1-23-1381/64 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

18. september 2024.a. Jõhvi

Kohtuasja number

1-23-1381

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör

Ingrid Koddo

Marina Davõdovitš

Natalja Firsova (kirjalik arvamus)

Asja läbivaatamise kuupäev

18.09.2024 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Oleg Verstakovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

Oleg Verstakov, isikukood 38803140244, viibib Viru Vanglas

Advokaat Irina Žurina

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Oleg Verstakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Oleg Verstakovile riigi õigusabi

osutamise eest tasu 246,44 eurot.

Välja mõista Oleg Verstakovilt kriminaalmenetluse kulud 246,44 eurot kaitsjatasu

osutatud õigusabi eest.

Oleg Verstakovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse

jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700013676

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 06.09.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Verstakovi

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Oleg Verstakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.04.2023.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 1, 3; §

120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 3

aastat 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 05.10.2022 ja lõpp 05.02.2026.

Kinnipidamisasutuses Oleg Verstakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal

puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vabanemisjärgselt soovib asuda elama ühiselamusse aadressile xxx. Kinnipeetaval on xxx

haridus. Vangistuses omandas riigikeele xxx taseme. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult, kui

ka mitteametlikult. Samuti sai ta xxx. Majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi

liigtarvitamine. Varasemalt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Isikul on

võlgnevusi 12057 eurot ja vabanemisfondis on xxx eurot. Isik viibib avavanglaosakonnas alates

21.06.2024. Väljaspool vanglat töötab alates 22.07.2024 xxx, vanglas on töötanud xxx.

Vabanemisel garanteeritud töökoht xxx.

Lähivõrgustikku kuulub õde. Endise elukaaslasega on tal laps, kes viibib xxx. Varasemalt on

pannud toime kuriteo grupis. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Läbis

sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“

Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Tarvitas vabaduses igapäevaselt alkoholi. Isik

on korduvalt alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Läbis sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening. Vabaduses tarvitas narkootikume 2-3 korda nädalas. Süstinud ei ole.

Kinnipeetaval on diagnoositud xxx. Isikul on osaline xxx.

Korduvad kuri- ja väärteod viitavad impulsiivsusele. Nähtub puudulik probleemide äratundmise

ja tegude tagajärgede lahendamise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele kordus

seadusevastane käitumine ja jätkus alkoholi kuritarvitamine. Tuleviku eesmärgid seotud

esmajärjekorras võlgade tasumisega ning edaspidi kodu loomisega. Isikul väljakujunenud

kriminaalne elustiil. Ei ole teinud järeldusi oma eelmistest vangistustest. Oleg Verstakovi ei ole

varasemalt käitumiskontrollile allutatud. Ametnikega ei ole probleeme esinenud. Ei väärtusta

ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.

Kinnipeetav on karistatud 7 korda, millest 1 on kehtiv. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5

aasta jooksul on 41-62%.

Viru Vangla ei toeta Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Oleg Verstakov soovib ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise

astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/2.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo

toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Oleg Verstakovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Oleg Verstakovil on vabanemisel olemas elukoht

xxxasuvas ühiselamus, garanteeritud töökoht on olemas. Isik viibib avavanglas alates

21.06.2024.

Harju Maakohtu 17.04.2023 otsusega oli Oleg Verstakov süüdi mõistetud korduvas kehalises

väärkohtlemises, kui tekitatud oli üle 4 nädala kestev tervisekahjustus ning ähvardamises. Kokku

9 episoodi. Selle eest mõisteti lühimenetluse korras 3 aastat 4 kuud vangistust.

Riigikohtu lahendi 1-15-1446 kohaselt saab ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse

lahendamisel arvestada ka isiku kustunud karistusi.

Oleg Verstakovil on 6 arhiveeritud karistust vägistamise, röövimise, varguste, kehalise

väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes

juhtimise eest. Oleg Verstakov kannab vangistust viiendat korda. Ta ei ole teinud vajalikke

järeldusi eelnevatest karistustest ning jätkab kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata

ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel

määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust

käitumisest hoiduda.

Kohus leiab, et arvestades Oleg Verstakovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv kehaline

väärkohtlemine ning ähvardamine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone,

millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule

garanteeritud.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on

uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut

tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo

toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.02.2026, ärakandmiseks on üle 1 aasta 4 kuu vangistuse.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi

ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul

võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammide

jätkutegevustes.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine

vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku

tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna eelnevad karistused ei

ole talle mõjunud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega

kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii

ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku

iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla

juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle

lõpptähtaja möödumist.

Isik on korrektselt täitnud individuaalset täitmiskava. Isik osales riigikeele xxx taseme kursustel

ning sooritas eksami. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Ta töötas nii vangistuses, kui ka nüüd

väljaspool vanglat. Avavanglas viibib ta ligi 3 kuud, mis on veel liiga lühike aeg, et teha

tõsikindlaid järeldusi isiku käitumise suhtes. Läbimata on veel jätkutegevused

sotsiaalprogrammidele ning vabanemiseelne nõustamine, mis on planeeritud hilisemaks ajaks.

Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada.

Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude

toimepanemine ning alkoholisõltuvus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses

toime uue kuriteo.

Oleg Verstakovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed

eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud

motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral

uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Oleg Verstakovist tuleneva ohu. Oleg

Verstakovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema

ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Samuti on tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu

nii vangla, kui ka prokuratuur.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi

poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas

peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga

süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema

veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne

tähtaega ja määrata kriminaalhooldusele.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema

käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Oleg Verstakovi vabastamisega temale Harju

Maakohtu 17.04.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko

/digitaalselt allkirjastatud/