3-23-2971/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2971

Määruse kuupäev

18. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Marika Maasikamäe kaebus politseiametniku 06.08.2022.a

tegevuse vaidlustamiseks ja kohtuasja 1-23-6383 otsuste

ülevaatamiseks või tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Marika Maasikamäe

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Viru Maakohtu 31.10.2023.a otsus

kriminaalasjas 1-23-6383 ja samast asjast osaliselt

kriminaalasja nr 22259000364 toimiku I köide (sisukord ja

06.08.2022.a episoodiga seotud osa).

2. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1. Kaebaja Marika Maasikamäe esitas 25.12.2023 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mis on

pealkirjastatud „PPA Patrullpolitseinik Tauno Vettik võimu kuritarvitamise ja vale karistuse

määruse / ümbervaatamiseks seoses valesti käsitletud süüdistusega“. Kaebaja e-kiri

registreeriti kaebusena haldusasjas 3-23-2971 ning edastati kohtualluvusel lahendamiseks

Tartu Halduskohtule.

2. Kaebaja viitas kaebuses kohtuasjale 1-23-6383. Kaebuse aluseks on 06.08.2022 toimunud

sündmused. Politseiametnikud (s.h T. Vettik) ei lubanud kaebajal pärast toidupoes käimist

autosse istuda ja seda käivitada. T. Vettik karjus kaebajale: „Autot käima ei pane sa oled

joobes!”. Kaebajal pandi käed raudu ja viidi politseijaoskonda testima. Kaebaja alaealine tütar

saadeti jala koju. Kaebaja keeldus politseijaoskonnas analüüsi andmisest ning ta viidi kolme

politseiniku saatel Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kaebajal pandi uuesti

käed raudu, tehti sundvereproov ja politseiametnikud kasutasid tema suhtes jõudu. Sellega

tekitati kaebajale kehavigastus ja põhjustati valu. Kaebaja viidi tagasi politseijaoskonda ja

pandi kolmeks tunniks ootama kartserisse, kuni saabus koer, et kaebaja autot läbi otsida.

Kaebaja palus kutsuda arsti, kuid seda ei tehtud. Autost leiti tärklise kott. Pärast tuvastamist,

et tegemist on tärklisega, anti kaebajale auto võtmed ja taastati juhtimiselt kõrvaldamise

ajutine keeld. Kaebaja sõitis ise oma autoga koju.

Kaebaja eesmärk on karistada T. Vettikut ametivõimu kuritarvitamise, sündmuse valesti

dokumenteerimise, vägivallatsemise, kehavigastuste tekitamise, palutud arstiabi tagamata

jätmise ja kartserisse paigutamise eest.

Kaebaja palub ka tühistada või ümber vaadata talle määratud karistus narkojoobes juhtimise

eest seoses sündmuste valesti kirja panemise, lugemise ning kohtusse esitamisega. Kaebaja on

vaimse puudega ja tegi kokkuleppe prokuratuuriga isiksusehäire eripära tõttu. Ta sai alles

hiljem aru, mis on kohtusse ja prokuratuuri saadetud. Ta vaidlustas eeltoodule tuginedes

maakohtus tehtud otsuse, kuid ei saavutanud edu.

3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas 1-23-6383 anti kaebaja kohtu alla

süüdistatuna kolmes teos, s.h selles, et ta juhtis 06.08.2022 narkootilise, psühhotroopse või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe seisundis mootorsõidukit. Viru

Maakohus tegi 31.10.2023 kokkuleppemenetluses kohtuotsuse, millega tunnistas kaebaja

kõigis talle ette heidetud tegudes süüdi ja mõistis talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust,

millest kuulus kohe ära kandmisele 4 kuud.

Kaebaja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis selle

27.11.2023.a määrusega läbi vaatamata ja lõpetas apellatsioonmenetluse. Kaebaja esitas

Riigikohtule määruskaebuse, mis jäeti 04.12.2023.a määrusega läbi vaatamata ja tagastati.

Maakohtu otsus jõustus 14.12.2023. Kaebaja esitas teistmisavalduse, mis sisaldab kaebust

uurimisasutuse tegevuse peale. Kaebaja tugines 06.08.2022 T. Vettiku koostatud ebaõiglasele

protokollile, alusetult kehavigastuste tekitamisele ja esmaabi andmisest keeldumisele.

Riigikohus jättis teistmisavalduse 15.01.2024.a määrusega läbi vaatamata.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja on kaebuses esitanud politseiametniku vastutusele võtmise ja kaebaja suhtes

kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmise või tühistamise nõuded.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse,

kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kriminaalasjas tehtud otsuse muutmise või tühistamise nõude puhul on täidetud HKMS §

121 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine või

tühistamine, samuti kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine

saab toimuda üksnes kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel ja korras.

Määruse punktis 3 toodu põhjal on kaebaja seda ka teinud - vaidlustanud tema suhtes tehtud

kohtuotsuse ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning esitanud teistmisavalduse, tuginedes kaebaja

väitel menetluses tehtud vigadele. Kaebaja ei saa nõuda kriminaalasjas tehtud otsuste

tühistamist või ümbervaatamist halduskohtumenetluses.

6. Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda

politseiametniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Kaebajal puudub sellise nõude esitamisel

kaebeõigus ning täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Kui kaebaja väitel

on politseiametnik toime pannud kuriteo, siis on kaebajal õigus esitada uurimisasutusele või

prokuratuurile kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2). Edasine menetlus toimub KrMS sätestatud

korras ja võimalike selle menetluse raames tõusetuvate vaidluste suhtes kehtib määruse

punktis 5 toodu.

7. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

8. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul põhjustas politseiametniku tegevus talle

kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus ei suuna kaebajat muutma

kaebust käesolevas kohtuasjas, kuna tegemist ei oleks halduskohtu pädevuses oleva

vaidlusega (vt määruse punkti 5).

Politseiametniku tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude puhul omab määravat

tähtsust, kas politseiametnik tegutses korrakaitsemenetluses (vaidlus allub halduskohtule) või

süüteomenetluses (vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses). Praeguses asjas toimus kaebuse

aluseks olev politseiametniku tegevus süüteomenetluses.

9. Kaebaja kirjeldatud 06.08.2022.a sündmused seisnevad kokkuvõtvalt selles, et kaebaja

peeti kinni (ei lubatud istuda autosse ja sõita koju, paigutati jaoskonnas kambrisse), tema

suhtes kasutati ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ja jõudu ning ta allutati menetlustoimingutele

(vereproovi võtmine). Nende sündmuste raames tekitati kaebaja väitel talle kehavigastus ja

talle ei antud arstiabi.

Kaebaja kirjeldatud sündmusi käsitletakse kriminaalasja 22259000364 toimiku I köites.

Tunnistaja ülekuulamise protokolli (lk 209-211) kohaselt tegi kaebaja juhitud auto 06.08.2022

Haljala-Rakvere maanteel suunaga Rakvere poole ohtlikke manöövreid, mille peale tunnistaja

helistas politseisse. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 233) on kirjeldatud häirekeskusele

06.08.2022 tehtud kolme kõnet, nende põhjal esines kahtlus, et sõiduki juht on joobes. Ka

kaebaja kirjeldusel ütlesid politseiametnikud talle lähenedes, et ta ei tohi autosse istuda, sest ta

on joobes.

Seega eelnes kaebaja isikusamasuse tuvastamisele (lk 199), indikaatorvahendi kasutamisele

(lk 200), vereproovi võtmiseks sunni kohaldamisele (lk 201), sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamisele (lk 202), vallasasja läbivaatusele (lk 203) sisend kõrvaliselt isikult, kus osutati

kaebajale kui võimalikule karistusseadustiku § 424 sätestatud kuriteo (mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis) või liiklusseaduse § 224 sätestatud väärteo (mootorsõiduki

juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) toimepanijale.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust

esimese menetlustoiminguga. Samamoodi algab kriminaalmenetlus KrMS § 193 lg 1 alusel

esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. VTMS § 59 lg 1 ja 2 kohaselt väärteoteade on

teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda

väärteotunnused, ning väärteoteate saamisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama

väärteomenetluse. Kriminaalasja toimikus sisaldub väärteomenetluse lõpetamise määrus (lk

197). Kokkuvõttes nähtub toimikust, et 06.08.2022 häirekeskusele saabunud väärteole viitava

teate alusel alustati kaebaja suhtes menetlustoimingute tegemist (kaebaja kinnipidamine ja

sellele järgnev). Sellega algas väärteomenetlus, mis hiljem läks üle kriminaalmenetluseks ja

päädis määruse punktis 3 kirjeldatud kohtumenetlusega. Kaebuses kirjeldatud 06.08.2022.a

toimingud, millele kaebaja tugineb, tehti väärteomenetluses ja hõlmati hiljem

kriminaalmenetlusega.

Eeltoodut ei muuda see, et mõnedes kriminaalasja toimiku dokumentides on viidatud

korrakaitseseaduse (KorS) sätetele. Liiklusseaduse § 69 lg 1, 5 ja 6 sätestavad, et juht ei tohi

olla sama paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega

joobeseisundis ning joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse, joobeseisundi

tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja

nende toimingute tasustamine ning vereproovi uuringu tulemus vormistatakse KorS sätestatud

või selle alusel kehtestatud korras. Ka mitmed muud liiklusseaduse sätted viitavad KorS

sätetele. See, et seadusandja on ette näinud süüteomenetluse (väärteomenetluse) toimingute

tegemise KorS sätestatud korras, ei muuda neid toiminguid haldusmenetluse toiminguteks.

Kokkuvõttes, kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, siis saab kaebaja seda teha

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras. Alustuseks

tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue prokuratuurile.

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks