2-23-114126/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

Tsiviilasi

2-23-114126

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.G vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

314,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS

(registrikood

11919806; asukoht XXX-601, Tallinn, 10115

Harjumaa)

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post

XXX)

Kostja: P.G (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx; e-post xxxxx)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista P.G-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. põhivõlg 150 eurot ja viivis alates 16.07.2022 kuni 13.09.2023 summas 17,07

eurot.

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 150 eurolt alates 14.09.2023 kuni põhinõude

täitmiseni seadusjärgses määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2.3. Jätta rahuldamata hageja nõue intressi 24,60 euro, viivise 44,90 euro ja

sissenõudekulude 25 euro väljamõistmiseks.

2.4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3. Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte Ametlike

Teadaannete vahendusel.

4. Menetluskulud jätta 59% ulatuses P.G kanda ja 41% ulatuses PlusPlus Capital AS

kanda.

5. Mõista P.G-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 212,40 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS (hageja) hagi P.G (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks.

Kohus märgib, et käesoleva hagi esitamise aluseks on kostja ja Esto AS vahel

01.02.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr. 9262996005. Lepingu kohaselt

võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 3100 euro kasutamist tema jooksvate

vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu

viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja

tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 35,40% aastas või 0,10% päevas. Intressi

arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-

päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli

lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole

(väljavõtutasu) 0 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub

välkmakse tasu 15 eurot.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 50,45% aastas ja krediidi kogukulu 6745

eurot. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kohustus lepingu

põhitingimuste kohaselt tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu

15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel

kohustus kostja tasuma tagasimakseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid

vastavalt lepingule. Kostja rikkus Lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi

tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist

intressi alates 01.02.2022 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud

krediidisummalt 150 eurot. Vastavalt tingimuste punktile VII 4.2 oli kreeditoril

õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja kreeditor on andnud

kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks

koos hoiatusega, et kreeditor ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete

tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes kostja poolt toime

pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor 30.06.2022

lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 14.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud

kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.07.2022.

20.9.2022 vutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.12.2023. Kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja

poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole

hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus

leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS §

444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata

jätmist ja menetluskulusid.

4. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel

(Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid

piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-21-13098).

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034

lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku

laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja

suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust

või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-

13, p 21).

6. VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud

tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS

§ 49 lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS

§ 49 lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

7. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See

tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel

aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb

nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja

tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

8. Hageja on selgitanud, et kreeditor hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor

kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit).

Kreeditor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud

laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas

Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja

karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja

karistused. Kostja keskmine igakuine sissetulek oli pension 495,58 eurot, neto.

Samuti tuvastas kreeditor, et kostja igakuised finantskohustused olid 250 eurot.

Kreeditor tuvastas nimetatud andmeid kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel.

Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete

õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on

krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 3100 eurot.

Samuti on laenutaotlejale selgitatud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

ning vastav informatsioon on edastatud ka kirjalikult laenusaajale. Laenutaotleja on

oma allkirjaga kinnitanud, et laenulepingu tingimused ja lepingule lisatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehel esitatu on talle arusaadavad.

9. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja

võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega

hinnanud. Hageja ei ole esitanud kohtule vastutustundliku laenamist tõendavaid

dokumente (maksehäirete registri väljavõte, kostja pangakonto väljavõte jne). Samas

ei pea kohus vajalikuks hagejat kohustada seda tegema, kuivõrd kohtule nähtub

täitemenetluse registrist, et kostja suhtes on 03.05.2018 algatatud täitemenetlus nr

193/2018/384. Kostjal on siiani täitmata põhinõue summas 674,79 eurot ning

rahaliste nõuete põhitasu 185,84 eurot. Lisaks sellele oli krediidiandjale teada, et

kostja laenukohustuste määr on juba 50% sissetulekust. Kohtu hinnangul on kostjale

niigi kõrge laenukoormuse juures antud kõrge intressiga krediidilimiit, kus ainuüksi

võimalik laenu põhisumma (3100 eurot) on kostja poole aasta sissetulek.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on

laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg

7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Võlausaldaja ja kostja sõlmisid laenulepingu 01.02.2022, Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär sel ajal oli 0%. Seega

on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi

tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist

intressi alates 01.02.2022 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediisummalt

150 eurolt.

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas kreeditor 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.07.2022 ning kuna kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva

saabunuks 15.07.2022.

Kuivõrd kostja ei tasunud lepingust tulenevaid osamakseid rohkem kui kolme

järjestikuse maksetähtpäeva jooksul on kreeditori poolt leping VÕS § 416 lg 1

alusel kehtivalt üles öeldud.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 150 eurot ja

seadusjärgsed viivised alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest. Kuivõrd

hageja luges lepingu üles öelduks alates 15.07.2022, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise alates 16.07.2022 seadusjärgses määras kuni põhinõude

täitmiseni.

11. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1

kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega

jätab kohus menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja 39% ulatuses hageja kanda.

12. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad

menetluskulud puuduvad. Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 420

eurot ja riigilõivu hagilt 100 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses ja õigusabikulu 240 eurot (s.h

käibemaks). Sellele lisandub TsMS § 484² alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 360 eurot.

13. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 212,40 eurot

(360*59%).

14. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

15. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik