4-24-2800/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2800

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18 september 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2800 (2302,24,010573)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Tõlk

Ingrid Oja

Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 lg 1, § 224 lg 1 ettenähtud

väärteod

Menetlusalune isik

Serhii Yermakov

ik: 36306250307; elukoht: xxxx, töökoht: xxxx

Kohtuvälise menetleja esindaja

Triinu

Riigor,

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

RESOLUTSIOON

1. Serhii Yermakov süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, 207 lg 1 ja § 224 lg 1 ettenähtud

väärtegude toimepanemises ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 järgi

karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab

olema vähemalt 2 päeva. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva tuleb ära

kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae

vald, Harjumaa.

3. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.11.2024. Juhul, kui

menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema

suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates

menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse

jõustumisest on möödunud 1 aasta.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.09.2024. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt

kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

12.08.2024

koostatud

väärteoprotokollist

nr

20240812181601

nähtuvalt

koostati

väärteoprotokoll selles, et 12.08.2024 kell 07:04 peeti Sõle tänaval Ädala ja Paldiski mnt vahel

suunaga Paldiski mnt poole Tallinnas kinni sõiduk Opel Corsa-E reg. märgiga xxxx, mida juhtis

Serhii Yermakov, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,26 mg/l

+/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis

mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Eeltoodud

tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3, § 73 lg 2, MKM 18.07.2011

määruse nr 77 § 6 sätestatud sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 224 lg 2, §

201 lg 2 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale

arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta

selgitas menetlusalune isik, et oli kaks ja pool kuud töötu. Helistati, et tule ruttu baasi.

Töökaaslane pidi tulema järgi, aga auto läks katki. Pidid Cirkle K tanklas kokku saama. Autos

oli tööriist, saag, kutsus tanklasse, et sõidame tehnoülevaatust tegema. Kella 10ks pidi tööle

jõudma. Ei mõelnud, istus rooli, oli vaja sõita 200 meetrit. Käis õhtul dušši all, jõi õlut, kaks

purki Karl Freidrichi, pindised. Kell 9 õhtul lõpetas. Kavatsesid minna tehnoülevaatusele. Enne

seda istus kodus, eelmisel õhtul helistati. Ei saanud varem sõita, sest naine oli komandeeringus.

Juulis sai teada, et juhtimisõigust ei ole. On valmis trahvi ära tasuma. On lapsest saadik hirm

kinniste ruumide ees. Viie aastaselt jäi lifti kinni. Ülevaatus on tegemata. Load on ARK-s, naine

ei armasta seda autot, ei sõida sellega. Ei ole varem aresti kandnud. Kui tööl olles töötab keldris,

on ebameeldiv tunne. Aresti kandmine võib olla keeruline. On nõus kui aresti kandmine

määratakse ositi. Palub vabandust, et käitus valesti, on valmis kandma karistust.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine on

tõendamist leidnud. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole juhtimisõigust, et tehnoülevaatuse

on tegemata, et on tarvitanud alkoholi. Ei pea usutavaks menetlusaluse isiku ütlusi alkoholi

tarvitamise kohta. Karistusandmed iseloomustavad menetlusalust isikut ning menetlusalune

isik teadis, et järgneb järgmine karistus. Liiklusreeglid kehtivad kõigile, erandeid ei ole.

Kuivõrd menetlusalust isikut leebemad karistusliigid mõjutada ei suuda, siis võib neist

andmetest järeldada, et ta jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu tuleb suhtuda

menetlusaluse isiku karistamisse suure tõsidusega. Lähtudes KarS § 63 lg 1 ja § 201 lg 2 taotleb

karistuseks aresti 10 päeva. Ei vaidle vastu kui arst määratakse ositi kandmisele.

Kohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele

isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest

nähtuvalt on menetlusalusele isikule välja antud B kategooria juhtimisõigus, mis kehtib kuni

15.07.2030. Samadest andmetest nähtub ka see, et menetlusaluselt isikult on LS § 224 lg 1

ettenähtud

väärteo

toimepanemise

eest

kohaldatud

põhikaristusena

mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks ja otsus jõustus 09.08.2024. Seega oli menetlusalune isik

väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.08.2024 isikuks, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära

võetud. Seejuures oli menetlusalune isik LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toime pannud

24.06.2024, s.o vähem kui kaks kuud enne uue liiklusalase väärteo toimepanemist.

