3-24-1221/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1221

Haldusasi

X kaebus Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr

226 ja 21.03.2024 vaideotsuse nr 244 tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

volitatud esindaja Marilin Palts

Vastustaja ‒ Tori vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tori Vallavolikogu 21.01.2021 otsusega nr 303 algatati Tori vallas tuuleparkide ja nende

toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos vajalike uuringute läbiviimisega. Planeeringuala

paikneb Tori valla põhjaosas ja on ligikaudu 202 km2 suurune. Planeeringualale jäid kogu ulatuses

Tabria, Murru, Elbi, Muti, Mannare, Muraka, Piistaoja, Tohera ja Aesoo külad, osaliselt Eavere,

Niidu, Suigu, Selja, Rätsepa ja Riisa külad ning vähesel määral on planeeringualas Võlla, Kuiaru,

Levi ja Jõesuu külade territooriumid.

2. X on Tori vallas Eavere külas asuva Päikese kinnistu (registrikood 4430006) omanik (kaebaja),

kes menetluse kestel esitas eriplaneeringu suhtes vastuväiteid ja arvamusi - 19.03.2023 ja 22.10.2023.

3. Tori Vallavolikogu tegi 18.01.2024 otsuse nr 226 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmine“ (edaspidi ka: vaidlustatud otsus).

4. 26.02.2024 esitas kaebaja Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr 226 peale vaide.

2(6)

5. Tori Vallavolikogu tegi 21.03.2024 vaideotsuse nr 244 (edaspidi ka: vaideotsus), millega jättis

X vaide rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.04.2024 X kaebus Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr

226 ja 21.03.2024.a vaideotsuse nr 244 tühistamiseks.

7. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 16.05.2024 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste

kõrvaldamiseks täpsustada kaebeõiguse olemasolu. Samuti tuli Tori vallal esitada seisukoht

kaebeõiguse kohta.

Kohus avaldas 16.05.2024 määruses kahtlust, kas kaebajal on kaebeõigus eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. Kaebaja on

kaebeõiguse olemasolu põhjendamisel tuginenud kohtu hinnangul peaasjalikult keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) §-de 3, 7, 10 ja 23. Kaebajale kuulub Päikese kinnistu Eavere külas, kus asub

osaliselt ka eelvaliku ala nr. 1. Vaideotsusest selgub, et kaebaja kinnistu ei jää eelvalikuala piiridesse

vaid asub eelvalikualast nr 1 umbes 1 km kaugusel. Vaidlustatud otsusega vastu võetud

eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande lk-l 6 on selgitatud, et kõiki modelleeringuid tuleb

käsitleda illustratiivsetena (ei lähtu tuulikute reaalsetest võimalikest asukohtadest, mis käesolevaks

hetkeks ei ole veel selgunud). Kuigi KSH hinnangu lk-l 90 on küll välja toodud, et tuulikute müra

koosmõju võib teoreetiliselt tekitada ka 1 km kaugusel tööstusmüra öist sihtväärtust ületavat

mürataset, on samas lk-l 94 välja toodud, et „..eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise

käigus tuleb kindlasti teostada uus mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest

kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast

parimast teadmisest tuulikute müra arvutusliku hindamise osas. Modelleerimisel tuleb anda hinnang

mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra tasemetele…“. KSH

hinnangus ei ole välja toodud konkreetseid helirõhutasemeid, mida oleks võimalik võrrelda

sotsiaalministri 4.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" (edaspidi: määrus nr 42) toodud

müranormidega ja seetõttu keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist asukoha eelvaliku valimise

etapis hinnata ei saa.

Kaebajal tuli täpsustada, kuidas vaidlustatud otsus ja vaideotsus rikuvad KeÜS § 23 lg 1 tulenevat

õigust ja laiemalt riivavad PS §-st 28 tulenevat õigust, arvestades, et otsuse alusel tuulikuid ei rajata,

täpseid tuuliku asukohti ja arvu ei määrata ja puuduvad konkreetsed võrreldavad näitajad tekkiva

müra osas. Kohus tõi välja, et kaebaja on viidanud ka PS §-st 26 ja PS §-st 32 tulenevate õiguste

riivele, kuid pole täpsemalt selgitanud, milles riive seisneb või vähemalt arusaadavalt välja toonud

põhjuslikku seost vaidlustatud otsuse, vaideotsuse ja tekkiva riive vahel. Viited erinevate

strateegilistes planeerimisdokumentides toodud nõuete rikkumistele ei olnud kohtu hinnangul üheselt

mõistetavalt

seotud

ühegi

kaebaja

subjektiivse

õiguste

riive

või

rikkumisega.

