2-24-103821/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

18.09.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-103821

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E K vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:

E K (ik xxxx)

Hagihind

4127,53 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

3098,27 eurot, intress 139,80 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 336,84 eurot.

Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates

04.06.2024 kuni põhinõude summas 3098,27 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.

Jätta poolte menetluskulud kostja E K kanda ning välja mõista kostjalt E K’lt

menetluskulud summas 848 eurot hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (848 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (5)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 29.09.2020

tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 4480 eurot.

16.03.2022 oli tehtud lepingu muudatus (maksegraafiku pikendamine) ning alates lepingu

muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit xxxx. 14.12.2022 oli tehtud

lepingu muudatus (maksegraafiku pikendamine) ning alates lepingu muutmise kokkuleppe

jõustumisest kannab leping numbrit xxxx. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse

määr 19,29% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 5.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 27.09.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 29.09.2023 kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 4480 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1381,73 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 3098,27 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 15.07.2023

kuni ülesütlemiseni 27.09.2023 summas 139,80 eurot (41,05+42,03+41,65+15,07).

27.09.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.06.2023-

15.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot.

Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 17.10.2023. a esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot; 26.10.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 6.12.2023. a

2 (5)

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3098,27 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

3.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9%.

Hageja nõuab viivist summas 336,84 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt

s.o 3098,27 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 4.06.2024 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 15,9% aastas.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 04.06.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kostja e-postiaadressile xxxx on saatnud kohus kostjale 04.07.2024 tsiviilasja

hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul

hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtmenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 314¹ lg 3 p 1 kohaselt TsMS § 314¹ lg

1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega

ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-24-13461,

milles kostja on hageja seaduslik esindaja (D Ki hagi I Ki vastu elatise nõudes). Kostja on

oma hagiavalduses märkinud oma e-postiaadressiks xxxx. Tuginedes eeltoodule loeb kohus

kostjale käesolevas menetluses hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega

kättetoimetatuks 10.07.2024 ning viimane päev hagile vastamiseks oli seega 24.07.2024.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal,

et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist

välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas.

Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt

3 (5)

kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud

esialgse võlausaldaja poolt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust ja

õigusabikuludest.

Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud

358.- eurot ja riigilõiv 490.- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni

hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja

nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 2 tundi (3x169),

lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20.- eurot.

Seega on hageja menetluskuludeks 848 eurot, s.o riigilõiv summas 490 eurot ning esindaja

kulud summas 358, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja

taotluse.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

4 (5)

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)