Menetlusalune isik oli ilmselgelt teadlik sellest, et teda on karistatud juhtimisõiguse

äravõtmisega ja seetõttu lasub tal sõiduki juhtimise keeld, mida kinnitas menetlusalune isik ka

kohtuistungil, väites, et sai sellest teada juulis. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks.

Mis puudutab süüdistust, et menetlusalune isik on isikuks, keda on varem juhtimiselt

kõrvaldatud, siis selle kohta ei ole väärteotoimikusse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust

lisatud. Väärteotoimikust võib küll eeldada, et kuna menetlusalune isik pani ka 24.06.2024

toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo ja ilmselgelt kõrvaldati ka liiklusest, siis pelgalt loogilise

järelduse pinnalt ei saa isikule süüd inkrimineerida. Samas on tegemist olukorraga, kus

menetlusaluseti isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja selline asjaolu on tõendatud

nii Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki, kohtuvälise menetleja otsuse ja karistusregistri

andmetega. Seetõttu on küll tegemist LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumisega, kuid LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu sisustamiseks piisab juba kohtuvälise menetleja otsusest,

millest nähtub LS § 201 lg 2 sätestatud koosseisu tunnus, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus

ära võetud.

Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest nii väärteo- kui

ka kriminaalkorras, on ta üheselt teadlik teo karistatavusest. Nendest andmetest saab järeldada,

et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on

tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja

pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kellelt on

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi ning taolise süüteo eest

on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse,

kuid kuna menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud, siis ei ole kohtul võimalik

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhi- või lisakaristusena kohaldada.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

12.08.2024.a kell 07.20 kuni 07.26 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARSH-0001, mis oli taadeldud

(taatlemistunnistuse nr TTRC-24/00052). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,28 ja 0,26 mg

alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse

isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,21 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu

kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädeva mõõtja koolituse läbinud mõõtja V. K.,

kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ning järgis seejuures mõõtemetoodikat.

Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi

ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas

õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus

mitte vähem kui 0,21 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,10–0,24 milligrammi.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja

tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada.

Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune

isik oli teadlik eelnevalt aset leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma

juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune

isik on selgitanud, et ta jõi eelmisel õhtul pärast 19.00 kaks purki õlut ning kohtuistungil

selgitas, et lõpetas õlle joomise kell 21.00, kuid sellisest kogusest ei saa 10 tundi hiljem olla

väljahingatavas õhus 0,21 mg/l alkoholi. Ilmselgelt pidi olema kas alkoholikogus kordades

suurem või tarvitatud alkohol mitte õlu, vaid kangem. Teadmist, et tal on juhile keelatud

seisund, kinnitab kohtu arvates ka see, et ta kutsus sõidukit juhtima töökaaslase, kuid otsustas

ise sõita 200 meetrit, et tanklasse kohtumispaika jõuda. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises

alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda

juhile lubatavat seisundit. Seejuures oli teda vähem kui kaks kuud varem samalaadse väärteo

toimepanemiselt kinni peetud ja menetlusalune isik sellest mingit järeldust ei teinud. Kohus

leiab, et menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes

eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma

varasemate karistuste pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei

takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu

ning pani sellega toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 207 lg 1

Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema

läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea

olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud

püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle

haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Transpordiameti andmetel oli sõiduki Opel reg.

märk xxxx järgmise ülevaatuse aeg 31.07.2024. Seega puudus sõidukil Opel reg. märk xxxx

12.08.2024 kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 31.07.2024. Seega

saab Transpordiameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse

kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist

üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinna linnas.

Vastavalt MKM 18.07.2011 määruse nr 77 §-le 6 sätestatakse tähtajad, millise jooksul tuleb

sõiduk esitada ülevaatusele ning neid tähtaegu peab järgima sõiduki juht, kes peab vastutama

selle eest, et sõiduki tehnoseisund vastab nõuetele ja sõiduk on nendele nõuetele vastavuse

kontrolliks ka tähtaegselt esitatud. Seega juhtides sõidukit, pidi menetlusalune isik veenduma

selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli LS § 73 nõuete

kohaselt. Menetlusalune isik küll väitis, et nad suundusidki tehnoülevaatusele, kuid kuna temal

ei olnud juhtimisõigust pidi sõitma töökaaslane. Samas oli menetlusalusel isikul vaatamata

abikaasa komandeeringule enne juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist piisavalt aega

tehnoülevaatusel käimiseks. Millegipärast ta seda ei teinud ja asus asjaga tegelema siis, kui

tähtaeg oli möödunud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud

nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale

inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et

kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle

üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist

raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS §

201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2

ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2

näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes

on

võimalik

kohaldada

kergemaliigilist

karistust.