Planeerimisdokumentides esinevate nõuete rikkumiste välja toomine viitab pigem soovile esitada

kaebus avalikes huvides, mida füüsiline isik asukoha eelvaliku osas esitada ei saa. Kaebajal tuli

selgemalt välja tuua, kuidas vastuolud erinevates strateegilistes dokumentides riivavad või rikuvad

kaebaja subjektiivseid õigusi arvestades, et kaebaja asub ca 1 km kaugusel eelvaliku asukohast,

asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsuse alusel ei rajata konkreetseid tuulikuid ja teadmata on

võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus.

Kohus selgitas, et kaebajal on vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §-le 123 õigus vaidlustada KOV

eriplaneering, kuid selleks tuleb enne ära oodata eriplaneeringu kehtestamine. Nimetatud sättest

tuleneb, et lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele on füüsilisel isikul õigus eriplaneeringut

vaidlustada ka lähtuvalt vastuolust avaliku huviga. Lisaks juhtis kohus tähelepanu, et enne

eriplaneeringu kehtestamist toimub ka veel muu hulgas avalik väljapanek ja avalik arutelu, kus

kaebajal on võimalik osaleda ja oma seisukohti esitada.

8. Kaebaja esitas selgitused kaebeõiguse kohta 03.06.2024 menetlusdokumendis.

3(6)

1) Kehtestatud müranormid määruses nr 42 loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse. Haldusakti

tühisusele viitab asjaolu, et mürataset ei ole ammendavalt asukoha eelvaliku otsuse tegemisel uuritud

ning järeldus sellest, et tuuleparkide rajamisel ei ületata määrusega nr 42 kehtestatud piirnorme, on

sellest tulenevalt ennatlik. Piirnormide mitteületamine peab olema välja selgitatud enne asukoha

eelvaliku otsuse tegemist, et üleüldse saaks tuulepargi võimalikku asukohta välja valida.

2) Kaebaja õiguste rikkumine seisneb selles, et asukoha eelvaliku otsus põhineb puudulikel andmetel,

st hinnatud ei ole madalsageduslikku infraheli, mida mh näeb ette määrus nr 42. Olukorras, kus ei ole

läbi viidud ammendavaid uuringuid võimaliku maksimaalse müra kohta, ei ole võimalik teha

järeldust, et konkreetsed valitud asukohad on tuulikuparkide rajamiseks sobilikud.

3) PS § 28 lg-st 1 tuleneb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond

oleks tervislik ja ohutu (nt välisõhu kvaliteet, ohutu müratase, toiduohutus, kaitse kiirguse ja asbesti

eest). Antud juhtumil ei ole PS §-st 28 tulenevat kohustust täidetud, kuivõrd niikaua, kui ei ole

mürataset välja arvestatud, ei saa tuuleparkide võimalikku asukohta valida, sest välisatud ei ole

tervisliku ja ohutu keskkonna tagamine. Juhul, kui ei hinnata mürataset tuuleparkide asukoha

planeerimisel, on täitmata seadusest tulenevad nõuded elanikkonna kaitsmiseks.

4) Tuulikuparkide asukoha eelvalik mõjutab kaebaja omandipõhiõigust visuaalse muutusega

keskkonnas, tervisele ohtliku madalsagedusliku mürataseme võimaliku tekkimise kaudu, mistõttu

tuleb eeldada PS § 32 riive tekkimist. Olukorras, kus valitakse tuulikuparkide asukohtade eelvalik

ilma võimalikku mürataset välja selgitamata, ei ole kaebaja omandiõiguse rikkumine välistatud.

Kuivõrd PS § 33 kaitsealasse kuulub ka kodu säilitamise õigus, võib nimetatud põhiõiguse riive

tekkida olukorras, kus müra, sh madalsageduslik heli ohustab kaebaja tervist ning kogumis teiste

häiringutega ei ole kodu säilitamine võimalik.

5) Juhul kui arendustegevus – antud juhul tuuleparkide asukoha eelvaliku otsus – läheb vastuollu nii

maakonnaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga, rikutakse kaebaja õigust õiguspärasele ootusele

strateegiliste planeerimisdokumentide kehtivusele.

9. Tori vald kohtunõudele ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või

kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise.

11. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud

haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda

põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega

nõustumisele. HKMS § 178 lg 3 kohaselt määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määrusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kaebaja kaebeõigusega seonduvat on

vastustaja põhjalikult käsitlenud vaideotsuse I osas „Kaebeõigus“. Kohus nõustub seal toodud

analüüsiga ning leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse

ja KSH hindamise esimese etapi aruande vaidlustamiseks. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja esitatud

kõiki põhjendusi üle korrata. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist.

13. Halduskohtus on võimalik vaidlustada isiku õigusi riivavaid haldusakte, menetlustoiminguid ja

halduse toiminguid, sealjuures tühistamisnõude saab esitada haldusakti peale (vt HKMS § 5 lg 1 p

4(6)

1), menetlustoimingu ja halduse toimingu puhul saab nõuda nende õigusvastasuse tuvastamist

(HKMS § 5 lg 1 p 6). Menetlustoimingu vaidlustamiseks seab HKMS täiendavad piirangud,

sätestades, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta

esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Tuvastamiskaebuse esitamiseks

sätestab HKMS täiendavad piirangud ‒ tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Ka peab tuvastamiskaebuse esitamine

olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Reeglina saab isik halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku

õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohus

selgitas 16.05.2024 määruses seda ka kaebajale, tuues välja, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa

üksikisik kaebusega keskkonnaasjas kaitsta avalikke huve, vaid ainult enda isiklikke õigusi, nende

seas KeÜS § 23 lg‑s 1 sätestatud õigust tervise‑ ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega

tal on oluline kokkupuude (RKHKm 14.03.2023, p 9). Kui kaebus esitatakse motiivil, et rikutakse

kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub

kaebaja õigusi (vt RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-15, p 16).

14. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu

õigusakt. PlanS § 98 lg 1 kohaselt pärast KOV eriplaneeringu algatamist tehakse kavandatavale

ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eelvalik, mis on KOV eriplaneeringu lahenduse

väljatöötamise alus. PlanS kohaselt on tegemist menetluse ühe etapiga ‒ sobilike alade välja

valimisega. Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse KOV eriplaneeringu detailne

lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126

lg-s 1 nimetatud asjakohased ülesanded. KOV asukoha eelvaliku otsus isikute õigustele regulatiivset

mõju ei oma, st see ei ole suunatud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega ole antud isiku õiguste või

kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Viidatud otsuse alusel tuulikuid ei püstitata.

Haldusakti kuju saavad vastavad otsused alles peale eriplaneeringu detailse lahenduse koostamist

ning KOV eriplaneeringuna kehtestamist. KOV eriplaneeringut saab vaidlustada nii isiku enda

subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (vt PlanS § 123). KOV eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuste tegemise näol on pigem tegemist menetlustoimingutega ning isikud peavad oma

õiguste kaitseks menetluse lõpptulemuse ‒ eriplaneeringu kehtestamise ‒ ära ootama. Sest asukoha

eelvalikuga isikute subjektiivseid õigusi veel ei rikuta. KOV võib küll kehtestada eriplaneeringu

detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

(vt PlanS § 110), kuid tegemist on KOV-i eraldiseisvate otsustega ning need on eraldiseisvalt

vaidlustatavad. Praegu selliseid otsuseid ka tehtud ei ole. Kaebaja läbivaks etteheiteks on, et

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsustega ning KSH I etapi aruandega ei ole erinevad negatiivsed

mõjud (ülenormatiivne müra, sh madalsageduslikud helid, varjutus, tuuleturbiini sündroom,

visuaalsed mõjud jms) välistatud või pole neid piisavalt uuritud.

15. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mistahes negatiivsete

keskkonnamõjude välistamist, mis lähtuvad eriplaneeringu kehtestamisest ning selle alusel tuulikute

püstitamisest. Sellist subjektiivset õigust ei tulene KEÜS-st ega teistest seadustest. Õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei tähenda ka seda, et isikute elukeskkond ei võiks muutuda.

Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi,

avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele

eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (KeÜS § 23 lg 4). Kas õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud, saab hinnata siis, kui kõik keskkonda mõjutavad

tegurid on välja selgitatud ning vastavad mõjud hinnatud. KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku

5(6)

otsuste ja KSH esimese etapi aruande valmides see veel nii ei ole.

16. Kaebaja kinnistu paikneb lähimast välja valitud tuulepargi elektrituulikute eelvaliku alast nr 1.1

veidi enam kui 1 km kaugusel. Kaebaja etteheited võib kokku võtta rahulolematusega tuuleparkidega

kaasneva müra häiringuga (k.a madalsageduslik müra), varjutusega, visuaalsele mõjuga (mis

mõjutavat ka kinnisvara hinda) ja tervisemõjudega. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealused

väidetavad probleemid ei ole kaebeõiguseks piisavad ainuüksi põhjusel, et vaidluse all on alles

asukoha eelvaliku otsus, millega ei anta veel ühelegi tuulepargile ehitusõigust. Asukoha eelvalikule

järgneb detailse lahenduse koostamine, mille raames tulebki (ja on kohustuslik) muu hulgas juba

tuulikute täpseid asukohti, arvu ja parameetreid arvestades kõiki eeltoodud mõjusid täpsemalt

hinnata, mida asukoha eelvaliku täpsusastmes kuidagi teha ei oleks võimalik.

PlanS § 95 lg 7 kohaselt koosneb eelvaliku menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille

eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

Mõlemas etapis koostatakse (vastavalt esimese ja teise etapi) KSH aruanne. PlanS § 111 lg 1 ja § 126

kohaselt koostatakse alles pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist detailne lahendus, millega

määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded, muu hulgas elektrituulikute suurim lubatud arv ja maksimaalsed parameetrid,

k.a kõrgus (PlanS § 126 lg 4 p 2 ja 4). Vaidlustatud otsuse põhjendustes ja KSH esimese etapi

aruandes on korduvalt viidatud, et ehitiste (k.a elektrituulikute) asukoht, täpsed tingimused

ehitamiseks, suurim lubatud arv ja kõrgus määratakse detailse lahenduse käigus. Asukoha eelvaliku

etapis neid (k.a paigutust ja tehnilisi parameetreid, sh kõrgust) veel ei määrata (KSH esimese etapi

aruande ptk 2.3). Asukoha eelvaliku etapis määrati üksnes maksimaalne kõrgus 290 meetrit, mida

detailse lahenduse koostamisel ületada ei tohi. Vaidlustatud otsusega ei antud ühelegi tuulepargile

veel ehitusõigust ega määratud ka elektrituulikute asukohti, arvu ja parameetreid. Samal põhjustel

hinnati asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamise käigus alade sobivust, ent ei

saanud veel hinnata konkreetse tuulepargi rajamise mõjusid, mis sõltuvad tuulikute paiknemisest,

arvust ja parameetritest (mis selguvad detailse lahenduse ja KSH teise etapi aruande koostamise

käigus). Subjektiivsete õiguste rikkumist peab nende väidetaval olemasolul olema võimalik

konkreetsetele faktidele tuginedes hinnata, mis aga eeldab täpset teavet tuulikute tekitatava müra,

kõrguse ja nende paiknemise kohta. Niisugust täpset infot ei pruugi aga abstraktsema astme

planeeringus veel olla ega peagi.

17. Kaebaja on viidanud ka eraelu puutumatuse ja omandiõiguse riivetele. Kohus nõustub

vaideotsuses tooduga, et kaebeõiguseks ei ole piisav mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või

võiks kahjustada vaid teoreetiliselt, näiteks tuulikutest lähtuvaid häiringuid, mida inimene võib küll

tajuda, kuid mis ei mõjuta õiguste kaitsealasse kuuluvaid huve (RKHKm nr 3-22-1312, p 17). Kaebaja

etteheited seonduvad eelkõige müraga, kuid müra (nagu ka muude mõjude) täpsem hindamine

toimub detailse lahenduse (ja KSH teise etapi) faasis juba konkreetsete tuulikute arvu, asukohtade ja

parameetrite põhiselt. Kaebaja ei ole ära näidanud, et asukoha eelvaliku aladele tuuleparki püstitades

ei oleks müra normtaset võimalik tema kinnistu suhtes järgida või milliseid õigusakte müra normtaset

mitte ületades rikutaks.

18. Vastustaja on vaideotsuses analüüsinud ka kaebaja konkreetseid väiteid seonduvalt vaidlustatud

otsuse vastuoluga Tori valla üldplaneeringuga, eriplaneeringu eesmärgi ja vajadusega, Tori valla

arengukavaga aastateks 2018-2030, müraga, varjustusega, visuaalse mõjuga ning mõjuga varale ning

tuuleturbiini sündroomiga. Kohtu arvates on vastustaja kaebaja kõigile esitatud vastuväidetele

vastanud, olles seega oma kohustuse täitnud, mis tal PlanS kohaselt asukoha eelvaliku menetluses on.

Kaebaja saab üldisema tasemega planeerimisdokumentidele, arengukavadele jms tugineda üksnes

määral, mil need seonduvad kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Pole äratuntav, et selline olukord

eksisteeriks. Kuna kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole tuvastatav, ei ole ka vastav kaebus

HKMS alusel menetletav. Kaebajal on võimalik vaidlustada eriplaneering, kui see kehtestatakse, kas

6(6)

siis kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või ka avalikes huvides. Kaebusest ei selgu, et vaidlustatud

otsus rikuks kaebaja mittemenetluslikke materiaalseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

19. Eeltoodu kohaselt on kaebus ennatlik ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta eriplaneeringu

kehtestamise järgselt. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee