2-24-8422/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8422

Tsiviilasi

F.K hagi M.L-i vastu tahteavalduse tegemise

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.K (isikukood XXX)

Hageja eestkostja C.X (isikukood XXX)

Hagejale määratud korras esindaja advokaat V.Y

(Advokaadibüroo Sirje Must)

Kostja M.L (isikukood XXX), e-post:

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.K hagi M.L-i vastu tahteavalduse tegemise kohustamiseks.

2. Kohustada M.L-i andma nõusolek korteriomandi registriosa nr xxxxxx omandi

üleandmiseks (üle andmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks) F.K-le ning

asendada M.L-i nõusolek kohtuotsusega.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus menetluskulude suurust rahaliselt

kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

2-24-8422

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või

haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

1. F.K (hageja) esitas 28. mail 2024 hagiavalduse M.L-i (kostja) vastu tahteavalduse tegemise

kohustamiseks. Pooled sõlmisid 11. juulil 2019 isikliku kasutusõiguse seadmise ja

kinkelepingu, mille esemeks oli korteriomand Tartus. 16. juulil 2019 kanti korteriomandi

registriosa II jakku 11. juuli 2019 kinnistamisavalduse alusel omanikuna kostja ja III jakku

tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks.

1.1 Hagejale seati 23. detsembril 2020 eestkoste kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse,

järelravi ja ravi korraldamiseks ning eestkostjaks määrati tema tütar C.X. Eestkostja hageja

seadusliku esindajana taganes 20. jaanuaril 2021 notariaalselt tõestatud avaldusega

kinkelepingust, sest kostja kingisaajana ei täida temale kinkelepinguga pandud kohustusi.

Kostja ei reageerinud avaldusele.

1.2 Hageja eestkostja esitas 6. veebruaril 2021 kostja vastu hagi korteriomandi üleandmiseks

ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-21-

1926). Kohus määras hagejale riigi õigusabi arvel esindaja erieestkostja ülesannete täitmiseks

ning kohustas erieestkostjat esindama hagejat tsiviilasja menetluses. Erieestkostja kiitis

eestkostja tehtud taganemisavalduse ja kohtule esitatud hagiavalduse tervikuna heaks. Tartu

Maakohus rahuldas 1. novembril 2023 hagi ning tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kantud korteriomandi omanikukande muutmiseks ja

hageja omanikuna kinnisturaamatusse kandmiseks, asendades kostja nõusoleku

kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustus 27. veebruaril 2024.

2-24-8422

1.3 Hageja eestkostja esitas 11. märtsil 2024 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kinnistamisavalduse hageja kohta omanikukande tegemiseks. Tartu Maakohtu

kinnistusosakond jättis 8. aprilli 2024. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata,

sest kohtuotsusega on küll asendatud kostja nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx

kantud korteriomandi omanikukande muutmiseks ja hageja omanikuna kinnistusraamatusse

kandmiseks, kuid ei ole asendatud kingisaaja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks

(korteriomandi omandiõiguse kingisaajalt kinkijale üleandmiseks). Asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse vormistamiseks tuleb kinkijal pöörduda notari poole.

1.4 Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab F.K hagi M.L-i vastu tahteavalduse tegemise kohustamiseks. Kohus jätab

hageja menetluskulud kostja kanda.

4. Tartu Maakohus rahuldas 1. novembril 2023 F.K hagi M.L-i vastu korteriomandi

üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Kohus tuvastas

kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kantud korteriomandi

omanikukande muutmiseks ja hageja omanikuna kinnisturaamatusse kandmiseks, asendades

kostja nõusoleku kohtuotsusega. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis omanikukande

tegemata ning suunas pooled asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse

vormistamiseks notari poole.

5. Kuivõrd hageja on kehtivalt võlaõiguslikust kinkelepingust taganenud, on see

võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 5 ja § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjuta

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise

asjaõiguslepingu kehtivust. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga

kinnisasja mõttelise osa omandi. Seega on hagejal võlaõiguslik nõue kostja vastu, et kostja

kannaks hagejale tagasi kinnisasjale omandi. Hageja nõue on suunatud omandi

tagasikandmisele, st asjaõiguslepingu sõlmimisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 järgi.

Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust taganemise

korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kinkelepingust taganemisel muutub leping VÕS §

268 lg-st 1 tulenevalt tagasitäitmise võlasuhteks ning kinkijal on õigus kingitud asi

kingisaajalt alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Kostja on korteri võtmed hagejale

tagastanud ja korter on sellest alates hageja valduses, kuid omand on hagejale üle andmata

ning korteriomandi registriossa nr xxxxxx on käesoleva ajani omanikuna kantud kostja.

6. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega (RKTKo 1.12.2005 nr 3-2-1-129-05, p-d

17-18; RKTKo 17.01.2018 nr 2-16-9483, p 12).

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 esimese lause kohaselt antakse õigused ja

kohustused üle üleandmistehinguga (käsutustehinguga). Kinnisomandi üleandmiseks on

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse. Isegi kui kostja oleks nõus omandi üleandmiseks

2-24-8422

asjaõiguslepingut sõlmima, ei saaks eestkostja hagejat selles tehingus esindada. Antud juhul

on hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud ning õigustatud TsÜS § 68 lg 5 alusel nõudma,

et kohus kohustaks kostjat kingitud korteri omandi üleminekuks vajalikku tahteavaldust

tegema ning asendaks selle kohtulahendiga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg

4). Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on olnud vabastatud riigilõivu

tasumisest ja kohus on talle võimaldanud esindaja määratud korras. Need kulud jäävad

seetõttu riigi kanda. Kostjalt omakorda nende kulude väljamõistmine riigi tuludesse ei ole

õiglane, kuivõrd kohtumenetlus on tekkinud seeläbi, et Tartu Maakohus 1. novembri 2023. a

lahendis ei ole andnud nõusolekut kostja eest asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik