Legislator Case Law & Legislation
1-23-2424/58 AI generated

1-23-2424/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-23-2424/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Legislator headnote

AI generated

1-23-2424/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Keywords

AI generated
alcohol dependence deportation despite health issues drug addiction leave on social grounds substance abuse psychosocial factors
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

18. september 2024.a. Jõhvi

Kohtuasja number

1-23-2424

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör

Ingrid Koddo

Marina Davõdovitš

Natalja Firsova (kirjalik arvamus)

Asja läbivaatamise kuupäev

18.09.2024 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Pavlovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

Andrei Pavlov, isikukood 38212223720, viibib Viru Vanglas

Advokaat Leelo Viil

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Andrei Pavlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Leelo Viil taotlus Andrei Pavlovile riigi õigusabi osutamise

eest tasu 131,76 eurot.

Välja mõista Andrei Pavlovilt kriminaalmenetluse kulud 131,76 eurot kaitsjatasu osutatud

õigusabi eest.

Andrei Pavlovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse

jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700025949

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 16.08.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Pavlovi

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Andrei Pavlov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.08.2023.a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ning

mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS

§ 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Andrei

Pavlov pidi täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud

kohustusi.

Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna isik ei teinud

üldkasulikku tööd, ei ilmunud registreerimisele ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu.

Karistuse kandmise algus 12.03.2024 ja lõpp 26.01.2025.

Kinnipidamisasutuses Andrei Pavlovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad

distsiplinaarkaristused.

Vabanemisjärgselt soovib asuda elama aadressile xxx, mille kohta puudub omaniku nõusolek.

Korteris elab tema tuttav, keda ta enne vangistust abistas. Alternatiivselt saab kinnipeetav saada

öömaja kodutute varjupaigas. Kinnipeetaval on xxx ja xxx kutseharidus. Kinnipeetav on

töötanud nii ametlikult, kui ka mitteametlikult. Enne vangistust oli töötu ja tegi juhutöid. Isikut

on kriminaalkorras karistatud röövimise eest. Isikul on võlgnevusi 4891 eurot ja

vabanemisfondis raha pole. Vabanemisel garanteeritud töökoht xxx OÜ.

Toetav lähivõrgustik puudub. Varasemalt on pannu toime kuriteo grupis. Riskivale ja

hoolimatule elustiilile viitab korduv joobeseisundis juhtimine.

Isik on korduvalt alkoholijoobes toime pannud kuritegusid, viimased 3 korda joobes juhtimise.

Osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Varasemalt on proovinud ka narkootikume.

Enamuses on kuriteod sooritanud alkoholi joobes, impulsiivsuse ja puuduliku probleemide

lahendamise oskuse tõttu. Käesolevalt on seadnud endale eesmärgiks vabanemisel tööle asumise

ning endale isikliku elukoha hankimise. Eesmärkide täitmine võib olla reaalne, kui isik ei

tarvitaks alkoholi ning hindaks kriitiliselt oma võimalikke tegusid enne nende sooritamist. On

olnud mitmel korral kriminaalhooldusel (oli määratud ÜKT), kuid viimasel kahel korral rikkus

isik kontrollnõudeid (jättis täitmata ÜKT tunde ning tarvitas alkoholi) ning seetõttu pöörati

karistused täitmisele. Üldiselt suhtub mõistvalt ja positiivselt ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse

ja normidesse, kuid alkoholi tarvitades hägustub otsustusvõime, et teha vahet õigel ja valel

käitumisel. Isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on pigem kõrge - osaleb

aktiivselt programmis ning on seadnud endale vabanemiseks reaalsed ja täidetavad eesmärgid.

Kinnipeetav on karistatud 6 korda, millest 2 on kehtivad. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%.

Viru Vangla toetab Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Andrei Pavlov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Arvab, et saab vabaduses viibides loobuda

alkoholi tarvitamisest, soovib asuda tööle ja ei hakka uusi kuritegusid toime panema.

Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise

astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/2.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo

toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Andrei Pavlovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Andrei Pavlovil on vabanemisel olemas elukoht tuttava

juures, kuid omaniku nõusolek puudub, garanteeritud töökoht on olemas. Seega ei ole täidetud

elukoha nõue ja kohus ei saa vabastada isikut ilma kindla elukohata, kuna käitumiskontrolli

nõuetest 4 on seotud just elukoha olemasoluga.

Harju Maakohtu 22.08.2023 otsusega oli Andrei Pavlov süüdi mõistetud korduvas

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Selle eest mõistetud karistus – 11 kuud 28 päeva

vangistust asendati üldkasuliku tööga 358 tundi tähtajaga 2 aastat.

Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna isik

rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, tarvitas alkoholi ning poole aasta jooksul tegi A.

Pavlov vaid 43,5 tundi üldkasulikku tööd. Seega on kohus võimaldanud isikul kanda karistust

vabaduses, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku enda süül. Vaatamata sellele, et isikul ei ole

diagnoositud sõltuvust, saab iseloomustuses ära toodud andmete põhjal (korduvalt toime pannud

kuritegusid alkoholijoobes, kriminaalhooldus ebaõnnestus sealhulgas alkoholi tarvitamise tõttu,

kohtuistungile saabus alkoholijoobes) saab järeldada, et isikul on siiski tõsised

alkoholiprobleemid.

Samuti on A. Pavlovil kehtiv karistus Harju Maakohtu 26.11.2020 otsusega KarS § 424 lg 2

järgi, kus oli vangistus 5 kuud 28 päeva sendatud üldkasuliku tööga 178 tundi. Harju Maakohtu

09.06.2022 määrusega pöörati kandmata karistus 2 kuud 20 päeva täitmisele.

Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata

ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel

määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust

käitumisest hoiduda.

Kohus leiab, et arvestades Andrei Pavlovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Andrei Pavlov kannab täitmisele pööratud

karistust, kuna ei suutnud järgida kriminaalhooldusnõudeid ega sooritanud üldkasuliku töö

tunde.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone,

millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule

garanteeritud.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on

uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut

tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo

toimepanemise riski. Seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning

karistus pöörati täitmisele.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.01.2025, ärakandmiseks on üle 4 kuu vangistuse. Kohus

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi

ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul

võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammis.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine

vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku

tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna eelnevad karistused ei

ole mõjunud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega

kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii

ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku

iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla

juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle

lõpptähtaja möödumist.

Isiku suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, seega ei ole kohtul võimalik hinnata

täitmiskava eesmärkide täitmist.

Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada.

Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude

toimepanemine, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning alkoholiprobleemid. Nii eksisteerib

suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Andrei Pavlovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed

eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud

motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral

uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Andrei Pavlovist tuleneva ohu. Andrei

Pavlovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne

vabastamine oleks ennatlik.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi

poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas

peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga

süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema

veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne

tähtaega ja määrata uuesti kriminaalhooldusele.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema

käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Pavlovi vabastamisega temale Harju

Maakohtu 22.08.2023 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega täitmisele

pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko

/digitaalselt allkirjastatud/