui oli sissenõutavaks muutunud.

35. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 06.04.2021 seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut 26.04.2021 üles öelda ning leping kehtib.

36. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei

ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal

ja ulatuses maksetega viivituses olnud.

37. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise

ajast ei ole hageja esitanud.

38. Hageja esitas 17.06.2024 täiendava täpsustuse, et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei

olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista

17.06.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 6405,70 eurot (10.05.2021-

10.06.2024) ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevas TSMS § 369 alusel, kuna kostja ilmselgelt ei täida

oma kohustusi.

39. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on muutunud sissenõutavaks osamaksed kuni 10.09.2024

ehk kuni osamakseni nr 47 kogusummas 7644,42 eurot, millest tuleb maha arvata juba tasutud

595 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud nõue kohtuotsuse tegemise aja seisuga

7049,42 eurot ja kohus mõistab sissenõutavaks muutunud põhivõla kostjalt hageja kasuks välja.

40. Hageja ei ole esitanud intressi ega viivisearvestust juhuks, kui kohus asub seisukohale, et

leping ei olnud kehtivalt ülesöeldud.

41. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 11.01.2024 kuni põhinõude 14 000 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,86 % aastas, s.o 0,04% päevas.

42. Hageja ei ole esitanud viivisearvestust 17.06.2024 seisuga esitatud alternatiivse

sissenõutavaks muutunud nõudesumma kohta, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas

ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS

§ 5). Küll aga on piisavalt selge hageja edasiulatuva viivise nõue sissenõutavaks muutunud

summalt 7049,42 eurot alates kohtuotsuse tegemisest 18.09.2024 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

43. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem. 18.09.2024 seisuga on seadusjärgne viivisemäär 12,25%, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei

saa. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid samas ka mitte kõrgemas määras kui hageja on hagis nõudnud ehk 13,86% aastas.

2-24-481

44. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude

täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust

ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates

10.01.2021 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

45. Alates 10.10.2024 muutuvad hageja nõuded sissenõutavaks järgmiselt:

maksetähtae

g

osamakse summa

10.10.2024

221,28 eurot

10.11.2024

221,42 eurot

10.12.2024

226,40 eurot

10.01.2025

226,82 eurot

10.02.2025

229,53 eurot

10.03.2025

238,31 eurot

10.04.2025

235,11 eurot

10.05.2025

239,75 eurot

10.06.2025

240,78 eurot

10.07.2025

245,30 eurot

10.08.2025

246,58 eurot

10.09.2025

249,53 eurot

10.10.2025

253,87 eurot

10.11.2025

255,53 eurot

10.12.2025

259,75 eurot

10.01.2026

261,68 eurot

10.02.2026

264,81 eurot

10.03.2026

270,55 eurot

10.04.2026

271,20 eurot

10.05.2026

275,09 eurot

10.06.2026

277,72 eurot

10.07.2026

281,47 eurot

10.08.2026

284,39 eurot

10.09.2026

287,79 eurot

10.10.2026

290,76 eurot

46. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule.

47. Edasiulatuvat intressi nõuet ei ole hageja esitanud.

48. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei

olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal

toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS §

1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuded.

49. Sel põhjusel rahuldab kohus hagi osaliselt, põhinõude ja osaliselt edasiulatuva intressi osas,

ning jätab ülejäänud nõuetes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

2-24-481

51. Kohus rahuldas hageja nõudest 20 334,65 eurot ca 65% ehk 13 405 eurot (koos tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõudega), mistõttu kohus jätab menetluskulud 65% ulatuses kostja ja

35% ulatuses hageja kanda.

52. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

53. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 1260 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 5,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot.

Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

54. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on

nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui

mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada

põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

55. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas

ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 * 1,5).

56. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1410 eurot (1260 + 150).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 65% hageja

menetluskuludest ehk 916,50 eurot.

57. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

58. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

59. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

60. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 16.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

2-24-481

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2025 lahendiga.