3-24-1645/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTranspordiamet algatas 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118 keskkonnamõju hindamise eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Projektiga kavandatakse rajada teelõigul 2+2
Legislator headnote
AI generated3-24-1645/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Projektiga kavandatakse rajada teelõigul 2+2
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja
Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1645
Haldusasi
I.N-i kaebuse Transpordiameti 23.04.2024 otsuse nr
1.1-2/24/48 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – I.N , esindaja V.N
Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Y.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta I.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2024
määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-24-1645 muutmata.
2. Muuta Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 haldusasjas nr
3-24-1645 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus
rahuldamata.“. Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121
lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus kaevatav (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Transpordiamet algatas 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118 keskkonnamõju hindamise
(KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu
eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Projektiga kavandatakse rajada teelõigul 2+2
ristlõikega maantee. Kavandatakse üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee
rajamist, mis on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §
6 lg 1 p 13 järgi olulise keskkonnamõjuga tegevus.
2. Transpordiamet tunnistas 23.04.2024 otsusega nr 1.1-2/24/48 KMH aruande nõuetele
vastavaks.
3-24-1645
3. I.N esitas 31.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 03.06.2024), milles
palus Transpordiameti 23.04.2024 otsuse tühistada. Kaebaja on Kambja vallas Räni külas
asuva Klaose kinnistu omanik. KMH aruanne ei vasta KMH programmile ega KeHJS §-s 20
sätestatud nõuetele. Aruanne ei ole asjakohane ega piisav. Vastustaja ei arvestanud kaebaja
esitatud vastuväiteid. Eelprojekt on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu järgi
ei ulatu perspektiivne liiklussõlm kaebaja kinnistule. Seega on ka KMH aruanne
üldplaneeringuga vastuolus. Lisaks on aruanne ja eelprojekt vastuolus
maakonnaplaneeringuga, mis ei näe ette sellise tee rajamist. KMH programm ei ole
objektiivne, kuna nii selle tellijaks, arendajaks kui ka otsustajaks KeHJS tähenduses on
Transpordiamet. Amet saab nii programmi kui ka hinnangut endale soodsas suunas mõjutada.
Otsuses on kirjas, et Maa-amet, Päästeamet, Kambja Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud KeHJS alusel seatud tähtaja jooksul
seisukohta. Kohalike omavalitsuste kooskõlastuste esitamata jätmine on oluline
menetlusõiguste rikkumine. Oluline rikkumine on ka see, et aruanne loeti vaikimisi
Kliimaministeeriumi, Maaameti ja Päästeametiga kooskõlastatuks. Kavandatava tegevuse
eesmärk on ebaselge ja üldsõnaline. Esile pole toodud ühtegi sellise teelõigu rajamise
vajalikkust tõendavat uuringut või analüüsi. Lõplikku lahendust pole koostatud, seega pole
arusaadav, mida KMH raames on üldse hinnatud. Kavandatava tegevuse alternatiive pole
analüüsitud. Mitmel puhul on öeldud, et mõju selgub ehitamise käigus. KMH-s ei või jätta
olulist keskkonnamõju välja selgitamata. Analüüsitud pole tegevuse mõju inimeste varale.
Ilmselgelt meelevaldne on aruandes esitatud seisukoht, et kinnistuomanikelt maade
sundvõõrandamine ei ole oluline keskkonnamõju KeHJS mõistes.
KMH viiakse läbi haldusmenetlusena (KeHJS § 1 lg 2). Selle tulemusena vormistatakse
haldusakt. Tegu pole üksiku menetlustoiminguga. KMH aruanne vormistatakse otsusega
(KeHJS § 22 lg 6). HMS § 51 lg 1 järgi on otsus haldusakt. Otsus sisaldab ka
vaidlustamisviidet (HMS § 57 lg 1). Kaebaja on pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks ja
tal on kaebeõigus.
Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada
vaidlustatud otsuse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Otsusega
võivad kaebaja põhiõigused saada pöördumatult kahjustatud, kuna ta võib vastustaja
ebaseadusliku tegevuse tagajärjel kaotada omandiõiguse maale. Otsuse täitmise või kehtivuse
peatamata jätmise korral jätkab vastustaja õigusvastaste menetlustoimingutega. See raskendab
kaebaja eesmärgi saavutamist.
4. Transpordiamet oli 05.06.2024 vastuses seisukohal, et 23.04.2024 otsuses märgitud
KMH ei ole läbi viidud ühegi tegevusloa menetluses. KMH on tehtud KeHJS § 261 lg 1 alusel
ehk arendaja soovil ehitusprojekti koostamise käigus. Vaidlustatud otsus ei ole haldusakt
HMS § 51 lg 1 tähenduses. KMH vastavaks tunnistamise otsusel pole iseseisvat reguleerivat
toimet, st see pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele ega oma vahetut mõju.
Tegemist on toiminguga. Haldusmenetluse üksikuid toiminguid haldusakti väljaandmisel
vaidlustatakse üldjuhul koos haldusakti vaidlustamisega (HMS § 72 lg 2). Vaidlustatud otsus
ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. See otsus ei ole lõpphaldusakt.
Menetlustoimingu vaidlustamiseks pole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 45 lg 3).
5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.06.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja
jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
KMH ei ole eraldiseisev menetlus. Hindamine tehakse loamenetluse raames ning on suunatud
loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele. KMH puudusi on võimalik esile tuua
menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-
2(5)
3-24-1645
35-13, p 22). KeHJS § 261 lg 1 näeb ette võimaluse algatada arendaja taotluse alusel KMH
enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. Praegusel juhul on KMH
algatatud selle sätte alusel. Ka sellel alusel tehtav KMH on olemuslikult seotud tegevusloaga
KeHJS mõttes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-2682, p 14). See tuleb lugeda tee-ehituseks
antava haldusakti menetluses tehtavaks toiminguks olukorras, kus ehitusloa taotlus esitatakse
pärast KMH tegemist.
KMH aruande heakskiitmise otsus ei ole haldusakt. See, kas tegu on haldusaktiga, ei sõltu
mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. Samuti ei muuda kõnealust dokumenti
haldusaktiks see, et Transpordiamet on sellele ekslikult lisanud haldusaktile omase
vaidlustamisviite. Haldusaktiga oleks tegu juhul, kui see oleks suunatud isiku õiguste või
kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). KMH aruande
heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. See ei loo projekti
arendajale õiguskindlust projekti heakskiitmise osas. KMH eesmärk on anda tegevusloa
andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõju kohta (KeHJS § 31
lg 1). Järgnevas haldusmenetluses arutatakse lahendused puudutatud isikutega läbi. Vastava
vajaduse ilmnemise korral on võimalik ka keskkonnamõju hinnangut veel täiendada (KeHJS
§ 24 lg 11).
Seega ei ole kaebaja võimalused eesseisvas haldusmenetluses oma õigusi kaitsta pärast KMH
aruande heakskiitmist mingil moel piiratud. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult.
Eeltoodu põhjal kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 3).
Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. I.N palub 04.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2024
määrus.
Kohtumääruse põhjendus on oletuslik ja abstraktne. KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja on halduskohtus vaidlustatav, kuna
annab vastustajale võimaluse õigusvastaselt piirata kaebaja omandiõigust. Isegi juhul, kui
KMH menetluse lõpus tehtav otsus oleks toiming, oleks see kaebaja subjektiivseid õigusi
rikkuv toiming vaidlustatav halduskohtus (HKMS § 45 lg 3). Kaebajal ei ole võimalik ära
oodata vastustaja järgmisi toiminguid, kuna ainuüksi õigusvastane KMH aruanne toob kaasa
kaebaja õiguste riive järjepideva suurenemise. Halduskohus ei ole süvenenud kaebusesse ega
ole asja lahendanud erapooletult ja ausalt. Kohus on omaalgatuslikult ja ilma seadusel või
tõenditel tuginevate aluste või põhjendusteta asunud seisukohale, et kaebajal puudub
kaebeõigus. Kohus ei ole välja selgitanud vaidluse eset, ei ole kontrollinud, kas kaebuses on
esitatud eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused. Kaebuse eesmärk
on igal juhul saavutatav. Eestis ei kehti pretsedendiõigus ja halduskohtul ei ole õigust viidata
Riigikohtu lahenditele. Halduskohus on ignoreerinud kaebaja 03.06.2024 seisukohti ja on
nõustunud vastustaja 05.06.2024 seisukohtadega. Seejuures dikteeris halduskohus 31.05.2024
kohtunõudes vastustajale ette, mida peaks kohtule vastama. Seega ei saa rääkida sõltumatust
ja erapooletust kohtupidamisest. Halduskohtu seisukoht, et KMH ei ole eraldiseisev menetlus,
on väär. KMH on eraldiseisev menetlus (KeHJS § 32). KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsus on haldusakt (HMS § 51 lg 1). Kaebus ei ole ennatlik.
Kuna kaebuse tagastamiseks ei olnud alust, ei olnud põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse
läbi vaatamata jätmine.
3(5)
3-24-1645
7. Transpordiamet palub 23.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. KMH
aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus ei ole haldusakt, sellel puudub iseseisev
reguleeriv toime. Tegemist on toiminguga. Kaebeõigus saaks kaebajal eksisteerida juhul, kui
Transpordiameti otsus takistab kaebajal täita oma kohustusi või põhjustab tema õiguste
rikkumise. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos
haldusaktiga (HMS § 72 lg 2). Seega mõjutab kaebaja õigusi ja kohustusi tegevusloa andmise
menetlus. Kaebajal on võimalik oma õigusi ja huve kaitsta tegevusloa andmise
haldusmenetluse käigus. Kaebus on ennatlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse
tühistamiseks.
9. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et asjaolust, et Eestis puudub pretsedendiõigus, ei tulene
kohtule keeldu tugineda oma seisukohtade põhjendamisel varasemale kohtupraktikale.
Riigikohtu praktikale tuginemine ja selle järgimine aitab tagada õiguse ühetaolist kohaldamist
ning seeläbi isikute võrdset kohtlemist.
10. Kaebaja vaidlustab Transpordiameti 23.04.2024 otsust nr 1.1-2/24/48, millega tunnistati
KMH aruanne nõuetele vastavaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KMH aruande
heakskiitmine ei ole haldusakt. Sellega pole asutud reguleerima käsu, loa ega keelu näol
isikute õigusi ja kohustusi. KMH ei ole eraldiseisev haldusmenetlus, vaid kogum teabe
kogumisele ja seeläbi tõendi (KMH aruande) saamisele suunatud toiminguid loataotluse
menetluses. Tegemist on menetluse kestel tehtud menetlustoiminguga. Praegusel juhul on
KMH algatatud KeHJS § 261 lg 1 alusel, mis näeb ette võimaluse algatada arendaja taotluse
alusel KMH enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. Kuigi KeHJS § 261
võimaldab KMH algatada enne loataotluse esitamist, on KMH siiski olemuslikult seotud
tegevusloaga KeHJS mõttes (vt Riigikohtu 22.03.2024 otsus nr 3-21-2682, p 14).
11. HMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul
võimalik ning isikul tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus. Haldusakti andmisega lõppevas
menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse, kui menetlustoiming rikub
iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi või kui
menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise
tulevikus (Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8). Sättes kirjeldatud teise
alternatiivi puhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan on teinud olulise ja ilmse
menetlusvea, mis muudab menetluses antava haldusakti sisuliselt õigusvastaseks.
Menetlusvea olulisus sõltub haldusmenetluse liigist, eesmärgist ja menetluse õigusliku
regulatsiooni eripärast (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86, p 21). Menetlustoimingu
vaidlustamist on lubatud ka juhul, kui menetlustoiming takistab edasist menetlust ning sellest
tulenevad kaebajale täiendavad kohustused ja loa andmise tingimused (Riigikohtu 28.01.2021
otsus nr 3-17-1739, p-d 12-13). Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku
õiguspäraseid huve, võib olla efektiivse õiguskaitse seisukohast ebamõistlik oodata võimalust
vaidlustada menetluse lõpptulemust (Riigikohtu 26.02.2009 otsus nr 3-3-1-96-08, p 17).
12. KMH hindamise objektiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4‒152,0 asuva
Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevustega kaasnev keskkonnamõju. Projekti
eesmärgiks on riigitee 3 nimetatud lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks.
Vaidlustatud otsuse kohaselt täpsustakse projektiga teedevõrgu asukoht ja omand ning
määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. KMH aruande heakskiitmine ei ole
suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele ning see ei
4(5)
3-24-1645
loo projekti arendajale õiguskindlust projekti heakskiitmise osas. Teelõigu ümberehitamiseks
peab Transpordiamet ehitusprojekti alusel hiljem väljastama ka ehitusloa (vt EhS § 38 lg-d 1
ja 2, § 101 lg 2; EhS lisa 1). Lõplikuks haldusaktiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga
km 138,4‒152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehitamiseks ehitusloa andmine või selle andmisest
keeldumine.
13. Kuna projektiga kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja
sõidurajaga tee püstitamist, on KeHJS § 6 lg 1 p 13 järgi tegemist olulise keskkonnamõjuga
tegevusega. Ilma KMH aruannet heaks kiitmata ei ole ehitusloa andmine võimalik (KeHJS §
3 p 1, § 7 p 1, § 24). See aga ei tähenda, et vaidlustatud menetlustoiming rikuks kaebaja
mittemenetluslikke õigusi või tingiks tema õigusi rikkuva haldusakti andmise või andmisest
keeldumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu
vaidlustamise eeldused praegusel juhul täidetud. Vaidlustatud menetlustoiming ei riku
kaebaja mittemenetluslikke õigusi antavast haldusaktist sõltumatult. Kavandatava tegevuse
kooskõla kehtivate planeeringutega saab tõusetuda tegevusloa andmise menetluses. Kaebusest
ei nähtu ka see, kuidas KMH aruande heakskiitmine tingiks vältimatult õigusvastase
haldusakti andmise. Eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole HKMS § 45 lg 2 alusel
lubatud. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle
alternatiivide keskkonnamõju kohta (KeHJS § 31 lg 1). Edasises haldusmenetluses arutatakse
lahendused puudutatud isikutega (sh kaebajaga, kui projekt on puutumuses kaebaja
kinnistuga) läbi ning vajadusel on võimalik KMH aruannet täiendada (KeHJS § 24 lg 11).
14. Eeltoodu põhjal tagastas halduskohus õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel
kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
15. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb
esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kuna halduskohtu 07.06.2024 määrus polnud
kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi
vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15;
Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 määrus nr 3-20-1823, p 7). Ringkonnakohus ei pea
siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks on kohtul HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust üksnes siis, kui vastasel juhul
võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See
tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaksid kahjulikud tagajärjed kaebajale
saabuma juba kohtumenetluse ajal ning need peaksid olema sellist laadi, et neid ei saaks isegi
kaebuse rahuldamise korral hiljem täielikult kõrvaldada või heastada või oleks see
ebamõistlikult keeruline. Hüpoteetiline mõju omandiõigusele ei ole käsitatav pöördumatu
tagajärjena HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja õigusi saaks HKMS § 249 lg 1 tähenduses
kahjustada alles tee-ehituseks antav ehitusluba. KMH heakskiitmine ei too kaebaja õigustele
kaasa pöördumatut tagajärge. Seetõttu ei ole taotluse rahuldamiseks alust.
16. Eelneva põhjal jääb I.N-i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab
halduskohtu 07.06.2024 määruse resolutsiooni punkti 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata, ja muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Muus osas jääb
halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)