Väärteotoimikus

leiduvatest

karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ühel korral väärteokorras mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest karistati menetlusalust isikut 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 2-aastase

katseajaga kohaldamata ja karistus loeti seisuga 09.03.2023 täidetuks. Seega on see karistus

kehtiv. Lisaks sellele karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja 11.07.2024 otsusega

LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks ning uued liiklusalased väärteod pani ta toime ajal, mil temalt oli

juhtimisõigus ära võetud. Seega on teda samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud

nii tingimisi kohaldamata jäetud vangistusega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid selline

menetlusaluse isiku mõjutamine tulemust andnud ei ole. Kui kaks kuud varem pani

menetlusalune isik toime ühe väärteo, siis viimane kord pani ta toime juba kolm erinevat

väärtegu üheaegselt. Seejuures oli ta taas juhile keelatud seisundis, mis viitab menetlusalusel

isikul juba süvenevale alkoholiprobleemile. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust

käitumismustrit ega näita üles seadusekuulekust, osaledes endiselt juhina liikluses seisundis,

mis on juhile keelatud ning ka ajal, mil temalt juhtimisõigus on ära võetud, siis ei saa kohus

menetlusaluse isiku seisundit kergema karistusliigiga kergendama hakata. Vastasel juhul

näitaks riik seda, et mida rohkem isik õigusrikkumisi toime paneb, seda leebemalt temasse

suhtutakse. Taoline karistamine annaks ilmselgelt kõigile teistele liiklejatele ebaõige signaali.

Seetõttu leiab kohus, et kuigi menetlusaluse isiku suhtes ei ole rahatrahvi veel proovitud, ei saa

menetlusaluse isiku karistusandmeid ja jätkuvat liikluses õigusvastast käitumist arvestades

kergemaliigilist karistust kohaldada. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv ei omaks

menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o

aresti.

Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist,

mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele

ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud, juhtis menetlusalune isik sõidukit ka lubatud alkoholi

piirmäära ületades, juhtides sõidukit, millega oli liikluses osalemine keelatud. Taoline

käitumine näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja

seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü vaatamata

sellele, et lubatud alkoholipiirmäära on LS § 224 lg 1 sätestatud määras ületatud küll üle

keskmise, kuid alla maksimumi, siis näitab sarnase iseloomuga käitumine, et selline seisund on

muutunud menetlusalusele isikule liikluses juhina osaledes sagedaseks. Taoline asjaolu tingiks

karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning

menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta vabandab, et ole kergendava asjaoluna arvestatav.

Sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ja sõiduki juhtimine ilma vastava kategooria

juhtimisõiguseta ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata sõidukiga on keelatud ja

karistatav igal kellaajal ja igal nädalapäeval ning vabandus ei kõrvalda menetlusaluse isiku

süülise käitumisega põhjustatud järjekordset liiklusohtu.

Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut

on eelnevalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, seejuures kahel korral

sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Kohtu poolt määratud katseaeg ja sellele

järgnenud juhtimisõiguse äravõtmine näitab seda, et kumbki mõjutusvahend ei ole

menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole ükski menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud

karistusliik oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute

liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t kõik karistused on jäänud tagajärjetuks. Selles

tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti lootuses, et selline

karistuse liik täidab karistuse eesmärgi, s.o sunnib hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib

kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus

on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle

keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadsete süütegude ees korduvalt karistatud.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid

kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate

turvatunnet.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb

mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle

keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab

kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist

määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud

karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata.

Samas ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks

esimesel korral sellist karistusliiki kohaldades mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra.

Kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks määrata karistuse kandmine ositi,

et võimaldada menetlusalusel isikul töötamist ja sissetuleku saamist. Mõistatud aresti täies

ulatuses ühe korraga ärakandmine võib põhjustada menetlusalusel isikul töökoha kaotuse.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/