2-23-9885/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9885

Kohtuasi

P.X-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja

26.06.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2023/1640

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.X-i 19.10.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja P.X (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (registrikood 12016207)

Puudutatud isikud (sissenõudjad):

B.U (isikukood XXX),

F.J (isikukood XXX),

O.M (isikukood XXX),

A.A (isikukood XXX),

Sissenõudjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.09.2023 määrus muutmata.

2. Jätta P.X-i 19.10.2023 määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.X-i kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista P.X-

ilt B.U, F.J-i, O.M-i ja A.A kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitis

720 eurot (igaühele 180 eurot).

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

2-23-9885

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3

neljanda lause järgi määruskaebust esitada.

TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 1 teise lause järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. P.X (avaldaja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 26.06.2023 otsused täiteasjas nr 022/2023/1640,

millega määrati avaldajale sunniraha 192 eurot ja jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele

rahuldamata.

2. Harju Maakohus jättis 26.09.2023 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus määras B.U, F.J-i, O.M-i ja A.A (puudutatud isikud, sissenõudjad)

menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot ja mõistis avaldajalt iga sissenõudja kasuks

välja 225 eurot koos menetluskuludelt arvestatava viivisega alates kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

4.1. TsMS § 667 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse

rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus

määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TMS § 218 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt

võivad kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale menetlusosalised ja

kohtutäitur esitada määruskaebuse ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta

võib esitada määruskaebuse. Sama sätte neljanda lause kohaselt ei saa sunniraha määramise

kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata. Seega ei ole praegune määrus avaldajale sunniraha määramise

osas edasikaevatav. Vastavalt TsMS § 667 lg-le 1 jätab seega ringkonnakohus praegusest

määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa osas, mis puudutab sunniraha määramise kohta

tehtud otsuse vaidlustamist.

4.2. Kuigi avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, s.t ka menetluskulude

jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas, ei ole sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses

2-23-9885

esitatud. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus sissenõudjatele

õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse

käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja

arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659

ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

sissenõudjate lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul

alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

5. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 1

teise lause ja § 172 lg 10 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Kuna

maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

5.1. Sissenõudjate 02.09.2024

menetluskulude nimekirja kohaselt

on nende

määruskaebemenetluses kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku 1200 eurot

(ei sisalda käibemaksu). Sissenõudjate lepinguline esindaja tegi neid esindades tunnitasuga

160 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 7,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus sissenõudjate lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks ja

esitamiseks 7 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi.

5.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline ja

vaidlusega seotud faktilised asjaolud olid sissenõudjatele teada. Ringkonnakohus leiab, et

sissenõudjate esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane. Arvestades nii määruskaebuse kui ka

sissenõudjate vastuse sisu ja mahtu, ei olnud kolleegiumi hinnangul kaebusele vastamisega

seonduvatele toimingutele mõistlik ega põhjendatud kulutada rohkem aega kui 4 tundi.

Põhjendatud on ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks. Sissenõudjate lepingulise

esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks.

Sissenõudjad on taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Seega kuulub

hüvitamisele 720 (4,5 x 160) eurot (käibemaksuta). Hüvitis mõistetakse sissenõudjate kasuks

välja võrdsetes osades, kuna sissenõudjad on avaldaja suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71

tähenduses (720/4).

5.3. Vastavalt sissenõudjate taotlusele tuleb määruskaebuse esitajal TsMS § 177 lg 4 järgi

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)