2-22-151039/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-151039

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi T.E vastu võlgnevuse, intressi,

hooldustasu, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

2 260,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699)

Hageja lepinguline esindaja: I.X (e-post XXX )

Kostja: T.E (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista T.E-lt põhivõlgnevus 1 311,70 eurot ja viivis 63,10 eurot Revensen OÜ

kasuks.

3. Välja mõista T.E-lt Revensen OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p

2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 311,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 11.05.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Revensen OÜ nõuded T.E-lt intressivõlgnevuse, hooldustasu ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 33,08% ulatuses Revensen OÜ ning 66,92% ulatuses T.E kanda.

6. Määrata pooltele tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.04.2022 internetiportaali vahendusel laenulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja laenu 1 500 eurot intressimääraga 24% aastas. Kostja kohustus laenu

tagastama osamaksetena 60 kuu jooksul. Esimese osamakse tasumise tähtpäev oli 06.05.2022.

Kostja kohustus tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu 75 eurot ja igakuist

hooldustasu 13,50 eurot. Peale lepingu sõlmimist on kostjalt laekunud kokku 113,30 eurot, so

06.05.2022 56,65 eurot ja 06.06.2022 56,65 eurot. Kostja rikkus igakuisete maksete tasumise

kohustust. Krediidiandja ütles lepingu üles 15.11.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

põhivõlg summas 1 473,43 eurot, intressivõlg 152,95 eurot ja hooldustasu võlgnevus 71,55 eurot.

Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 1 473,43 eurolt 07.07.2022-10.05.2023 perioodi eest määraga 0,067% päevas kokku

summas 173,76 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja esitatud

andmetest, kostja kontoväljavõttest ja maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku

seisundit kontrolliti piisavalt, esialgsel võlausaldajal ei olnud põhjust kahelda, et kostja suudab

teenindada laenumakseid, samuti ei nähtu, et laenu andmisel oleks kostja jäänud raskesse

majanduslikku seisu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 473,43 eurot,

intressivõlgnevuse 152,95 eurot, viivisvõlgnevuse 173,76 eurot, hooldustasu võlgnevuse 71,55

eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, samuti viivise 24% põhinõudelt (1 473,43 eurolt)

aastas alates 11.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Krediidiandja ei järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, esialgne krediidiandja pidi nägema, et kostja ei ole võimeline laenu tagasi

maksma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.04.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel

sai kostja laenu 1 500 eurot intressimääraga 24% aastas tagasimakse perioodiga 60 kuud.

Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud maksegraafikus.

Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 75 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma

hooldustasu 13,50 eurot kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 50,38% aastas (leping

dtl 54-56).

5. Kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 64) nähtuvalt on Ühisraha OÜ 06.04.2022 kostjale

laenulepingu alusel üle kandnud 1 425 eurot. Nõude loovutamise teatise (dtl 84) kohaselt loovutas

Ühisraha OÜ lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 27.12.2022.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 06.04.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 50,38% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati laenulepingu sõlmimisel 06.04.2022 kostja krediidivõimekust

kostja esitatud andmete, kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Esialgne

võlausaldaja on laenu andmisel lähtunud sellest, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt olid

kostja keskmised sissetulekud 1 992,75 eurot, kehtivad finantskohustused olid 714,63 eurot ja

majapidamiskulud 300 eurot. Kostja sissetulekuks oli lisaks palgale ka kinnisvara üürimisest

saadav tulu. Pärast laenude väljastamist oli esialgse võlausaldaja arvestuste kohaselt kostja

igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 999,12 eurot (kostja finantskohustused 714,63 +

majapidamiskulud 300 + 500 elatise tasumised + väljastatud laenud 56,65 = 1571,28) ning jäi

reserv summas 253,72 eurot (1825-1571,28). Seega leidis esialgne võlausaldaja, et see on

kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuna kostja igakuised kohustused olid

väiksemad kui tema sissetulekud.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 06.04.2022 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust. Kostja on laenutaotluses (dtl 89)

märkinud, et on ehitaja, kelle neto sissetulekuks on 3200 eurot kuus ning kehtivad kohustused on

600 eurot kuus ja majapidamiskulud 100 eurot kuus. Lisaks on kostja märkinud, et tal on kaks

ülalpeetavat. Kostja kontoväljavõttest (dtl 91-153) nähtuvad laekumised HCS-Consult OY-lt

ajavahemikul 19.10.2021 – 31.03.2022 keskmiselt 1608,75 eurot kuus (527 + 1529 + 1564 + 1710

+ 2421 + 1901,50 : 6). Kinnisvara üürimisega seonduvate sissetulekutena nähtuvad

kontoväljavõttelt laekumised kokku 371 euro ulatuses. Samast kontoväljavõttest nähtuvalt on

ajavahemikul 10.10.2021 – 31.03.2022 kostjale erinevatelt kiirlaenu pakkuvatelt ettevõtetelt (BB

Finance OÜ, Monefit Estonia OÜ, Placet Group OÜ, Bondora OÜ, Inbank Finance OÜ, Ferratum

Bank Plc, IPF Digital OÜ) ja kolmandatelt isikutelt (A. K, M. T) saadud laenudena laekunud

keskmiselt 4 582,83 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttelt nähtuvad laenude tagasimaksed Bondora

OÜ-le, A. K, I. M ja L. L. Hageja esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate

kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kohtule esitatud

konto väljavõttest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei

ole ning suurema osa kostja sissetulekutest moodustasid laenud erinevatelt isikutelt, sh kiirlaenu

pakkuvatelt ettevõtetelt. Seejuures nähtub hageja enda esitatud laenuandja analüüsust (dtl 337-

350), et kostjal on „muid kulusid“ igakuiselt suurusjärgus tuhanded eurod (tabeli eelviimane rida).

Esitatust ei nähtu, et ka selle kohta oleks kostjalt täiendavaid selgitusi küsitud, samuti, milliste

arvestuste tulemusel on nn majapidamiskuludeks arvestatud ainult 300 eurot kuus.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 06.04.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Seoses väitega, et kostja sattus majanduslikult raskesse olukorda seetõttu, et

kaotas töö, mitte seetõttu, et esialgne võlausaldaja talle laenu andis, märgib kohus, et enamuse

kostja sissetulekutest moodustasid eelnevalt tuvastatu kohaselt erinevatelt isikutelt saadud laenud.

Krediidiandja ei ole mh välja selgitanud, mis põhjusel vajas kostja pidevalt täiendavaid laene,

milline käitumine iseenesest viitab sellele, et isik on sattunud oma kohustuste täitmisega

raskustesse ning pidev uute laenude võtmine jätkusuutlik ei ole. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise hindamisel ei puutu aga üleüldse asjasse, kas isik seoses konkreetse laenu

saamisega sattus majanduslikesse raskustesse või mitte. Kohustuse sisu jääb samaks sõltumata

selle rikkumise tagajärjest.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 06.04.2022 lepingus sisaldunud

intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine.

17. Esitatu kohaselt oli 06.04.2022 leping sõlmitud tähtajaga 60 kuud. Seega oleks leping lõppenud

06.04.2027. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles alates 15.11.2022

(ülesütlemisavaldus dtl 82), eelnevalt oli saadetud ülesütlemishoiatus (dtl 80). VÕS § 416 lg 1

kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Pooled ei vaidle, et kostja sai

15.11.2022 ülesütlemisavalduse kätte. Jagades saadud 1 425 eurot 60 osamakseks, on üks

osamakse 23,75 eurot, kostja tasutust jätkub täielikult neljaks selliseks osamaksest, st osaliselt

tasumata on 06.09.2022 osamakse ja täielikult edasised maksed, ülesütlemisavalduse tegemise

seisuga oli kostja viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt

üles öeldud 15.11.2022.

18. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

19. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusumma oli

1 425 eurot (maksekorraldus dtl 64). Laenusummat 75 euro ulatuses välja ei makstud, see arvestati

vastavalt lepingule lepingutasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu ega

hooldustasu tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu

sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, st kõik laekumised tuleb lugeda tasutuks

põhivõlgnevuse katteks. Kohus jätab hageja nõuded intressi- ja hooldustasuvõlgnevuse välja

mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja tasus lepingu

alusel krediidiandjale kokku 113,30 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks. Kohus

rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 1

311,70 eurot (1 425 – 113,30), so saadud laenusumma tagastamata osa.

20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

21. Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hagejal õigus

saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

osaliselt 63,10 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:

september 22 osamakse tasumata 18,3 euro ulatuses viivis kuni 15.11.2022

oktoober 22 osamakse 23,75 eurot viivis kuni 15.11.2022

november 22 osamakse 23,75 eurot viivis kuni 15.11.2022

tagastamata põhiosa ülesütlemisest hagi esitamiseni 10.05.2023

22. Kohus mõistab välja viivise alates 11.05.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.

23. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;

vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida

seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p

24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

24. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 260,31 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 1 512,53 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 33,08% ning kostja kanda 66,92% menetluskuludest.

25. Kohus määrab pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik