2-21-11318/160 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11318

Kohtuasi

AS LHV Pank hagi X, OÜ KL Partners ja KL Audit

OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS LHV Pank apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

432 088 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja II: OÜ KL Partners (registrikood 10789201)

Kostja III: KL Audit OÜ (registrikood 10250407)

Kostjate I, II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaat

Maria Mägi-Rohtmets, vandeadvokaat Madis Vinni

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel: ERGO

Insurance SE (registrikood 10017013)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS LHV Pank apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 01.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS LHV Pank

kanda.

2-21-11318

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS LHV Pank (hageja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I), OÜ

KL Partners (kostja II) ja KL Audit OÜ (kostja III) vastu tekitatud kahju 400 000 eurot ja

viivise kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kliendiks AS E-Profiil. 2013–2016 sõlmis hageja AS-iga

E-Profiil krediidilepinguid kokku 14 917 000 euro ulatuses:

a) 08.05.2013 laenuleping nr LL-20130508EP ja laen 3 500 000 eurot;

b) 15.06.2016 laenuleping nr LL-20160615EP ja laen 4 000 000 eurot;

c) 21.06.2016 laenuleping nr LL-20160621EP ja laen 1 167 000 eurot;

d) 19.12.2016 arvelduslaenu leping nr AL-20161219EP ja laen 4 750 000 eurot;

e) 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP 1 500 000 eurot.

3. Laenude andmisel juhindus hageja mh AS E-Profiil majandusaasta aruannetest, mida alates

2011. aastast auditeeris kostja I, kes tegutseb audiitorühingus kostja II. 19.02.2018 toimus

kostja II jagunemine. Kostja II (jagunev ühing) jagunes eraldumise teel, andes osa oma varast

kostjale III (omandav ühing).

4. Kostja I kinnitas AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruanded ühegi märkuseta.

Aruannetele lisatud vandeaudiitori arvamuses kinnitas kostja I aruannete õigusust ja vastavust

raamatupidamise nõuetele, märkides, et aruanded kajastavad õigesti ja õiglaselt AS E-Profiil

finantstulemusi ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Üksnes 2015. a

aruande kohta oli lisatud märkus, et AS E-Profiil juhtkond ei ole esitanud audiitorile

laenuandja kinnitust pikaajalise laenukohustusena kajastatud 6 016 000 euro suuruse

laenulepingu tingimuste rikkumise või täitmise kohta, mistõttu ei olnud audiitoril võimalik

hinnata, kas laenukohustuse kajastamine pikaajalise kohustusena oli põhjendatud.

5. 18.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18068 kuulutati välja AS E-Profiil pankrot.

AS E-Profiil pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 16 246 819,47 euro ulatuses. AS E-

Profiil ei ole hagejale laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi tagastanud. Hagi esitamise

seisuga on eelnimetatud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku 6 746 135,09 eurot.

2-21-11318

6. 15.05.2018 algatas audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) kostja I ja kostja II suhtes

distsiplinaarmenetluse seoses kutsestandardite nõuete täitmatajätmisega AS E-Profiil

majandusaasta aruannete auditeerimisel. 06.11.2018 tuvastas AJN kostjate I ja II tegevuses

distsiplinaarsüüteo ja määras kostjale II noomituse. 15.11.2019 tegi Tallinna Halduskohus

haldusasjas nr 3-18-2300 otsuse, millega jättis kostjate I ja II kaebused AJN 06.11.2018

otsuse peale rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.12.2020 otsusega kostjate I ja II

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.

7. 05.10.2018 valmis AS E-Profiil pankrotimenetluse raames Rödl & Partnerid Audit OÜ

(Rödl & Partnerid) erikontrolli aruanne, millest ilmnes, et AS E-Profiil majandusaasta

aruanded ei kajasta äriühingu finantsseisundit õigesti ning need ei ole kooskõlas hea

raamatupidamistavaga. Erikontroll järeldas, et juba 2013. aastal oli AS E-Profiil

makseraskustes ning püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 31.12.2015, kuid need

asjaolud ei peegeldunud majandusaasta aruannetes.

8. 29.10.2018 esitas hageja kuriteokaebuse AS E-Profiil endiste juhatuse liikmete, finantsjuhi,

pearaamatupidaja ning kostja I ja kostja II suhtes. Hageja heitis kostjatele kuriteokaebuses ette

teadvalt ebaõige arvamuse koostamist AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel.

08.11.2018 algatas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse. Kostjatele süüdistust ei

esitatud. 04.04.2019 esitas hageja kriminaalasjas tsiviilhagi solidaarselt kostjate I ja II ning

endiste juhatuse liikmete, finantsjuhi ja pearaamatupidaja vastu. 19.02.2021 esitas hageja

tsiviilhagi täienduse, milles vähendas esialgselt esitatud nõuet 6 746 135,09 euroni.

17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 jättis Harju Maakohus kostjad I ja II

tsiviilkostjatena kaasamata. Tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peatas kostjate suhtes

nõude aegumise.

9. 09.06.2023 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 mõisteti AS E-Profiil

juhatuse liige Y süüdi raamatupidamise kohustuse rikkumises (karistusseadustiku, KarS, §

381¹), kelmuses (KarS § 209) ja omastamises (KarS § 201). Otsusega rahuldati hageja

tsiviilhagi Y suhtes ja mõisteti viimaselt hageja kasuks välja 6 746 135,09 eurot.

10. Hagiavalduses nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist. Hageja leidis, et

kostjad vastutavad esiteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1048 alusel; teiseks VÕS §

1045 lg 1 p 7 ja KarS § 379 alusel; kolmandaks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel ning neljandaks

audiitortegevuse seaduse (AudS) § 62 lg 1 alusel.

11. Hageja nõue tugines järgmisele.

a) AS E-Profiil majandusaasta aruanded olid ebaõiged ega kajastanud ühingu tegelikku

finantsseisu. Kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil majandusaasta aruandeid auditeerides

oma kohustusi ega avastanud majandusaasta aruannetes esinevaid väärkajastusi. Seda

tõendavad AJN otsus, mille halduskohtud jätsid jõusse, samuti Rödl & Partnerid

erikontrolli 05.10.2018 aruanne ja selle koostanud vandeaudiitor Q ütlused ning

kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud otsus.

b) Hagejale tekkis kostjate rikkumise tõttu kahju, sest hageja tugines AS-ile E-Profiil laenu

andes auditeeritud majandusaasta aruannetes avaldatud infole.

c) Hagejale tekkinud kahju suurus on 6 746 135,09 eurot, s.o hagejale AS E-Profiil poolt

tagastamata laenude kogusumma pärast kõikide tagatiste realiseerimist. Hageja nõudis

kostjalt solidaarselt kahju hüvitamist 400 000 euro ulatuses. Hageja leidis, et ta ei pea

2-21-11318

valima välja ühte konkreetset laenulepingut, vaid piisab sellest, kui kohus tuvastab, et

hagejale on tekkinud kahju vähemalt 400 000 euro ulatuses. Hageja märkis 29.11.2021

menetlusdokumendis, et kui kohus peaks leidma, et hageja peab nimetama konkreetse

laenulepingu, millest tekkinud kahju hüvitamist ta kostjatelt nõuab ning hageja ei saa

tugineda kumulatiivsele kogukahjule, on tema nõuded alternatiivselt järgmised:

1) esiteks, mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. –

2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest;

2) kui kohus leiab, et esimest nõuet ei saa rahuldada, siis mõista välja 2016. a detsembri

lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2015. a aruandele tuginemisest;

3) kolmandaks, mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2011. a

aruandele tuginemisest.

Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest.

12. Hageja leidis, et tema nõue on esitatud tähtaegselt ega ole aegunud. Hageja sai

rikkumisest teada Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolli aruandest (tsiviilseadustiku üldosa

seadus, TsÜS, § 150 lg 1). Nõuded ei ole aegunud AudS § 62 lg 4 alusel, kuna see säte ei

kuulu kohaldamisele. Igal juhul oli aegumine peatunud alates 04.04.2019 tsiviilhagi

esitamisest kuni Harju Maakohtu 17.05.2021 määruse kriminaalasjas nr 1-21-1723

jõustumiseni 01.06.2021 (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4).

13. Kostjad I ja II vastutavad solidaarselt VÕS § 1054 lg 1 ja AudS § 7 lg 1 alusel. Kostja III

vastutab solidaarselt kostjaga II äriseadustiku (ÄS) § 477 lg 1 alusel.

14. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

15. Kostjad I, II ja III palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

16. Kostjad I ja II esitasid maakohtus ühised vastuväited.

16.1. Hageja ei ole tõendanud kogukahju 6 746 135,09 euro kujunemist. Hageja tugineb vaid

tema enda koostatud dokumentidele, kuid ei ole tõendanud laenude andmist, tagasimaksete

suurust, tagatiste realiseerimisest tulenevaid laekumisi ega muud kahju suuruse kujunemise

tõendamiseks eelduslikku.

16.2. Hageja ei ole sidunud hagis nõutavat 400 000 euro suurust summat iga AS-iga E-Profiil

sõlmitud konkreetse laenulepinguga. Hageja oleks pidanud iga kostja I auditeeritud

majandusaasta aruande puhul tõendama, milles seisneb kostjate rikkumine, milline kahju on

hagejal tekkinud seonduvalt konkreetse laenulepinguga ning näitama ära põhjusliku seose

rikkumise ja kahju vahel. Hageja ei ole seda teinud.

16.3. Hageja esitatud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei ole usaldusväärne ega

asjakohane ning see ei tõenda kostjate I ja II tegevuse õigusvastasust. Muu hulgas ei hinnata

selles kostjate tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumist auditeerimisel. Samuti ei

saa selles hinnatud 2016. ja 2017. a majandusaasta aruanded olla relevantsed, kuna kostjad

neid ei auditeerinud. Rödl & Partnerid erikontrolli läbi viinud Q kasutas AS E-Profiil tegelike

kulude leidmiseks muid algandmeid, kui olid kättesaadavaks tehtud kostjatele. Lisaks on

kohtu määratud ekspert MK asunud seisukohale, et Rödl & Partnerid aruandes tehtud

järeldused ei ole kontrollitavad. Ekspert tuvastas Rödl & Partnerid aruandes olulise vea

bilansivälise konto andmete kajastamisel. Viga kinnitab ka Raamatupidamise Toimkonna

2-21-11318

vastus selgitustaotlusele. Valmidusastme meetodit on erikontrolli aruandes rakendatud

samamoodi, kui seda tegi AS E-Profiil juhatus.

16.4. Kostjate I ja II hinnangul ei tõenda AJN otsus ega seonduvad halduskohtu otsused

kostjate rikkumist ega vastutust väidetavalt ebaõige arvamuse eest. AJN otsusega ei ole

tuvastatud väärkajastuste esinemist AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes. See-eest

viis AJN kostjate I ja II juures 2015 – 2016. aastal läbi audiitortegevuse kvaliteedikontrolli,

mille raames kontrolliti ka AS E-Profiil auditi teostamist. Leiti, et kõiki standardite nõudeid

on järgitud ega tehtud mistahes märkusi. Kostjad ei korraldanud AS E-Profiil

raamatupidamist, ei esitanud laenutaotlusi ega esitanud ega koostanud laenutaotluste

menetlemisel hagejale esitatud andmeid, vaid teostasid üksnes neile esitatud valitud andmete

põhjal kontrolli.

16.5. Kriminaalmenetlus toimus juhatuse liikmete suhtes (KarS § 381¹ lg 2 – raamatupidamise

kohustuse rikkumine, § 209 lg 2 p-d 1, 3 ja 4 – kelmus), mitte KarS § 379 (audiitor- ja

erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) alusel. 17.05.2021 määrusega

kriminaalasjas nr 1-21-1723 jäeti kostjad I ja II tsiviilkostjatena kaasamata, kuna kohtu

hinnangul ei olnud võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril

saaks tekkida varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest.

16.6. Põhjendamata ja tõendamata on põhjuslik seos väidetud rikkumise ja väidetava kahju

vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tema laenuotsuste aluseks olid kostja I auditeeritud

aruanded. Muu hulgas ei kattu laenude andmise ajad auditeerimise aegadega. Hageja väljastas

laene muudele andmetele tuginedes. 2015. a aruandele esitas kostja I ka märkuse.

16.7. Kahju on tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel, kuna hageja ei täitnud laenude

andmisel hoolsuskohustust, samuti on hageja loobunud erinevatest laenutagatistest või ei ole

neid kohaselt realiseerinud.

16.8. Kostjad I ja II olid seisukohal, et asjas kohaldub AudS § 62, millest tuleneb nii vastutuse

piirmäär (lg 2) kui ka aegumise eritähtaeg (lg 4). Kuna AudS § 62 lg 4 kohaselt aegub nõue

vandeaudiitori ja audiitorettevõtja vastu 5 aasta möödumisel vandeaudiitori aruande

kuupäevast arvates ja käesolevas asjas esitati hagi kohtusse 19.07.2021, siis ei ole aegunud

üksnes AS E-Profiil 2015. majandusaasta aruande auditeerimisest tulenev nõue, kuna 2015. a

aruanne auditeeriti 02.12.2016. Aegunud on nõuded, mis seonduvad 2011. – 2014. a

majandusaasta aruannete auditeerimisega. Kostjad vaidlesid vastu hageja väitele, et aegumine

oli kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Kuna esitatud tsiviilhagi ei olnud piisavalt seotud

kriminaalmenetluse esemega, ei kohaldu TsÜS § 160. Igal juhul oleks kostjate vastutus

piiratud kümnekordse kliendilepingu tasuga. AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande

auditeerimise tasu oli 4640 eurot (ilma käibemaksuta), seega kümnekordne summa oleks 46

400 eurot.

17. Kostja III leidis, et hageja nõue on tema suhtes TsÜS § 150 lg 1 alusel tervikuna

aegunud.

17.1. Hagi on esitatud kohtule 19.07.2021, kuid hageja pidi väidetavast rikkumisest teadlik

olema alternatiivselt järgmistel kuupäevadel: (i) 08.08.2017, kui valmis Grant Thornton Baltic

OÜ erikontrolli aruanne AS E-Profiil saneerimismenetluse läbiviimiseks. Selles leiti mh, et

2015. a majandusaasta aruandes ei olnud valmidusastme meetodi kajastamine õiglane; (ii)

06.10.2017, millal hageja ütles võlgnevuse tõttu üles kõik AS-iga E-Profiil sõlmitud

laenulepingud ja nõuded muutusid sissenõutavaks; (iii) 27.10.2017, kui hageja jurist kinnistas,

2-21-11318

et Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruande kohaselt ei olnud majandusaasta aruannetes

müügitulu kajastamisel lähtutud Eesti heast raamatupidamise tavast, vaid juhatuse teadlikest

eksitavatest hinnangutest; (iv) või kõige hiljem 18.01.2018, kui kuulutati välja AS E-Profiil

pankrot.

17.2. Kostja III hinnangul ei ole kostjate rikkumine tõendatud. 2011. – 2014. a majandusaasta

aruannete puhul ei ole hageja üldse selgitanud, milles rikkumised seisnesid. Väidetavaid

2015. a majandusaasta aruande auditeerimisel tehtud vigu ei tõenda AJN otsus, halduskohtute

otsused ega muud tõendid ega väited. Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei tõenda kostjate

rikkumisi, mis saanuks tekitada hagejale kahju.

17.3. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Kahjuarvestus ei ole arusaadav.

17.4. Hageja on ise endale kahju tekitanud, kuna ei ole laenude andmisel täitnud

hoolsuskohustust ning on loobunud laenulepingute tagatistest ja/või jätnud need

realiseerimata. Hageja andis AS-ile E-Profiil laenu hoolimata sellest, et 2016. a

krediidilepingute sõlmimise ajaks oli AS-l E-Profiil maksuvõlg; registrites esinesid

maksehäired; hageja ise oli laenulepingute täitmiseks andnud juba korduvalt ettevõttele

maksepuhkust; hageja oli kehtestanud AS-ile E-Profiil kohustuse esitada iga kuu 25.

kuupäevaks kasumiaruanne, bilanss ning ülevaade laenusaaja tellimuste portfellist ja

laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees; hageja pidas vajalikuks, et AS E-Profiil saaks

maksepuhkust ka kõigist teistest krediidiasutustest; kolmanda laenulepinguga (21.06.2016)

andis hageja AS-ile E-Profiil laenu käibevahendite finantseerimiseks, järelikult pidi isikul

neid nappima; arvelduslaenulepinguga (19.12.2016) refinantseeriti varasemaid kohustusi

hageja ees, mida isik järelikult tähtaegselt täita ei suutnud.

17.5. Igal juhul puudub kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos. Hageja ei ole

tõendanud, et laenuotsuste aluseks oleksid olnud (üksnes) auditeeritud majandusaasta

aruanded. Lisaks ei klapi auditeerimise ajad laenude andmise aegadega, mistõttu on selge, et

laenude andmisel on toetutud ka muudele andmetele.

17.6. Kostjal III puudub solidaarvastutus kostjaga I.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohtu 01.04.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

19. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hageja sõlmis aastatel 2013 kuni 2016 AS-iga E-Profiil erinevaid laenulepinguid;

2) kostja I auditeeris AS E-Profiil majandusaasta aruandeid aastatel 2011 kuni 2015;

3) kostja I tegutses kostja II kaudu;

4) 18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-18068 välja AS E-Profiil pankrot;

5) AS E-Profiil ei täitnud hageja ees laenulepingutest tulenevaid kohustusi;

6) hageja nõuet tunnustati AS E-Profiil pankrotimenetluses 16 246 819,47 euro ulatuses;

7) 19.02.2018 toimus kostja II jagunemine, mille tulemusena andis kostja II osa oma

varast üle kostjale III;

8) kostjate I ja II suhtes toimus audiitortegevuse järelevalve nõukogu

distsiplinaarmenetlus.

2-21-11318

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad solidaarselt hüvitama hagejale 400 000

eurot ja viivise, sest kostja I rikkus oma kohustusi AS E-Profiil majandusaasta aruannete

auditeerimisel. Hageja väitel tugines ta laenude andmisel auditeeritud majandusaasta

aruannetele, kuid pankrotimenetluse raames koostatud erikontrolli aruandest selgus, et

majandusaasta aruanded sisaldasid ebaõigeid andmeid. Kui hageja oleks teadnud tegelikke

andmeid, ei oleks ta AS-iga E-Profiil laenulepinguid sõlminud. Hageja kahjuks on

laenulepingute alusel tasumata jäänud summa, mis on oluliselt suurem kui hagiavalduses

nõutu. Hageja nõude rahuldamise eeldusena tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millist

õigusnormi on kostjad rikkunud, ning põhjendada, kuidas vastav õigusnorm pidi kaitsma

hagejat talle tekkinud kahju eest. Samuti tuli hagejal põhistada ja tõendada kahju ning

põhjusliku seose olemasolu kahju ja kostjatele etteheidetava teo vahel. Hagejatel tuli

põhistada kostjatel süü olemasolu ning kostjatel tuli omakorda tõendada süü puudumist.

Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

Kuna kostjad väitsid, et hageja nõue on vähemalt osaliselt aegunud, nõue ületab seaduses

sätestatud piirmäärasid ning kõik kolm kostjat ei vastuta hageja ees ühtviisi solidaarselt, siis

hindab kohus esmalt nende väidete põhjendatust.

Nõude aegumine, nõude piirmäär ja kostjate solidaarne vastutus

21. Maakohus nõustus, et nõuded on osaliselt aegunud.

21.1. Kostjad I ja II leidsid, et hageja nõue on AudS § 62 lg 4 alusel vähemalt osaliselt

aegunud. Hageja esitas hagi 19.07.2021 ning

-

2011. a aruanne auditeeriti 23.08.2012, seega nõue aegus 23.08.2017;

-

2012. a aruanne auditeeriti 13.09.2013, seega nõue aegus 13.09.2018;

-

2013. a aruanne auditeeriti 18.07.2014, seega nõue aegus 18.07.2019;

-

2014. a aruanne auditeeriti 30.06.2015, seega nõue aegus 30.06.2020.

-

2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016, seega see nõue oleks aegunud 02.12.2021.

Kostjad leidsid, et kriminaalasjas esitatud hagi aegumist ei peatanud.

21.2. Kostja III väitis, et kuna tema vastu ei ole tsiviilhagi esitatud, siis tema vastu esitatud

nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi tervikuna aegunud. Hageja pidi väidetavast kahjust teada

saama kõige hiljem 18.01.2018, mil kohus kuulutas välja AS E-Profiil pankroti.

21.3. Hageja väitis, et ta sai kahju õigusvastasest tekitamisest teada 05.10.2018, mil valmis

Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne. Lisaks oli aegumine peatunud 04.04.2019

kriminaalmenetluses kostjate I ja II vastu tsiviilhagi esitamisest kuni 17.05.2021 Harju

Maakohtu määruseni, millega jäeti kostjad kriminaalasjas nr 1-21-1723 tsiviilkostjatena

kaasamata ja tsiviilhagi läbi vaatamata. Hageja ei nõustu, et AudS § 62 lg 4 oleks aegumise

suhtes erinorm. Deliktilise nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 1.

21.4. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 150 lg 1

sätestab üldnormina, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on

kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai

või pidi teada saama. AudS § 62 lg 1 näeb ette, et audiitorettevõtja kannab varalist vastutust

kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise

kahju eest. AudS § 62 lg 4 näeb ette, et kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud

oma kohustusi tahtlikult, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg

viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Kohus leiab, et AudS § 62 lg 4 on

aegumise osas erinorm võrreldes TsÜS § 150 lg-ga 1. AudS § 62 kohaldub audiitori vastutuse

osas nii lepinguliste kui ka lepinguväliste nõuete puhul, sest audiitori kliendiks mitteolevale

2-21-11318

isikule saab audiitor kahju tekitada vaid lepinguvälisel ehk üldjuhul deliktilisel alusel. AudS §

62 lg 4 näeb erinevalt TsÜS § 150 lg-st 1 ette pikema aegumistähtaja, mis on sõltumata

audiitori süüst viis aastat alates aruande kuupäevast alates, kuid seob aegumistähtaja alguse

aruande kuupäevaga.

21.5. Seega lähtudes AudS § 62 lg-st 4, on kostjate suhtes igal juhul aegunud see osa hageja

nõudest, mis on seotud 2011. a kuni 2014. a auditeeritud aruannetega. Üksnes see osa hageja

nõudest, mis oli seotud 2015. aasta aruandega, ei ole enne hagi esitamist aegunud, sest hagi

esitati kohtusse 19.07.2021.

22. Maakohus nõustus kostjatega, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas ei peatanud hagi

aegumist.

22.1. Esiteks nõustus kohus kostja III väitega, et kuna tema suhtes ei ole hageja tsiviilhagi

esitatud, ei saanud aegumine tema suhtes peatuda.

22.2. Mis puudutab kostjaid I ja II, siis esitas hageja 04.04.2019 kriminaalasjas tsiviilhagi,

milles palus kahju muu hulgas välja mõista Xlt ja OÜ-lt KL Partners. 19.02.2021 esitas hageja

tsiviilhagi täienduse, milles palus kostjatelt välja mõista solidaarselt koos ettevõtte juhatuse

liikmetega 6 746 135,09 eurot. Kostjate vastu esitatud nõude osas ei heitnud hageja kostjatele

ette ühegi kuriteo toimepanekut ning etteheited seoses aruannete kinnitamisega olid

üldsõnalised. Harju Maakohus jättis 17.05.2021 kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud

määrusega rahuldamata hageja taotluse kaasata kostjad I ja II kriminaalasja menetlusse

tsiviilkostjatena. Kohus leidis, et kostjaid ei ole võimalik kaasata, sest nõude aluseks olevad

asjaolud ei lange olulises osas kokku süüdistuse asjaoludega. Kohtu hinnangul ei olnud

võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistataval vandeaudiitoril saaks tekkida

seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest,

sest kannatanule kelmusega tekitatud deliktilise kahju eest ei saa seadusest tuleneva lepingu

alusel vastutada kolmas isik. Lisaks leidis kohus kriminaalasjas, et kostjate I ja II vastutuse

aluseks ei saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS §

379 järgi. Seetõttu ei ole KarS § 379 kaitsenormi rikkumisena võimalik hiljem tuvastada.

Kohus osundas ühtlasi, et vandeaudiitori auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult

üheks panga kui kannatanu eksimust mõjutada võivatest asjaoludest.

22.3. Käesolevas tsiviilasjas viitas maakohus Riigikohtu praktikale, kus on leitud, et selleks,

et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude

aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis

esitatud nõude adressaadi (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47, RK TKo 3-2-

1-7-16, p 17). Seejuures on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p

4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel

süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad

faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad

moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Kuna hageja tsiviilhagi kriminaalasjas ei olnud

seotud kriminaalmenetluse esemega ning ühelegi kostjale kriminaalasjas süüdistust ei

esitatud, ei peatanud hageja tsiviilhagi üheski osas nõude aegumist.

22.4. Kuna maakohus kohaldas aegumise suhtes erinormiks olevat AudS § 62 lg-t 4, ei

hinnanud kohus kostja III esitatud väiteid ega tõendeid, mis olid seotud sellega, millal hageja

2-21-11318

sai või pidi teada saama kahjust ja selle õigusvastasest tekitamisest. Kohus märkis, et saab

edasi sisuliselt hinnata vaid seda, kas või millised tagajärjed tulenesid hagejale AS E-Profiil

2015. aasta majandusaasta aruande auditeerimisest tulenevalt.

23. Edasi tõi maakohus välja, et AudS § 62 lg 2 sätestab, et AudS § 62 lg 1 alusel on isikute

vastutuse ülempiir kümnekordne kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus,

millega seoses kahju tekitati. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral

ülempiiri ei kohaldata. Maakohtu hinnangul ei seo säte vastutuse piiri sellega, kas nõude

esitab audiitori vastu lepingulisel alusel klient või kolmas isik. Ülempiir ei kehti vaid siis, kui

mõni kostjatest on rikkumise toime pannud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seda, kas

kostjad I või II on rikkumise toime pannud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, hindab kohus

täiendavalt, kuid igal juhul kohaldub vastuse ülempiir kostja III suhtes.

24. Kostjate solidaarse vastutuse kohta märkis maakohus, et kostjad I ja II vastustavad hageja

ees solidaarselt (AudS § 7 lg 1, VÕS § 1054 lg 1) ning kostjad II ja III vastutavad hageja ees

solidaarselt (ÄS § 447 lg 1). Kostjate I ja III solidaarvastutuse kohaldamise aluseid ei ole

hageja välja toonud ega tõendanud.

Kostjatele ette heidetav rikkumine ja süü

25. Järgnevalt hindas maakohus, kas kostjad I ja II on oma kohustusi rikkunud ning kas nad

on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

25.1. Hageja väitis, et kostjate rikkumist tõendavad AS E-Profiil pankrotimenetluses

valminud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ja AJN 06.11.2018 otsus, milles tuvastati

kostjate I ja II distsiplinaarsüütegu seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande

auditeerimisega. Erikontroll tuvastas, et aruande koostamisel ei järgitud Raamatupidamise

toimkonna juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodi nõudeid.

Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et kostja I auditeeris aruandeid süsteemselt valesti ja

rikkus AJN otsuses märgitud standardeid. AJN tuvastas, et kostja I tegutses raskelt hooletult.

Alternatiivselt on vastutab kostja I VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 379 lg 1 alusel.

25.2. Kostjad viitasid, et AJN otsuse järgi sai distsiplinaarkorras noomituse vaid kostja II,

kostja I suhtes otsustust ei tehtud. AJN otsuses tuvastatud rikkumised puudutasid

audiitorettevõtja sisemist töökorraldust ehk dokumenteerimist ning otsuses ei tuvastatud

väärkajastusi AS E-Profiil 2015. aasta aruandes. Erikontrolli aruandes ei tuvastatud puudusi

audiitori töös. Erikontrolli aruandest ei saa järeldada, et kostja I auditeeris majandusaasta

aruandeid süsteemselt valesti. Süüdistust KarS § 379 alusel ei ole kostjatele esitatud. Lisaks ei

nõustunud kostjad sellega, millistele järeldustele jõudis erikontrolli aruande koostaja, kes

arvestas ebaõigesti tegelike kulude hulka eelarvelisi kulusid.

26. Maakohus asus seisukohale, et hageja esile toodud asjaolud võimaldavad koostoimes VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 ja § 1048 kohaldamist. Tegu ei ole alternatiivsete õiguslike alustega, vaid

nende õigusnormidega, mida hageja viidatud faktiliste asjaolude esinemine kohaldada

võimaldab. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 näeb

seejuures ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole

õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine

sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena tuli hagejal seega

välja tuua, et tema viidanud õigusnormide järgimise korral oleks audiitori arvamus kaitsnud

2-21-11318

teda kahju tekkimise ehk sellise olukorra eest, kus laenusaaja laenulepingust tulenevaid

kohustusi täita ei suuda (RKTKo 2-20-1836, p 14). VÕS § 1048 näeb ette, et teisele isikule

varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse,

vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse

õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline

usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda (vt ka RKTKo 3-

2-1-68-15, p 13). VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest,

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega

tuli kostjatel juhul, kui nende rikkumine leiab tõendamist, vastutusest täielikuks vabanemiseks

tõendada süü puudumist.

27. Hageja tugines KarS § 379 lg-le 1, kuid see säte ei kohaldu juhul, kui audiitor on ekslikult

auditeerimise käigus jätnud tähelepanuta asjaolud, mida ta oleks võinud tähele panna, või kui

ta on jätnud järgimata kehtivatest standarditest tulenevad dokumenteerimise nõuded, mille

järgimise korral oleks ta võinud tähele panna talle esitatud andmete ekslikkust. KarS § 379 lg

1 kohaldub juhul, kui audiitorile on kontrollimise raames olulised asjaolud teatavaks saanud,

kuid audiitor jätab need tahtlikult aruandes esitamata või esitab asjaolusid tahtlikult

ebaõigesti. Seda ei ole hageja käesolevas menetluses väitnud ega tõendanud. KarS § 379 lg-s

1 toodud teo toimepanekut ei tuvastatud ka kriminaalmenetluses. Seega on hageja viide KarS

§ 379 lg-le 1 asjakohatu.

28. Küll saab kohus hageja esile toodud asjaolude ning esitatud tõendite pinnalt hinnata, kas

kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil 2015. a aruande auditeerimisel seadusest tulenevaid või

seaduse alusel kehtivaid nõudeid ning kas neid nõudeid rikuti süüliselt. Maakohus viitas AudS

§ 45 lg-le 1, § 46 lg-le 1, § 50 lg-tele 1, 2 ja 3, § 54 lg-le 1 ning rahandusministri 03.03.2010

määrusega nr 12 kehtestatud auditeerimiseeskirja § 3 lg-le 2 ja § 5 lg-le 1.

29. Edasi tõi maakohus välja, kuidas ta hindab kohtule esitatud tõenditele tuginedes kostjate

väidetavaid rikkumisi ja nende põhjuslikku seost hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.

29.1. Maakohus märkis, et puudub vaidlus, et kostja I auditeeris AS E-Profiil 2015. a

majandusaasta aruannet 02.12.2016. Asjaomane aruanne oli esitatud koos märkusega. Kostja

märkuse kohaselt oli bilansis seisuga 31.12.2015 pikaajaliste kohustuste koosseisus kirjel

„Laenukohustused“ kajastatud pikaajalised laenukohustused 6 016 000 eurot. Audiitor märkis,

et tal puudub info, kas selline kajastamine on põhjendatud ning kas lepingutes sisalduvad

tingimused, mis annavad laenuandjale õiguse laen erakorraliselt tagasi kutsuda. Samuti juhtis

kostja I tähelepanu, et ettevõtte käibekapital oli seisuga 31.12.2015 negatiivne 3 204 000 euro

suuruses summas. Seega oli kostja I teostanud talle esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks

kontrollprotseduure ning tuvastanud asjaolud, mida ta pidas vajalikuks aruandes välja tuua.

29.2. 06.11.2018 AJN otsusega lõpetati kostjate I ja II suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus,

kuid loeti tuvastatuks distsiplinaarsüütegu ning karistati kostjat II noomitusega. Kostjat II

karistati seetõttu, et kostja I tegutses antud ettevõtte kaudu.

29.2.1. Otsuse kohaselt tuvastati distsiplinaarsüütegu AS E-Profiil 2015. aasta aruande

auditeerimisel, mis seisnes kutsestandardite nõuete mittejärgimises. Otsuse järgi rikuti

standardit ISA (EE)210-6, standardit ISA (EE)540-08, standardeid ISA(EE)450-5 ja

ISA(EE)450-8 ja standardit ISA(EE)450-11. Eeltoodust tulenevalt tuvastas AJN kostja I

süülise eksimuse, mis seisnes kulude hindamise ehk valmidusastme meetodi ebaõiges

hindamises ja seeläbi oma tegevuse ebapiisavas dokumenteerimises ning ebapiisavas

2-21-11318

kontrollimises. Kuna audiitor selles osas eksis, rikkus ta ka teisi standardeid, kuna ta ei

arutanud küsimust juhtkonnaga, ei hinnanud vea olulisust ega palunud viga parandada. Ekslik

on hageja järeldus, et kuna AJN otsuses on viidatud mitmetele erinevatele standarditele,

tuvastati seeläbi mitmeid erinevaid rikkumisi. Kõik otsuses viidatud standardid reguleerivad

audiitorettevõtte tegevuse sisemist dokumenteerimist ja selliste kontrollprotseduuride

läbiviimist, mille eesmärk on vähendada võimalikke riske.

29.2.2. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-2300 jäeti rahuldamata

kostjate I ja II kaebused AJN otsusele. Kohus märkis mh, et AJN-l ei olnud otsuse tegemisel

kaalutluseks väärkajastamise suurus, vaid kohalduvate normide järgimata jätmine. AJN ei vii

uuesti läbi kliendi juures auditit, vaid selgitab välja, kas vandeaudiitor on auditi läbi viinud

nõuetele vastavalt. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas asjas esitatud kostjate I ja II

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

29.2.3. Eelnevast tulenes maakohtu hinnangul, et AJN otsusega ei tuvastatud AS E-Profiil

raamatupidamise andmetes väärkajastuste olemasolu ning halduskohtul puudusid tõendid, et

jõuda rikkumise osas teistsugusele järeldusele.

29.3. Rödl & Partnerid vandeaudiitor Q koostas AS E-Profiil panktorihalduri tellimusel

05.10.2018 erikontrolli aruande. Aruandes leiti, et AS E-Profiil raamatupidamisaruannete

koostamisel ei järgitud RTJ 10 „Tulu kajastamise“ juhendis sätestatud valmidusastme meetodi

nõudeid tulu kajastamisel teenuste osutamisel. Selle tulemusena olid alates 2013. a-st tulud ja

varad ülehinnatud ning kohustused alahinnatud. Seisuga 31.12.2016 olid lühiajalised

kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 10 508 797 euro võrra.

Erikontrolli koostaja leidis, et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015.

Erikontrolli aruandes ei hinnatud audiitori tegevust, kuid leiti, et aruannetes kajastati

ebaõigesti müügitulu ning viga oli põhjustatud juhtkonna hinnangu mittevastavusest

tegelikule olukorrale. Samuti oleks tulnud hagejalt saadud laenu kajastada aruandes lühiajalise

kohustusena. Erikontrolli aruandes leiti, et kolm hageja antud laenu anti pärast püsiva

maksejõuetuse tekkimist. Valmidusastme meetodi osas leidis erikontrolli aruande koostaja, et

arvesse tuli võtta kõik aruandeaastal projektidega seotud kulud.

29.4. Kriminaalasjas kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnistas Q tunnistajana, et

andmeid esitas talle pankrotihaldur või tema esindajad. Samuti toimusid mõned kohtumised,

kus osalesid hageja esindajad. Selgitusi küsis Q ainult pankrotihaldurilt. Q ja kostja X

vahelistest e-kirjadest nähtub, et kostja oli valmis kohtuma, kuid Q seda ei soovinud. Ka

Harju Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-21-1723 kinnitas Q tunnistajana, et erikontrolli

tellis pankrotihaldur, kes kas ise või läbi tema määratud isikute esitasid elektroonilised

materjalid. Juhatuse liikmetega Q ei suhelnud. Q avaldas, et sisuliselt tuvastati valmidusastme

meetodi rakendamise viga, mis tähendab, et juhtkond oli hinnanud, et projektid on rohkem

valmis, kui nad tegelikult igal bilansipäeval olid. Õige valmidusastme meetodi rakendamise

korral oleks tulemus olnud Q arvates teistsugune.

29.5. Maakohtu menetluse käigus läbi viidud eksperthinnangust nähtub, et ekspert MK

arvates on Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes kasutatud projektide tegelike kulude hulgas

bilansivälise konto 9199 „ressursi kulud (eelarve)“ andmeid. Nende kulude arvestamine

projekti tegelike kulude hulka oleks eksperdi arvates olnud õige vaid siis, kui oleks järgitud

RTJ 10 nõudeid. Ekspert leidis, et aruanne ei sisaldanud usaldusväärseid mõõtetulemusi, mida

nõuab RTJ 10.

2-21-11318

29.6. Kostjad omakorda esitasid kohtule Raamatupidamise Toimkonna vastused, milles on

selgitatud, et valmidusastme meetodi kasutamisel tuleb projekti tegelike kuludena arvestada

vaid tegelikke kasumiaruandes kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi kulusid. Valmidusaste

määratakse projekti algusest peale tekkinud tegelike kulude pealt. Toimkonna hinnangul ei

ole võimalik leida õiget valmidusastme määra, kui võetakse arvesse projekti tegelike

kuludena eelarvelisi kulusid.

29.7. Kostjad esitasid kohtule enda koostatud töödokumendi, milles audiitor tuvastas, et

AS-is E-Profiil rakendatud valmidusastme määramise meetod vastas RTJ 10 nõuetele. Kostja

I tuvastas muid väärkajastusi, mille ta ka dokumenteeris. Kostjad esitasid kohtule tööpaberi

projektiarvestuse valmimise testi kohta, kus audiitor kontrollis projekti kulude vastavust

programmis NAV kajastuvate projekti kulude andmetega. Hageja esitas NAV programmi

väljavõtte teistsugusel kujul 2018. aastast, kuna seadis kahtluse alla esitatud tõendi autentsuse.

29.8. Harju Maakohtu 09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tunnistati AS E-

Profiil juhatuse liige Y süüdi ning rahuldati tema suhtes hageja kahjunõue 6 746 135,09 eurot.

Maakohtu hinnangul oli AS E-Profiil raamatupidamine põhimõtteliselt valesti korraldatud ega

kajastanud õigeid andmeid.

30. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei nõustunud maakohus hageja väitega, et Rödl &

Partnerid läbi viidud erikontrolli aruandega on õigesti ja adekvaatselt tuvastatud, milles

seisnes AS E-Profiil raamatupidamise aruandes kajastatud andmete ebaõigsus. Kohus ei

nõustunud hageja väitega, et nimelt erikontrolli aruandes tuvastatud viga oleksid pidanud

kostjad I ja II auditeerimisel tähele panema. Kohtumenetluse käigus teostatud

eksperdiarvamus ja Raamatupidamise Toimkonna vastused kostjate küsimustele tõendavad, et

erikontrolli läbiviija Q järeldused olid ekslikud ning tema arvutuste õigsuses ei ole võimalik

veenduda. Erikontrolli aruande alusel ei saa lugeda tõendatuks, et tulud ja vara olid

ülehinnatud aruandes märgitud ulatuses. Erikontrolli aruande alusel ei saa järeldada, et kostjad

I ja II oleksid mitmete aastate jooksul auditeerinud AS E-Profiil majandusaasta aruandeid

põhimõtteliselt ekslikult. Esitatud tõendite pinnalt on võimalik kogumis järeldada vaid seda,

et AS E-Profiil juhatuse liikmed ei korraldanud ettevõtte raamatupidamist nõuetekohaselt, mis

võis kaasa tuua maksevõime varjamise võlausaldajate ees. Milles täpselt raamatupidamise

korraldamise nõudeid rikuti, asjas kogutud tõendite pinnalt üheselt järeldada ei ole võimalik.

31. Siiski märkis maakohus, et eeltoodu ei muuda alusetuks AJN otsuses toodut ehk seda, et

kostja I rikkus kostja II kaudu tegutsemisel auditeerimisel süüliselt ehk hooletult otsuses

viidatud dokumenteerimise ja kontrollimise kohustusi. Dokumenteerimise ja

kontrollprotseduuride läbiviimise kohustus on audiitoril sõltumata sellest, kas ta nende

toimingute teostamise tulemusel tuvastab ettevõtte raamatupidamises olulisi eksimusi või

mitte.

Põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ning kahju vahel

32. Järgnevalt hindas maakohus, kas esineb põhjuslik seos hageja väidetud kahju ja kostjate I

ning II rikkumise vahel. Kohus hindas ka seda, kas kostjate rikutud kohustus pidi kaitsma

hagejat talle väidetavalt tekkinud kahju eest.

32.1. Hageja väitis, et kui kostjad ei oleks kohustusi rikkunud ja oleksid teinud muu hulgas

2015. a aruandes märkuse nõuete rikkumise kohta, ei oleks hageja AS-ile E-Profiil laenu- ja

garantiivahendeid andnud ning oleks juba sõlmitud laenulepingud varem üles öelnud. Seega

2-21-11318

ei oleks hagejale tekkinud kahju, mis seisnes selles, et AS E-Profiil jättis laenulepingutest

tulenevad kohustused täitmata.

32.2. Kostjad väitsid, et audiitor ei saa võlausaldaja jaoks olla majanduslikku riski ärahoidev

garant. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu ega seda, et laenuotsuste aluseks

olid auditeeritud aruanded. 15.06.2016 ja 21.06.2016 laenulepingutel puudub seos kostjate

auditeeritud majandusaasta aruannetega, kuivõrd 2015. a majandusaasta aruanne oli siis veel

auditeerimata. Viimases aruandes toodud audiitori märkuse jättis hageja ise tähelepanuta.

33. Maakohus märkis, et kui ta tuvastas, et kostjad I ja II rikkusid auditeerimise nõudeid AS

E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisel, ei ole hageja isegi kaudselt suutnud

põhistada ega tõendada, kuidas see rikkumine tõi talle kaasa hagiavalduses märgitud kahju.

Hageja on kahju nõude esitanud üldiselt ning on tuginenud vaid sellele, millises ulatuses jättis

AS E-Profiil täitmata tema ees oma lepingulised kohustused. Kohus leiab, et ettevõtte

auditeerimine ei saa võlausaldajale tingimusteta tagada, et ettevõte täidab kõiki võetud

lepingulisi kohustusi. Riski realiseerumisest tuleneva kahju eest audiitortegevuse seadusest

tulenevate kohustuste täitmine laenuandjat VÕS § 1045 lg 3 mõistes ei kaitse.

34. Vaatamata korduvalt esitatud üldsõnalistele väidetele ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis

AS-iga E-Profiil ulatuslikke laenulepinguid üksnes seetõttu, et kostjad I ja II auditeerisid

2015. a majandusaasta aruande (VÕS § 127 lg 4). Vajadust tõendada põhjusliku seose

olemasolu on kohus hagejale korduvalt selgitanud (02.02.2022 ja 31.03.2022 eelistungid).

35. Maakohus viitas edasi hageja ja AS E-Profiil vahel sõlmitud laenulepingutele, millest

nähtub AS-ile E-Profiil on korduvalt antud maksepuhkust ning laenudele on seatud erinevaid

tagatisi. Samuti osundas maakohus, et laenulepingute kohaselt oli laenusaajal hageja ees

ulatuslik regulaarsetele aruannete ja andmete esitamise kohustus. Seega ei saa objektiivselt

tõele vastata hageja väide, et nimelt auditeeritud majandusaasta aruanne oli põhjuseks, miks

laenulepingud sõlmiti.

36. Hageja esitas kohtule ka kohtutäituri 15.11.2022 akti, kus kohtutäitur on juriidilise fakti

tuvastamise asemel vastanud hageja küsimustele, hinnanud talle esitatud tõendeid ja teinud

järeldusi. Kohus viitas, et selgitas hagejale 27.03.2023 istungil, et see tõend ei saa tõendada

hageja väiteid, sest aktist ei ole võimalik mõista, millel põhinevad kohtutäituri järeldused,

ning järelduste tegemiseks kohtutäituril pädevus puudus. Aktis loetletud dokumentidest

nähtub, et hageja ei võtnud laenulepingute sõlmimisel sugugi aluseks ainult majandusaasta

aruandeid, vaid aluseks oli krediidikomitee protokoll ja ettevõtte kohta koostatud memo.

Milliste andmete alusel viimased dokumendid koostati, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.

Kohtutäitur on leidnud, et memode koostamisel tugineti majandusaasta aruannetele vaid

„muuhulgas“.

37. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS-il E-Profiil oli alates 10.08.2016 märkimisväärne

maksuvõlgnevus ning ettevõttel tekkisid maksehäired juba 11.06.2016. Vaatamata sellele

jätkas hageja ettevõttega ulatuslike laenulepingute sõlmimist, suurendades laenuvõlgnevust,

kuid jättes tagatised samas ulatuses suurendamata. Harju Maakohus kuulutas 18.01.2018

pankroti välja võlgniku enda avalduse alusel, milles märgitu järgi tekkisid makseraskused

2015. aastal.

38. Hageja esitas kohtule väljavõtted Krediidipank kodulehelt [07.05.2008], Tallinna

Äripanga kodulehelt [25.12.2012], AS SEB Panga kodulehelt [20.01.2013], Danske pank

2-21-11318

kodulehelt [24.04.2015], enda veebilehelt [16.10.2016] ja AS Swedbank veebilehelt

[11.06.2017]. Neist nähtub, et muu hulgas tuleb laenutaotlejal esitada oma majandusaasta

aruanded. Samas ei saa esitatud tõendite alusel lugeda tõendatuks hageja väidet, et nimelt

auditeeritud majandusaasta aruanne on kõige olulisem dokument, mis on ettevõttele laenu

väljastamisel määrav.

39. 29.01.2024 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja S möönis, et laenulepingud

kujundati lähtuvalt krediidianalüüsist, milleks oli kogu kliendi ajalugu, taotluse info,

ettepanek finantseerimiseks, tagastamisinfo, hinnastamise info jne. Iga uue lepingu puhul

vaadati üle varasemad andmed ja värskemad aruanded äriregistris. Samuti pidi klient esitama

finantsaruandeid. Tunnistaja sõnul selgusid alates 2017. aastast ettevõtte rahalised

probleemid, mis ei olnud üllatuseks, sest pank teadis, et ettevõttel on likviidsusprobleem, mis

ilmnes 2016. aasta lõpus. 2016. aasta detsembris sõlmiti veel üks laenuleping, sest omanike

ringi tuli investor ja kaasfinantseeriti käibekapitali. Likviidsusprobleemid tulid välja tarnija

võlgnevuste alt ja jooksvalt esitatud finantsaruannetest. Tunnistaja väitis, et auditeeritud

majandusaasta aruanded olid olulised, sest see oli justkui kvaliteeditempel. Audiitori

märkusega 2015. a aruandega tutvuti, aga kuna tegu oli hageja enda laenuga, ei peetud

vajalikuks laenulepingut üles öelda. Kostja esindaja küsimustele vastas tunnistaja, et ühest

majanduslikust näitajast ei saanud laenu andmisel lähtuda ning arvestada tuli olukorda

tervikuna.

40. Maakohus asus eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja kahju nõue,

mis on seotud sellega, et laenud jäid tagastamata, ei kuulu tervikuna rahuldamisele põhjusliku

seose puudumise tõttu. Nõue ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et audiitori kohustused

majandusaasta aruande auditeerimisel ei pea võlausaldajat kaitsma kahju eest, mis tuleneb

laenulepingute täitmata jätmisest. Tegemist on äririskiga, mille hageja endale teadlikult võttis.

Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 2015. aasta aruanne ei olnud sisuliselt aluseks mitte ühegi

laenulepingu sõlmimisele. Hageja ei saanud sellele aruandele tugineda nende laenulepingute

puhul, mis olid sõlmitud enne audiitori arvamuse allkirjastamist. Audiitor hoiatas 2015. aasta

aruandes selgelt selle eest, et ettevõtte käibekapital on negatiivne ning juhtis hageja

tähelepanu võimalusele laenulepingud üles öelda, kuid hageja seda ei teinud ning jätkas uute

lepingute sõlmimist. Hageja koostas laenulepingute erakorralise ülesütlemise teate alles

26.09.2017. Ka tunnistaja ütlustest nähtub, et audiitori järeldusi ignoreeriti, mis on selges

vastuolus hagis toodud väitega, et kui kostjad oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt,

ei oleks hageja uusi laelepinguid sõlminud ja oleks varasemad laenulepingud üles öelnud.

Kostja juhtis tähelepanu laenulepingute ülesütlemise võimalusele, kuid selle asemel sõlmis

hageja uusi ulatuslikke laenulepinguid. Kuna AS-il E-Profiil oli hageja ees laenulepingute

alusel märkimisväärne teavitamiskohustus, pidi hageja olema teadlik ettevõtte majanduslikust

seisundist. Ka tunnistaja on kinnitanud, et 2016. aastal oldi sellest teadlikud. Seega oli

tegemist hageja äririskiga, mille realiseerumisest tulenevat kahju ei saa ta nõuda kostjatelt

põhjusliku seose puudumise tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hageja nõue 400 000 euro

väljamõistmiseks koos viivisenõudega rahuldamata.

41. Põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada ühtegi hageja kolmest

alternatiivsest nõudest. Hageja ei ole ka alternatiivsete nõuete puhul välja toonud põhjuslikku

seost ning hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja aegumise tõttu minetanud õiguse tugineda

nendele majandusaasta aruannetele, mis olid auditeeritud aastatel 2011 kuni 2014.

Kahju suurus

2-21-11318

42. Maakohus märkis, et hageja nõue tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui hageja oleks

tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust.

Hagi esitamisel tugines hageja üldsõnaliselt sellele, milline oli AS E-Profiil laenulepingutest

tulenev võlgnevus hageja ees, millest hageja arvates tuli maha arvestada vaid

pankrotimenetluses saadud 250 000 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks esitas hageja vaid

enda koostatud tabelid. Lisaks leidis hageja, et tagatisvara realiseerimine asjas tähtsust ei oma

ning tema nõude puhul ei saa kohaldada VÕS § 139.

43. Kohus leidis, et hagejal oleks tulnud tõendada, millises ulatuses on ta AS E-Profiil ees ise

laenulepingulisi kohustusi täitnud ning millises ulatuses on talle tehtud tagasimakseid, samuti

lepingust tulenevate tasude, sealhulgas intressitasude makseid. Hageja esitatud tõenditest

nähtub, et AS E-Profiil pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 16 246 819,47 euro

ulatuses, millest 3 285 429,76 eurot oli tingimuslik nõue. Hageja esitas ka pankrotimenetluses

esitatud nõudeavalduse, mille järgi oli hageja põhinõudeks 12 926 871,89 eurot, millele

lisandusid intressi- ja viivisenõuded ning tingimuslik nõue. Kuna kostjad, kes ei olnud

pankrotimenetluses menetlusosaliseks, vaidlesid hageja nõudele vastu, ei saa üksnes

eeltoodud tõendid tõendada hageja nõude suurust.

44. Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli nõudearvestuse kohta, mida kohus hindab

hageja seletusena. Ka pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele ei lisanud hageja konto

väljavõtteid, millest nähtuksid AS-ile E-Profiil üle kantud laenude summad ja tagasimaksed.

Hageja ei esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju makseid tegi AS E-Profiil talle

intressimaksetena ja teiste laenulepingu alusel tasumisele kuulunud summadena. Kohus

selgitas hagejale menetluse kestel korduvalt, et kahju ei saa lugeda tõendatuks ainult hageja

enda koostatud tabeli alusel.

45. Isegi kui hageja väited laenulepingust tuleneva kahju suuruse kohta oleksid tõendatud,

oleksid olnud põhjendatud kostjate viited selle kohta, et hageja on ise kahju suurendanud.

Kuna osa tagatisi on realiseeritud tagatise enda suurusega võrreldes oluliselt väiksema summa

eest, võib hageja olla tekitanud endale kahju sellega, et ta hindas laenulepingute sõlmimisel

tagatise väärtust ebamõistlikult kõrgeks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema nõutud kahju

puhul VÕS § 139 ei kohaldu. Riigikohus on selgelt leidnud, et VÕS § 1048 alusel nõude

esitamisele on VÕS § 139 kohalduv, kui laenuandja ei küsi laenusaajalt piisavalt tagatist

(RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 15). Arvestades kostjate vastuväiteid, oleks hagejal

tulnud iga tagatise osas välja tuua, kas või millised objektiivsed põhjused esinesid selle

realiseerimata jätmiseks või millistel põhjustel erines tagatise realiseerimisest

pankrotimenetluses saadud tulu oluliselt sellest väärtusest, mis oli märgitud tagatise suuruseks

hageja sõlmitud lepingutes. Kui hageja sõlmis laenulepingud ilma piisavate tagatisteta, ilma

tagatiste tegelikku väärtust hindamata või jättis osad tagatised lihtsalt realiseerimata, on

hageja end ise kahjustanud VÕS § 139 mõttes. Kuna aga hageja nõue ei kuulu põhjusliku

seose puudumise ja kahju suuruse tõendamatuse tõttu rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks

hinnata detailselt tõendeid, mille pooled on tagatistega seoses kohtule esitanud.

2-21-11318

46. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik, TsMS, §

162 lg 1). Kohus märkis, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud määratakse kindlaks pärast

kohtulahendi jõustumist.

Hageja apellatsioonkaebus

47. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja

esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta vastu uued tõendid ning kuulata üle tunnistaja.

48. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, jätnud hindamata tõendid või

hinnanud neid valesti ning teinud valesid ja valikulisi järeldusi, mis on viinud ebaõige

otsuseni.

49. Hageja nõue ei ole osaliselt aegunud, kuna AudS § 62 lg 4 ei kohaldu. Hageja nõude

aegumist reguleerib TsÜS § 150 lg 1. AudS § 62 lg 4 saaks kohalduda vaid sama sätte lõike 1

alusel, kuid kuna hageja ja kostjate vahel ei ole sõlmitud audiitorteenuse lepingut ja hageja ei

ole selle sätte mõttes kolmas isik, siis vastutavad kostjad hageja ees VÕS § 1048 alusel. Kui

üldse, siis saaks AudS § 62 lg 4 kohalduda vaid kostja II suhtes. Lisaks on kostjad I ja II

rikkunud oma kohustusi tahtlikult, st 5-aastane aegumistähtaeg ei kohalduks. Igal juhul ei

oleks ka AudS § 62 lg 4 kohaldamisel aegunud 2015. a aruande auditeerimisega seonduv

nõue. Hageja leiab siiski, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 150 lg 1 ning kuna ta sai

rikkumisest teada Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolli aruandest, siis ei ole tema nõuded

aegunud ühegi majandusaasta aruande osas. Lisaks peatas aegumise kriminaalmenetluses

tsiviilhagi esitamine (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 4). Aegumine oli peatunud 04.04.2019–

01.06.2021.

50. Kostjate vastutus ei ole summaliselt piiratud, kuna AudS § 62 lg 2 ei kuulu kohaldamisele.

Tegemist ei ole kliendilepinguga seoses tekkinud kahjuga, samuti on kostjad I ja II rikkunud

oma kohustusi vähemalt raske hooletusega. Igal juhul oleks AudS § 62 lg 2 kohase piirmäära

summa tõendamata, kuna kohtule ei ole esitatud kliendilepingut ega muid tasu suurust

tõendavaid tõendeid. Vastutuse piirmäär oleks ka suurem kui maakohtu märgitud 46 400

eurot, sest arvesse tuleb võtta 2011. – 2015. a tasud kokku.

51. Kostjad on oma kohustusi rikkunud vähemalt raskelt hooletult (VÕS § 104 lg 2, § 1050 lg

1, § 1048), nagu on leidnud ka AJN.

52. Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 1043, § 1048 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Maakohus

on viidanud õigetele õigusnormidele, kuid on kohaldanud neid vääralt, samuti leidnud vääralt,

et nende sätete kohaldamise eeldused ei ole tõendatud. VÕS § 1048 on iseseisev nõude alus,

mitte kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. VÕS § 1048 järgi pidi hageja tõendama: kostjate

õigusvastase teo, kostjate süü, hagejale kahju tekitamise ja põhjusliku seose hagejale tekkinud

kahju ja kostjate õigusvastase teo vahel. Hageja on seda teinud. VÕS § 1045 lg 1 p 7 oleks

alternatiivne vastutuse alus, mis eeldab kaitsenormi tuvastamist, mis näeb ette kostjate

kohustuse teatud viisil käituda. Selleks kaitsenormiks on KarS § 379 lg 1, aga ka AudS § 40

lg 1, § 62 lg 1 ning auditeerimiseeskirja § 28 ja § 5 lg 1. Lisaks vastutavad kostjad

alternatiivselt VÕS § 1048 lg 1 p 8 alusel. Kostjad II ja III vastutavad alternatiivselt AudS §

62 lg 1 alusel.

53. Hinnata tuleb kõikide AS E-Profiil (2011. – 2015. a) majandusaasta aruannetega

seonduvat (kuna nõue ei ole tervikuna aegunud). Kõikide majandusaasta aruannete kohta

2-21-11318

tehtud audiitori järeldusotsused on valed. Kõikide aruannete puhul on kostjad I ja II

kinnitanud, et aruanded ja neis sisalduvad andmed kajastavad õigesti ja õiglaselt AS-i E-

Profiiil finantstulemusi.

54. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus tugines järgmistele tõenditele: AS

E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne ja lisatud audiitori järeldusotsus; AJN otsus, Tallinna

Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-2300; Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne; Harju Maakohtu

otsus kriminaalasjas nr 1-21-1723; Q ütlused kriminaalmenetluses; MK eksperdiarvamus;

Raamatupidamise Toimkonna vastused. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et AS E-Profiil

raamatupidamine ei olnud korrektne, kuid maakohus rajas oma järeldused üksnes MK

arvamusele ja Raamatupidamise Toimkonna vastustele.

55. Hageja selgitas, milles seisneb maakohtu poolt tõendite väär hindamine.

55.1. Audiitori poolt märkuse tegemine 2015. a aruandesse ei tähenda, et kostjad on täitnud

oma kohustused. Märkuse lisamine ei tõenda seda, et aruanne oleks kajastanud õigesti AS E-

Profiil finantstulemusi. 2011. – 2014. a aruannetele märkusi lisatud ei olnud.

55.2. AJN otsusega on tuvastatud kostjate I ja II tegelikud rikkumised, mis tõid kaasa 2015. a

majandusaasta aruande ebaõige auditeerimise ja valede järeldusotsuste tegemise. Tallinna

Halduskohtu 15.11.2019 otsuses on kinnitatud, et AJN on tuvastanud, et menetlusalune isik

on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardeid, mille tulemusel võib AS E-Profiil

2015. a aastaaruanne sisaldada olulist väärkajastamist ning vandeaudiitori aruanne ei ole

seetõttu asjakohane ega usaldusväärne. Maakohus ei oleks saanud AJN otsusest ja

halduskohtute otsustest muid järeldusi teha.

55.3. Rödl & Partnerid erikontrolli aruandega on tuvastatud vaidlusaluses raamatupidamise

aruandes kajastatud andmete ebaõigsus. See tõendab, et tulud ja vara olid üle hinnatud. Sh oli

rakendatud valesti valmidusastme meetodit, st müügitulu näidati kunstlikult suuremana. Q

ütlused kriminaalasjas on kooskõlas Rödl & Partnerid erikontrolli järeldustega.

55.4. 09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tuvastati, et AS E-Profiil

raamatupidamine oli valesti korraldatud ning et väärkajastused ulatusid miljonitesse

eurodesse. Seetõttu on hagejal tekkinud kahju 6,7 miljonit eurot, mis mõisteti välja AS E-

Profiil juhatuse liikmelt Ylt.

55.5. Maakohus ei ole käsitlenud Grant Thornton Baltic OÜ arvamust, kus samuti tuvastati, et

2015. a majandusaasta aruanne ei kajasta õigesti AS E-Profiil finantsseisundit.

55.6. Kohtu määratud ekspert MK arvamus kinnitab Rödl & Partnerid erikontrolli järeldusi.

Sellest ei saa teha selliseid järeldusi, nagu tegi maakohus.

55.7. Raamatupidamise Toimkonna vastus ei ole asjakohane tõend.

55.8. Kostja töödokumendid ei ole asjakohased tõendid.

55.9. Kui AS E-Profiil majandusaasta aruanded on valed, on valed ka audiitori

järeldusotsused.

56. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjate rikkumised seisnevad järgnevas: valed

järeldusotsused, valmidusastme meetodi vale kasutamine, lühi- ja pikaajaliste kohustuste vale

2-21-11318

kajastamine, kontrollprotseduuride rakendamata jätmine, dokumenteerimata jätmine,

väärkajastuste avastamata jätmine.

57. Kahju on tõendatud. Hageja kahjuks on AS E-Profiil tagastamata laen. Auditeerimise

eesmärk on tagada võlausaldajale, et auditeeritav ettevõte täitab kõiki võetud lepingulisi

kohustusi. AS E-Profiil majandusaasta aruandes näidati ettevõtte finantsolukorda tegelikust

paremana ja audiitor kinnitas aruande õigsust. Selle põhjal andis hageja laenu. VÕS § 1048

kaitseeesmärk on hoida ära ebaõigele audiitori aruandele tuginemine ja selle alusel tehingute

tegemine. Kahju arvestuse aluseks on kõik laenulepingud ja aruanded, kuna hageja tugines

laenude andmise otsustamisel auditeeritud majandusaasta aruannetele, mida tõendab ka

kohtutäituri faktituvastuse akt. Samuti on üldteada fakt, et pangad tuginevad auditeeritud

majandusaasta aruannetele. AS E-Profiil puhul nähtus neist aruannetest, et tegemist on eduka

äriühinguga. Hageja ei teadnud laenude andmise ajal, et majandusaasta aruanded ei vasta

nõuetele ning et ettevõte on tegelikult maksejõuetu, mida kinnitab ka kriminaalasjas nr 1-21-

1723 tehtud otsus. 2015. a aruandele lisatud märkus ei olnud selline, mis oleks andnud põhjust

öelda sõlmitud laenulepingud üles.

58. Nõude summa on tõendatud – hageja enda koostatud võlgnevuse arvestus on sobiv tõend.

Panga koostatud arvestus põhinebki panga andmetel, st hageja pangaprogrammist pärinev

tõend on alati hageja kui panga koostatud. Samuti on hageja nõue tunnustatud AS E-Profiil

pankrotimenetluses ning sama summa on kriminaalmenetluses nr 1-21-1723 välja mõistetud

ka AS E-Profiil juhatuse liikmelt Ylt.

59. Hageja kogukahju on 6 746 135,09 eurot, kuid hageja nõuab vaid 400 000 eurot. Hageja ei

pea välja tooma, millise ühe laenulepingu alusel ta nõude esitanud on. Kui kohus seda siiski

eeldab, siis on hageja alternatiivsed nõuded järgmised:

1) esiteks, mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. –

2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest;

2) kui kohus leiab, et esimest nõuet ei saa rahuldada, siis mõista välja 2016. a detsembri

lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2015. a aruannetele tuginemisest;

3) kolmanda alternatiivina mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis

2011. a aruandele tuginemisest.

60. Iga nõude summa on igal juhul 400 000 eurot. Põhinõuete summad kolme lepingute grupi

lõikes on järgmised:

1) 2013. a leping – 1 155 872,06 eurot;

2) 2016. a juuni lepingud – 863 195,16 eurot;

3) 2016. a detsembri lepingud – 4 727 667,87 eurot.

Hageja on tõendanud laenulepingute alusel tehtud tagasimaksed.

61. Hageja ei ole ise endale kahju tekitanud. Kõik tagatised on realiseeritud. VÕS § 139 lg 1

ei ole kohaldatav.

62. Lisaks rikkus maakohus menetlusõiguse norme: ei täitnud põhjendamiskohustust, ei

võtnud vastu tõendeid, jättis tunnistaja üle kuulamata.

63. Hageja taotles asja arutamist kohtuistungil, v.a juhul, kui ringkonnakohus otsustab mitte

rahuldada tunnistaja ülekuulamise taotlust. Viimasel juhul on hageja nõus kirjaliku

menetlusega.

2-21-11318

Vastustajate seisukoht

64. Kostjad I, II ja III vaidlevad ühiselt esitatud vastuses hageja apellatsioonkaebusele vastu,

paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõenditega seotud taotlustele

vaidlevad kostjad vastu.

65. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, ei hinnanud tõendeid valesti ega

kohaldanud valesti materiaalõigust. Maakohus on kohaldanud õigesti AudS § 62 lg 1, lg 2 ja

4, TsÜS § 150 lg 1, TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2, VÕS § 139, VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja VÕS § 1048.

66. Hageja tugineb peamiselt neljale tõendile: Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele, Grant

Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruandele, AJN otsusele ja 09.06.2023 kriminaalasjas nr 1-

21-1723 tehtud otsusele. Need ei anna alust hagi rahuldamiseks.

66.1. Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei sisalda usaldusväärseid andmeid ega

mõõtetulemusi. Erikontrolli läbiviijale ei tehtud tellija poolt ülesandeks – ja seetõttu ka ei

hinnatud aruandes – kostjate I ja II tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumisi

aruannete auditeerimisel. Erikontrolli tellis AS E-Profiil pankrotihaldur. Rödl & Partnerid

erikontrolli läbiviija Q on ise kinnitanud, et ei ole üle auditeerinud AS E-Profiil

majandusaasta aruandeid. Küll kasutas Q AS E-Profiil tegelike kulude leidmiseks bilansivälist

kontot, kus olid eelarvestatud kulud. Selline tegevus ei vasta RTJ 10 nõuetele, mida tõendab

kohtu määratud eksperdi 27.06.2023 MK vastus (teisele küsimusele) ning

Rahandusministeeriumi Raamatupidamise toimkonna selgituses toodud vastus (väitele nr 1).

Nii sisaldub erikontrolli aruandes ilmselge oluline viga, sest see kajastab perioodil 2013–2015

projektide tegelike kuludena 9 116 005,44 euro võrra suuremat summat kui oli AS-il E-Profiil

kulusid üldse kokku. Q jõudis ebaõige järelduseni, et projektid olid kahjumlikud ja ettevõte

pidi olema maksejõuetu juba 31.12.2015. Seega sisaldub Rödl & Partnerid erikontrolli

läbiviija arvutustes ulatuslik ja oluline viga ning tehtud järeldused on ebaõiged.

66.2. Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruannet ei ole hageja varem tõendina kasutanud.

Selle esitas kohtule kostja III, et tõendada, mis ajast oli hageja väidetavatest kostjate

rikkumistest TsÜS § 150 lg 1 tähenduses teadlik. Hageja ei saa apellatsiooniastmes uuele

tõendile ega uutele väidetele tugineda.

66.3. AJN otsus ei tõenda põhjuslikku seost kostjatele I ja II etteheidetava rikkumise (sh

väärkajastamine) ning hageja väidetava kahju vahel. Seda ei kinnita ka halduskohtute otsused

haldusasjas nr 3-18-2300. Mis iganes etteheiteid AJN oma otsuses tegi, ei ole need

põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.

66.4. Kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud otsus, millega AS E-Profiil juhatuse liige mõisteti

süüdi raamatupidamise valeandmete esitamise eest, ei tõenda kostjate süüd ega põhjuslikku

seost kostjate I ja II ning hageja väidetava kahju vahel. Kostjad I ja II ei korraldanud AS-i E-

Profiil raamatupidamist ega esitanud hagejale laenutaotlusi. Seda on kohus märkinud ka

kriminaalasjas tehtud lahendites.

67. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega suurust, kuigi maakohus selgitas korduvalt

menetluse vältel tõendamise vajadust. Kostjad ei ole hagejaga lepingulises suhtes ega ole

olnud laenulepingu pooled, seega ei ole neil võimalik mõista, kuidas hageja on jõudnud

„tasumata põhinõuete summadeni“, samuti, kuidas on mõjutanud nõuete jääki laekumised,

mis on seotud pankrotivara müügi ja tagatiste realiseerimisega. Hageja on jätnud välja

toomata, et on sõlminud AS-iga E-Profiil rohkem krediidilepinguid, kui käesolevas asjas välja

2-21-11318

toodud laenu- ja krediidilepingud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju, rikkumist

ja põhjuslikku seost konkreetselt – hageja oleks pidanud iga kostja I ja II poolt auditeeritud

majandusaasta aruande puhul põhjendama ja tõendama, milles seisneb kostjate I ja II

rikkumine ning milline kahju on hagejal tekkinud seonduvalt konkreetse laenulepinguga ning

näitama ära põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kuna hageja tugineb 2011. – 2015. a

auditeeritud aruannetele, ei saanud nende auditeerimisest tekkinud kahju olla iga lepingu

puhul samaväärne. Igal juhul kohalduks AudS § 62 lg-st 2 tulenev vastutuste ülempiir.

68. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostjate I ja II rikkumine tõi talle kaasa kahju. Ettevõtte

auditeerimine ei saa võlausaldajale tingimusteta tagada, et ettevõte suudab täita kõiki

lepingulisi kohustusi. See, kas ja millises ulatuses õnnestub võlausaldajal kohustuste täitmata

jätmisel realiseerida tagatisi, on laenuandja risk.

69. Hageja tekitas endale ise kahju sellega, et ei olnud laenude väljastamisel piisavalt

hoolikas; samuti sellega, et loobus tagatistest ja/või ei realiseerinud neid täies mahus.

70. Maakohus on õigesti leidnud, et nõue on osaliselt aegunud (AudS § 62 lg 4). Aegunud ei

ole üksnes 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisest tulenev võimalik nõue.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitamine nõude aegumist ei peatanud (vrd RKTKo 04.07.2016, 3-

2-1-7-16, p 17).

71. 23.07.2024 vastuses kinnitasid kostjad kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

72. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi

tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud.

73. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles

see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna,

siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, milles apellatsiooniastmes vaidlust ei ole.

-

Hageja sõlmis aastatel 2013 kuni 2016 AS-iga E-Profiil erinevaid laenu- ja

krediidilepinguid (I kd, tl 9–49):

o

08.05.2013 laenuleping nr LL-20130508EP, laen 3 500 000 eurot;

o

15.06.2016 laenuleping nr LL-20160615EP, laen 4 000 000 eurot;

o

21.06.2016 laenuleping nr LL-20160621EP, laen 1 167 000 eurot;

o

19.12.2016 arvelduslaenu leping nr AL-20161219EP, laen 4 750 000 eurot;

o

22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP, limiit 1 500 000 eurot.

-

Kostja I auditeeris AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruandeid (I kd, tl 50–

126).

-

Kostja I tegutses kostja II kaudu (I kd, tl 209 ja pöördel).

-

19.02.2018 toimus kostja II jagunemine, mille tulemusena andis kostja II osa oma

varast üle kostjale III (I kd, tl 213 ja pöördel).

-

Kostjate I ja II suhtes toimus audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN)

distsiplinaarmenetlus, milles AJN tegi 06.11.2018 otsuse nr 471 (I kd, tl 174–179).

2-21-11318

-

18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-18068 välja AS E-Profiil pankrot (I kd, tl

127).

74. Hageja leidis, et kuna AS E-Profiil 2011. – 2015. aasta auditeeritud majandusaasta

aruanded, millele tuginedes hageja AS-ile E-Profiil laenu andis, ei kajastanud tõeseid andmeid

ja AS E-Profiil ei ole laenu tagastanud, on tagastamata laen kahju, mida hageja võib nõuda

kostjatelt solidaarselt. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud (AudS

§ 62 lg 4) ning hindamisele saab kuuluda vaid AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande

auditeerimisega väidetavalt tekitatud kahju. Maakohus leidis, et kuigi kostja I rikkus kostja II

kaudu tegutsedes auditeerimisel AJN otsuses viidatud dokumenteerimise ja kontrollimise

kohustust, ei ole tõendatud põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ja kahju – AS E-Profiil

hagejale tagastamata laen – vahel. Kuigi maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata

põhjusliku seose puudumise tõttu, märkis maakohus siiski lisaks, et igal juhul ei ole hageja

tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Kui kahju suurus oleks tõendatud, oleksid

põhjendatud kostjate viited sellele, et hageja ise on kahju suurendanud, jättes tagatised

osaliselt realiseerimata, samuti oli hageja enda riisiko, kui tagatised ei olnud piisavad. Hageja

on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kõik eelnevalt välja toodud maakohtu järeldused.

Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud valesti seadust, hinnanud tõendeid vääralt või

jätnud need hindamata ning on teinud asjaoludest valesid või valikulisi järeldusi. Samuti

heidab hageja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist.

75. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus on juba 02.07.2024 määruses, millega kohus lahendas tõenditega

seotud taotlused, jättes vastu võtmata tõendid, mida maakohus vastu ei võtnud, ja jättes

rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse, mida maakohus ei rahuldanud, selgitanud, et

maakohus ei rikkunud tõenditega seotud taotluste lahendamisel menetlusõiguse norme (VIII

kd, tl 201–203). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme

ka kohtuotsuse põhjendamisel. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga, ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena.

76. Edasi hindab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad

materiaalõiguse kohaldamist ning tõendite hindamist. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt,

et kui leiab kinnitust, et maakohus on õigesti tuvastanud aegumise ning hindamisele kuuluvas

osas põhjusliku seose puudumise rikkumise ja kahju vahel, ei ole vaja täiendavalt hinnata

kahju suuruse kujunemist ega seda, kas kahjuhüvitist peaks VÕS § 139 lg 1 alusel

vähendama.

77. Järgnevalt kvalifitseerib ringkonnakohus esmalt hageja nõuded ja hindab seejärel hageja

nõuete aegumist, et tuvastada, milliseid kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid tuleb

sisuliselt hinnata (I). Seejärel vastab kohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele kostjate

rikkumise, kahju ja põhjusliku seose kohta (II) ning viimasena käsitleb kohus menetluskulusid

(III).

I

Hageja nõuete kvalifitseerimine ja aegumise kohaldamine

*

Nõuete kvalifitseerimine

78. Maakohus on hageja väitel viidanud õigetele õigusnormidele (VÕS § 1043, § 1048 ja §

1045 lg 1 p 7), kuid on kohaldanud neid vääralt, samuti leidnud vääralt, et nende kohaldamise

eeldused ei ole tõendatud. VÕS § 1048 on hageja väitel iseseisev nõude alus, mitte

kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. Hageja tugineb õigusliku alusena eelkõige VÕS §-le 1043

2-21-11318

ja VÕS §-le 1048, mille järgi pidi hageja tõendama ja on tõendanud: kostjate õigusvastase teo,

kostjate süü, hagejale kahju tekitamise ja põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate

õigusvastase teo vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 oleks hageja väitel alternatiivne vastutuse alus,

mis eeldab kaitsenormi tuvastamist, mis näeb ette kostjate kohustuse teatud viisil käituda.

Nendeks kaitsenormideks on eelkõige KarS § 379 lg 1, aga ka AudS § 40 lg 1, § 62 lg 1 ning

auditeerimiseeskirja § 28 ja § 5 lg 1. Lisaks vastutavad kostjad alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1

p 8 alusel. Alternatiivselt vastutavad kostjad II ja III AudS § 62 lg 1 alusel.

79. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 1048 on iseseisev nõude alus ning

muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS §

1045 lg-s 1 sisalduvas loetelus nimetamata õigusvastaseks teoks on § 1048 järgi asjatundja

poolt ebaõige arvamuse andmine varalises küsimuses (VÕS IV komm, § 1045, p 3.1.1), st

VÕS § 1048 täiendab § 1045 lg-s 1 nimetatud õigusvastaste tegude ehk deliktide loetelu

(VÕS IV komm, § 1048, p 1), sätestades iseseisva õigusvastase teo koosseisu, millel ei ole

seost VÕS § 1045 lg-ga 1 (VÕS IV komm, § 1043, p 3.1.2). Kuna käesolevas asjas on

vaidluse all vandeaudiitori kui asjatundja arvamusega kahju tekitamine, kuulub

ringkonnakohtu hinnangul hageja nõue lahendamisele VÕS § 1043 ja § 1048 alusel, nagu ka

hageja ise on esimese alusena esile toonud. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles,

et AudS § 62 on VÕS § 1048 suhtes täpsustav erisäte.

80. Kolleegium selgitab järgnevalt täpsemalt VÕS § 1048 ja AudS § 62 kohaldamist.

80.1. VÕS § 1048 näeb ette, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige

arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud

asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase

tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele

tugineda. Ringkonnakohus leiab, et audiitor on VÕS § 1048 tähenduses isik, kellel on

kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund. Audiitortegevus on reguleeritud eriseadusega

ning vandeaudiitorina võib tegutseda vaid isik, kes on sooritanud eksperdi kutseeksami

raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on

andnud vande (AudS § 3). Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika nõudeid, olema hea

mainega ja usaldusväärne (AudS § 39 lg 1, 2) ning täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega,

olema objektiivne ja järgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava (AudS § 40 lg 1). Ka

õiguskirjanduses on audiitoreid nimetatud VÕS §-s 1048 mõeldud asjatundjana (nt VÕS IV

komm, § 1048, p 3.2).

80.2. AudS § 62 lg 1 järgi kannab audiitorettevõtja varalist vastutust kliendile või kolmandale

isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb audiitori vastu esitatud nõude puhul arvesse võtta AudS § 62

ka siis, kui nõude esitab kolmas isik, keda kliendiga sõlmitud leping ei kaitse. Ka

õiguskirjanduses on VÕS § 1048 seose kohta AudS §-ga 62 selgitatud, et kui lähtuda sellest,

et kolmanda isikuna mõeldakse AudS § 62 lg-s 1 ka isikut, keda kliendiga sõlmitud leping ei

kaitse, siis võib asuda seisukohale, et AudS § 62 on VÕS § 1048 kohaldamist täpsustavaks

erinormiks, mis rõhutab, et audiitoril tekib AudS §-s 62 sätestatud juhtudel tema arvamusele

tuginevate isikute suhtes alati eriline usaldusseisund, millele arvamuse saaja võib VÕS § 1048

tähenduses tugineda. Kommentaaris on toodud näiteks, et audiitor vastutab majandusaasta

aruande järeldusotsuses sisalduvatele ebaõigetele andmetele tuginenud ning selle tulemusena

ebaõigeid varalisi otsuseid teinud ja kahju saanud isiku ees. Sama kehtib nt mitterahalist

sissemakset hinnanud isikute vastutuse suhtes, kui sissemakse on väärtusetu ning äriühing,

kellele see tehti, on maksejõuetu (VÕS IV komm, § 1048, p 3.2). Ringkonnakohus märgib, et

äriühingu majandusaasta aruande auditeerimine ei toimu reeglina kolmanda isiku kaitseks

2-21-11318

VÕS § 81 tähenduses, mistõttu ei peaks tõlgendama AudS § 62 lg-s 1 nimetatud kolmandat

isikut liiga kitsalt – see muudaks sätte selles osas sisutühjaks. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul AudS § 62 lg 1 kohaldatav ka käesolevas asjas, kus kolmandaks isikuks olev pank

(hageja) on väidetavalt tuginenud teise äriühingu majandusaasta aruande kohta tehtud

järeldusotsusele. Kohus märgib, et ka hageja ise on oma hagiavalduses viidanud AudS §-le

62, kuigi vaidleb vastu sama sätte muude lõigete kohaldatavusele.

80.3. Seega kuuluvad asjas kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1048 koos AudS §-st 62

tulenevate täpsustustega, sh mis puudutab kostjate vastutuse piirmäära ja hageja nõuete

aegumist.

80.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AudS § 62 kohaldub kõigi kostjate suhtes.

AudS § 62 kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud, et norm sätestab „tegevusloaga

vandeaudiitori varalise vastutuse regulatsiooni. Tegevusloaga vandeaudiitor kannab varalist

vastust kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud otsese varalise

kahju eest. Regulatsioon laieneb ka audiitorühingule.“ Sätte eesmärk on seega reguleerida nii

vandeaudiitori kui ka audiitorettevõtja vastutust.

81. Kuna ringkonnakohus leiab, et asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1048 (ning

AudS § 62 viimast täpsustava sättena), siis ei pea kohus lahendama asja alternatiivselt VÕS §

1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ega § 1045 lg 1 p 8 alusel. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus muid

aluseid pikemalt. Hageja nõuete alternatiivsetel alustel lahendamise võimalikkust tuleks

hinnata siis, kui nõue ei kuuluks läbivaatamisele VÕS § 1048 (ja AudS § 62) alusel.



Nõuete aegumine

82. Kuna käesoleval juhul on kostjad esitanud aegumise vastuväite, maakohus on kostjatega

osaliselt nõustunud ja hageja on maakohtu otsuse ka selles osas vaidlustanud, tuleb

ringkonnakohtul kontrollida, kas hageja nõuded on õigesti aegunuks loetud.

83. Hageja tugines sellele, et kostjad on kahju tekitanud AS E-Profiil 2011. – 2015. a

majandusaasta aruannete auditeerimisega. AudS § 62 lg 4 kohaselt, kui audiitorettevõtja või

vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on AudS § 62 lg-s 1 nimetatud nõuete (s.o

vandeaudiitori ja audiitorettevõtja vastu esitatud nõuete) aegumistähtaeg viis aastat

vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et kostjad oleksid rikkunud tahtlikult oma mis tahes kohustusi, millel oleks põhjuslik seos

hagejal tekkinud kahjuga, seega kuulub kohaldamisele 5-aastane aegumistähtaeg, mida

arvutatakse vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Kohus märgib, et kuigi hageja väidab

oma apellatsioonkaebuse p-s 10 b, et kostjad on oma kohustusi rikkunud tahtlikult (viitega

15.11.2022 menetlusdokumendile, kus hageja on märkinud üksnes seda, et kostjad ei ole

tõendanud, et nad ei ole tahtlikult enda kohustusi rikkunud), siis apellatsioonkaebuse p-des

21–23 väidab hageja, et kostjad I ja II on oma kohustusi rikkunud raskelt hooletult, st ei ole

tuginenud tahtlusele. Kuna kostjate tahtlust oleks pidanud tõendama hageja (VÕS § 1050 lg 1,

RKTKo 12.06.2012, 3-2-1-71-12, p 12; RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 12), kes seda

teinud ei ole, siis ei ole võimalik tahtlust ka tuvastada (vt allpool ka p 90 jj kostjate rikkumise

kohta).

84. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et asjas tuleb erisättena kohaldada AudS §

62, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele

2-21-11318

TsÜS § 150 lg 1 üldine aegumistähtaeg 3 aastat rikkumisest teadasaamisest või teada saama

pidamisest. Maakohus ei hinnanud ega pidanudki hindama AudS § 62 kohaldamise tõttu

tõendeid, millele tugines kostja III, kes väitis, et hageja nõuded on aegunud TsÜS § 150 lg 1

alusel. Ringkonnakohus lisab siiski, et kui käesoleval juhul ei kuuluks aegumise osas

kohaldamisele AudS § 62 lg 4 kui erisäte, oleksid hageja nõuded aegunud TsÜS § 150 lg 1

alusel tervikuna. Kostja III on maakohtus osundanud, et hageja pidi teadma väidetavast

rikkumisest eelkõige juba 27.10.2017. Sel kuupäeval kinnitas hageja jurist AS E-Profiil

saneerimismenetluses, viitega Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruandele, et on

tuvastatud, et AS E-Profiil müügitulu kajastamisel ei olnud lähtutud Eesti heast

raamatupidamistavast, vaid juhatuse teadlikest eksitavatest hinnangutest. Asjaomases kirjas

on viidatud, et näiteks ei kajasta 2015. a aruanne õigesti nõudeid tellijatele ja kohustusi

tellijate ees ning et müügitulu on aruandes kajastatud 14,9 miljoni võrra suuremas summas

ning et tegemist on olulise veaga (V kd, tl 158–159). Arvestades, et asjaomane 2015. a

aruanne oli selleks ajaks kostjate I ja II poolt auditeeritud, saab asuda seisukohale, et hiljemalt

27.10.2017 pidi hageja olema teadlik ka kostjate võimalikust rikkumisest seoses 2015. a

aruandega. Hageja esitas hagi aga 19.07.2021, s.o hiljem kui 3 aastat väidetavast rikkumisest

teadasaamisest.

85. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei peatunud aegumine

kostjate I ja II suhtes tsiviilhagi esitamise ajaks 04.04.2019–01.06.2021 (st ajani, mil jõustus

17.05.2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-1723). Kostja

III suhtes tsiviilhagi

kriminaalmenetluses ei esitatud, seega kostja III suhtes ei saanud aegumine sel põhjusel

peatunud olla.

85.1. TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata

sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

kogu koosseis on selgitanud (RKTKo 04.07.2016, 3-2-1-7-16, p-d 16, 17), et

kriminaalmenetlus võidakse lõpetada ka kohtueelse menetluse etapis enne, kui isik saab

kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja staatuse, ent see ei muuda olematuks tsiviilhagi

esitamist. Siiski on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4

kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel

süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega, st tsiviilhagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga.

Riigikohus rõhutas, et menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised

asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti.

85.2. Käesoleval juhul otsustas maakohus 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723

(resolutsiooni p-d 9, 10), et jätab rahuldamata AS LHV Pank taotluse X ja OÜ KL Partners

kaasamiseks tsiviilkostjatena ning läbi vaatamata AS LHV Pank tsiviilhagi X ja OÜ KL

Partners vastu (I kd, tl 204–208). Sama määrusega võttis kohus menetlusse AS LHV Pank

tsiviilhagi AS E-Profiil juhatuse liikmete H ja Y vastu varalise kahju 6 746 135,09 eurot ja

viivise nõudes. Maakohus selgitas, et formaalsed eeldused tsiviilkostja kaasamiseks oleksid

täidetud – X ja KL Partners OÜ ei ole süüdistatavad ja kannatanu on esitanud nende vastu

tsiviilhagi õigeaegselt läbi prokuratuuri (KrMS § 381 lg 3) –, kuid täidetud ei ole

tsiviilkostjate vastu hagi esitamise ja menetlusse võtmise sisulised eeldused.

85.2.1. Maakohus viitas 17.05.2021 määruses, et KrMS § 39 mõttes saab tsiviilkostja varaline

vastutus hõlmata üksnes süüdistatava tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu kahju peab olema

tekkinud süüdistatava teost, millega põhjustatud kahju eest tsiviilõiguslikult vastutab

2-21-11318

süüdistatava kõrval või asemel (ka) mõni muu isik (KrMS komm, 2012, § 39, p 2.3). Kohtu

hinnangul ei ole võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril

saaks tekkida seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega

põhjustatud kahju eest. Maakohus leidis, et X ja KL Partners OÜ vastutuse aluseks ei saaks

olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS § 379 (teadvalt

vale audiitorarvamuse andmine) järgi. Seetõttu ei ole võimalik KarS § 379 kui kaitsenormi

rikkumist kohtumenetluses hiljem tuvastada, sest kohus on seotud süüdistuse piiridega.

85.2.2. Maakohus leidis edasi, et kuigi VÕS § 1048 ja § 1054 lg 1 alusel on võimalik samade

isikute vastu tsiviilhagi esitada, siis on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud seaduses sisalduvat

nõuet, et tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega

(RKKKo 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p-d 20 ja 21). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse

esemeks süüdistusakti kohaselt (seonduvalt AS LHV Pank episoodiga) AS E-Profiil juhatuse

liikmete J. Jõgi ja M. Mehilase tegevused KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 järgi. Süüdistuse kohaselt

esitasid nad aastatel 2013–2016 AS-ile LHV Pank AS E-Profiil juhatuse liikmetena erinevate

laenude ja garantiide saamiseks teadvalt valesid äriühingu tegevust kajastavaid bilansi-,

kasumi- ja rahavooaruandeid, auditeeritud majandusaasta aruandeid, müügiprognoose,

äriplaane ja laenustrateegiaid ning panga eksimust süvendati täiendavalt süüdistatavate ja

panga esindajate vahel toimunud kohtumistel ning jooksval suhtlemisel e-mailide teel. Nende

toimingute tulemusel väljastas AS LHV Pank AS-ile E-Profiil vaidlusalusel perioodil kokku

laene ja garantiisid u 14,7 miljoni euro ulatuses. Süüdistus on esitatud ainult AS E-Profiil

raamatupidamise eest vastutavatele juhatuse liikmetele. On ilmne, et vandeaudiitori poolt

auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult üheks panga eksimust mõjutada võivatest

asjaoludest, kuna ainuüksi vandeaudiitori allkirja kandev arvamus ei saa panga silmis omada

sellist kaalu, et selle pinnalt u 14,7 miljoni euro ulatuses varakäsutust teha.

85.2.3. Maakohus asus kriminaalasjas kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas alusfaktid

väga olulises osas ei kattu. Kohtul tuleks X vastu esitatud tsiviilhagis esitatud väidete

kontrollimiseks tuvastada jada faktilisi asjaolusid, mis ei seostu esitatud süüdistusega, vaid on

ülimalt spetsiifilised just vandeaudiitori poolt teostatava auditi õiguslikes ja faktilistes

küsimustes. X vastu esitatud tsiviilhagi lahendamiseks tuleks täiendavalt tuvastada tema poolt

täiendavate hoolsuskohustuste ja kehtestatud standardite rikkumine auditi läbiviimisel. See

võib olla süüküsimuse lahendamise kõrval liialt ajamahukaks ning nende alusfaktide kattuvus

võrreldes süüdistuse alusfaktidega võib olulisel määral lahkneda. Kriminaalasja lahendamise

kontekstis on eelkõige oluline süüküsimuse lahendamine.

86. Maakohus asus kriminaalasjas tehtud määruse ja Riigikohtu juhiste pinnalt seisukohale, et

kuna hageja esitatud tsiviilhagi ei olnud seotud kriminaalmenetluse esemega ning ühelegi

kostjale kriminaalmenetluses süüdistust ei esitatud, ei peatanud tsiviilhagi esitamine üheski

osas hageja nõude aegumist TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

hinnanguga, et käesolevas asjas ei olnud Riigikohtu praktika kohaselt TsÜS § 160 lg 2 p 4

alusel aegumise peatumise eeldused täidetud, kuna puudus hageja kriminaalmenetluses

esitatud tsiviilhagi aluseks olnud faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses

kirjeldatud teoga. Seega ei peatunud aegumine kostjate I ja II suhtes perioodil 04.04.2019–

01.06.2021.

87. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesolevas menetluses tuli

sisuliselt hinnata vaid väidetavat 2015. a AS E-Profiil majandusaasta aruandega seotud

rikkumist, kuna 2011. – 2014. a majandusaasta aruannetega seotud nõuded on aegunud.

2-21-11318

87.1. Nimelt, kuna hageja esitas hagiavalduse 19.07.2021, siis aegusid nõuded AudS § 62 lg 4

kohaselt nii nagu maakohus tuvastas:

-

2011. a aruanne auditeeriti 23.08.2012, seega aegus sellega seonduv nõue 23.08.2017;

-

2012. a aruanne auditeeriti 13.09.2013, seega aegus sellega seonduv nõue 13.09.2018;

-

2013. a aruanne auditeeriti 18.07.2014, seega aegus sellega seonduv nõue 18.07.2019;

-

2014. a aruanne auditeeriti 30.06.2015, seega aegus sellega seonduv nõue 30.06.2020.

87.2. 2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016, st nõue oleks aegunud 02.12.2021. Kuna hagi

esitati 19.07.2021, siis selle aruande auditeerimisega seotud nõue ei ole aegunud.

88. Mis puudutab kostjate solidaarvastutust, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

kostjad I ja II vastutaksid solidaarselt (VÕS § 1054 lg 1), samuti vastutaksid solidaarselt

kostjad II ja III (ÄS § 447 lg 1). Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654

lg 6).

II

Kostjate rikkumine, hageja kahju ja põhjuslik seos

89. VÕS § 1048 alusel tuli hagejal tõendada kostjate rikkumine, enda kahju ja põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel. Kui need eeldused oleksid täidetud, olnuks kostjatel kohustus

tõendada süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1) (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 13).

Seejuures on oluline märkida, et kuigi kostjate süüd eeldatakse, ei tähenda süü presumptsioon

tahtluse või raske hooletuse eeldamist, vaid seda peab tõendama rikkumise tahtlikkusele või

raskele hooletusele tugineja. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes kahju õigusvastase

tekitaja hooletust, mitte tahtlust (RKTKo 12.06.2012, 3-2-1-71-12, p 12). Kui hageja tahab

tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta tahtluse olemasolu eraldi tõendama

(RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 12).

90. Hageja väidab, et tema kahju on AS E-Profiil poolt tagastamata laen, mille ta andis

seetõttu, et tugines kostjate I ja II auditeeritud majandusaasta aruannetele, millest nähtuvalt oli

tegemist eduka ettevõttega. Hageja väitel on tõendatud, et AS E-Profiil raamatupidamine ei

olnud tegelikult korrektne, kuid maakohus rajas oma järeldused üksnes ekspert MK

arvamusele ja Raamatupidamise Toimkonna vastustele. Maakohus on vääralt hinnanud

järgmisi tõendeid: AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne ja lisatud audiitori

järeldusotsus; AJN otsus, Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-2300; Rödl & Partnerid

erikontrolli aruanne; Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-21-1723; Q ütlused

kriminaalmenetluses; MK eksperdiarvamus; Raamatupidamise Toimkonna vastused. Hageja

väitel seisnevad kostjate rikkumised eelnevatest tõenditest nähtuvalt järgnevas: valed

järeldusotsused, valmidusastme meetodi vale kasutamine, lühi- ja pikaajaliste kohustuste vale

kajastamine, kontrollprotseduuride rakendamata jätmine, dokumenteerimata jätmine ja

väärkajastuste avastamata jätmine.

91. Ringkonnakohus märgib esmalt, et käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi rahuldamata

eelkõige põhjusel, et hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kostjate rikkumiste ja hageja

kahju vahel. Maakohus ei eitanud, et AJN otsusega tuvastati, et kostja I rikkus kostja II kaudu

tegutsedes auditeerimisel raskelt hooletult AJN otsuses viidatud dokumenteerimise ja

kontrollimise kohustust (maakohtu otsuse p-d 324, 327). Küll asus maakohus seisukohale, et

ei ole tõendatud, kuidas tõid need rikkumised kaasa hagiavalduses märgitud kahju. Seejuures

selgitas maakohus hagejale korduvalt kohustust tõendada põhjuslikku seost (nt III kd, tl 87 –

2-21-11318

89 (02.02.2022 eelistungi protokoll); IV kd, tl 113 – 116 (31.08.2022 eelistungi protokoll).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna hageja on oma apellatsioonkaebuses välja

toonud, milliseid tõendeid on maakohus tema hinnangul vääralt hinnanud, vastab

ringkonnakohus esmalt hageja asjaomastele apellatsioonkaebuse väidetele.

91.1. Hageja tugineb sellele, et AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruanded – ja

seega ka audiitori järeldusotsused nende kohta – olid valed. Ringkonnakohus on juba

nõustunud maakohtuga selles, mis osas on hageja nõuded aegunud, ning käsitleb seetõttu vaid

2015. a auditeeritud aruandega seonduvat.

91.1.1. AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori aruande

allkirjastas kostja I 02.12.2016 (I kd, tl 111). Kostja I tõi selles välja, et 31.12.2015 seisuga on

pikaajaliste kohustuste real kajastatud laen 6 016 000 eurot, kuid audiitor ei tea, kas AS E-

Profiil on laenulepinguid rikkunud, kuna juhtkond ei esitanud audiitorile laenuandja kinnitust,

mida ta nõudis. Seega ei saa audiitor kinnitada, et selle laenukohustuse pikaajalise

kohustusena märkimine on põhjendatud. Audiitor küll märkis, et muus osas kajastab aruanne

olulises osas õiglaselt AS E-Profiil finantsseisundit seisuga 31.12.2015, kuid juhtis tähelepanu

ka sellele, et ettevõtte käibekapital 31.12.2015 seisuga oli negatiivne 3 204 000 euro ulatuses.

Hageja hinnangul võisid need audiitori märkused olla korrektsed, ent kostjad olid jätnud

kontrollprotseduurid järgimata ning tegelikud väärkajastused tuvastamata, mida tõendab

hageja väitel AJN otsus, kriminaalasjas tehtud otsus ja Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne.

91.1.2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et kostja I on märkinud, et ta ei tea, kas üle 6

miljoni euro suurune laen on põhjendatult kajastatud pikaajalise laenuna, ei saa hageja

kostjatele ette heita, et seda laenu ei ole kajastatud lühiajalisena. Asjaomane märkus sisaldus

audiitori arvamuses. Kuna see oli hageja enda laen, siis pidi hageja ka ise olema teadlik

sellest, et ettevõte on laenutingimusi rikkunud. Ka üle 3 miljoni euro suurune negatiivne

käibekapital pidanuks hagejas 2016. a lõpus laenu andmisel küsimusi tekitama. Seega ei saa

nõustuda hageja väitega, et 2015. a majandusaasta auditeeritud aruande märkused ei omanud

mingit tähtsust ning need ei pidanud hagejas tekitama küsimusi AS E-Profiil finantsseisundi

edukuse kohta.

91.2. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on vääralt hinnanud 06.11.2018 AJN

otsust ja seonduvas halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 tehtud kohtuotsuseid.

91.2.1. Ringkonnakohus leiab esiteks, et maakohus on õigesti kajastanud, et AJN tuvastas

seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega kostjate I ja II tegevuses

distsiplinaarsüüteo, mis seisnes kutsestandardite mittejärgmises (AudS § 46 nõuded) (I kd, tl

174–179). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et AJN otsusega ega

kohtulahenditega haldusasjas nr 3-18-2300 (I kd, tl 190–195, II kd, tl 150–155) ei ole samal

ajal tuvastatud AS E-Profiil raamatupidamise andmete väärkajastusi.

91.2.2. Ringkonnakohus saab aru, et menetlusosalised on eri meelt, mida sai AJN menetluses

ja AJN otsuse üle toimunud halduskohtumenetluses üldse hinnata ja mida seal hinnati. Kohus

toob välja, et AJN otsuses on kajastatud, et audiitor (s.o kostja I) on (ise) tuvastanud, et

valmidusastme meetodit rakendati valesti, kuid ei arutanud seda juhtkonnaga ega hinnanud,

kas ebaõige rakendamine on toonud kaasa olulise väärkajastamise, vaid asus seisukohale, et

meetodi ebaõige rakendamine ei too kaasa olulist väärkajastamist (otsuse p 2.4 alap-d). AJN

pidas seda rikkumiseks, kuna audiitor oleks pidanud dokumenteerima sellesisulise kutsealase

otsustuse (sh juhtkonnaga suhtlemine, parandamata väärkajastuste üksikult või kogumis

olulisuse/ebaolulisuse kajastamine). AJN märkis otsuse p-s 2.5, et on seisukohal, et ei ole

2-21-11318

tõendatud, et olulist väärkajastamist ei esinenud. Seejärel on AJN selgitanud, et selle

tuvastamine, kas väärkajastamine esines, ei ole AJN ülesanne. AJN on tuvastanud selle, et

kuna menetlusalune isik (kostjad I ja II) on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardi

nõudeid, siis „võib“ AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne sisaldada olulist

väärkajastamist.

91.2.3. Käesoleva asja kostjad I ja II vaidlustasid AJN otsuse, kuid kohtud nende kaebusi

haldusasjas nr 3-18-2300 ei rahuldanud. Tallinna Ringkonnakohus oma 11.12.2020 otsuses

haldusasjas nr 3-18-2300 (II kd, tl 150–155) kinnitas muu hulgas, et AJN tuvastas, et puudub

kindlus, et AS E-Profiil 2015. a aruanne ei sisalda väärkajastust, kuid et AJN ei pidanudki

oma otsuses tuvastama, kas audiitori rikkumise tõttu esines nimetatud aruandes oluline

väärkajastus. AJN kontrollib, kas konkreetse auditi läbiviimisel täideti kutsestandardite

nõudeid, mitte ei vii läbi uut auditit.

91.2.4. Ringkonnakohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on AJN distsiplinaarmenetluses ja

halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 seega tuvastatud küll see, et kostjad I ja II rikkusid AS

E-Profiil 2015. a aruande auditeerimisel kutsestandardite nõudeid, mis võis tuua kaasa

väärkajastuste olemasolu aruandes, kuid mitte see, kas (ja veel vähem millised)

väärkajastused AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes sisalduvad. Kuigi on leitud, et

kostjad I ja II ei ole väärkajastuse puudumist tõendanud, ei ole see võrdsustatav

„väärkajastuse“ esinemise ja selle ulatuse tuvastamisega. Käesolevas asjas oli aga hageja

kohustus tõendada, milles seisnes kostjate rikkumine, mis tõi kaasa hageja kahju. Kui

rikkumine pidi seisnema selles, et audiitor ei avastanud/kajastanud AS E-Profiil

majandusaasta aruande auditeerimisel väärkajastusi, siis pidi hageja tõendama, et aruandes

olid väärkajastused, millised need olid ning et kostjad I ja II pidid auditeerimisel need

avastama.

91.3. Hageja tugineb kostjate rikkumise tõendamiseks koos AJN otsusega 05.10.2018 Rödl &

Partnerid erikontrolli aruandele (I kd, tl 128–168). Viidatud on ka erikontrolli aruande

koostanud Q kriminaalasja eeluurimisel (IV kd, tl 139–140) ja hiljem kohtumenetluses nr 1-

21-1723 (IV kd, tl 125–132) antud ütlustele. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et

ka erikontrolli aruandega ei ole tõendatud sellised kostjate rikkumised, mis oleksid

põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.

91.3.1. Peamine vaidlusküsimus AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande puhul on selles,

kas selles on tulu kajastamisel teenuste osutamisel rakendatud Raamatupidamise Toimkonna

juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodit õigesti või on selle

väär rakendamine andnud võimaluse ettevõtte tulemuste paremana näitamiseks ning kas

audiitor oleks pidanud väärkajastused auditeerimisel tuvastama. AS E-Profiil pankrotihalduri

taotlusel koostatud Rödl & Aruande koostanud vandeaudiitor Q asus seisukohale, et

auditeeritud perioodil (2013–2016) olid lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised

ülehinnatud ning et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015.

Vandeaudiitor Q leidis kokkuvõtlikult, et aruanded ei kajasta õigesti ega õiglaselt ettevõtte

majandustulemusi ega finantsseisu. Erikontrolli aruandes esitati ka tabel selle kohta, milline

oleks finantsseis ja majandustulemus vigade korrigeerimise korral. Erikontrolli aruande p-s 3

on esile toodud, et võttes arvesse valmidusastme vea mõju, oleks AS-il LHV Pank olnud

õigus pikaajaline laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda ja laen tulnuks kajastada lühiajalisena.

Erikontrolli kohaselt vastutab raamatupidamise nõuete täitmise ja juhtkonna hinnangute

õigsuse eest juhtkond. Erikontrolli aruandes hinnati üksnes AS E-Profiil raamatupidamise eest

vastutavate isikute tegevust, mitte audiitori tegevust.

2-21-11318

91.3.2. Erikontrolli teostanud vandeaudiitor Q kriminaalmenetluses antud ütlused ei saanud

seega väljuda aruandes hinnatud asjaolude piiridest, st tema ütlusega ei saa tõendada kostjate

rikkumist. Kriminaalasja eeluurimisel 28.10.2019 antud ütlustes kinnitas Q, et erikontrolli

aruande tellis AS E-Profiil pankrotihaldur Sirje Tael ning et aruande koostamiseks kasutati

dokumente, mis audiitorile esitati – ta pidas neid aruande koostamiseks piisavaks, kuid

möönis, et osa dokumente oli puudu. AS E-Profiil juhtkonnalt ta selgitusi ei küsinud ega tea

ka seda, mis andmeid kasutas X, kuid audiitor peab hankima kõik andmed, mis on vajalikud

korrektse auditi läbiviimiseks (IV kd, tl 139–141). Kriminaalasjas nr 1-21-1723 23.02.2022

istungil antud ütlustes kordas Q samu vastuseid ning kinnitas, et erikontrolli peamine järeldus

oli see, et ettevõtte tulud olid väärkajastatud, kuna juhtkond oli valmidusastme meetodit

valesti rakendanud. Kui aruanded oleksid olnud koostatud korrektselt, oleks nähtunud, et

ettevõte on juba pikka aega negatiivse netovaraga. Samuti oleks sel juhul olnud rikutud

eritingimustega laenulepingu tingimusi, st need laenud oleksid pidanud olema kajastatud

lühiajalisena, mitte pikaajalisena. Q leidis, et juhtkond oli iga projekti puhul hinnanud selle

rohkem valmis olevaks, kui projekt bilansipäeval tegelikult raamatupidamisstandardi kohaselt

oli (IV kd, tl 125–132).

91.3.3. Kuna kostjad ei pidanud Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet usaldusväärseks ja

palusid jätta see arvestamata, määras maakohus aruande hindamiseks eksperdi (VII kd, tl 51–

55). Ekspertiisimääruse kohaselt oli selle eesmärk teha kindlaks, kas AS E-Profiil

pankrotimenetluse raames koostatud Rödl & Partnerid erikontrolli aruande alusandmed on

olnud erinevad nendest, mis olid kättesaadavad kostjale I, ning kas erikontrolli aruandes on

arvestatud bilansivälise konto andmeid ja kas seda oli õige teha. Selleks esitas kohus

eksperdile kaks küsimust. Ekspert MK oma 27.06.2023 eksperdihinnangus (VII kd, tl 59–

61) hindas esiteks AS E-Profiil (pankrotis) käibeandmiku alusel ettevõtte kogu kulude ja

erikontrolli aruandes arvestatud projektide tegelike kulude summasid aastatel 2013, 2014 ja

2015 ning tuvastas, et erinevus (erikontrolli aruandega) on 9 116 005,44 eurot. Vastuseks

teisele küsimusele tuvastas ekspert, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes on 2013, 2014 ja

2015. a osas projektide tegelike kulude hulgas kasutatud bilansivälise konto 9199 „ressursi

kulud (eelarve)“ andmeid, mille arvestamine projekti tegelike kulude hulka on õige vaid

eeldusel ja ulatuses, et järgitud on RTJ 10 toodud nõudeid. Edasi märkis ekspert, et Rödl &

Partnerid erikontrolli aruanne ei sisalda usaldusväärseid mõõtetulemusi, mida nõuab RTJ 10,

mistõttu ei saa ta anda vastust küsimusele, kas käesoleval juhul on eelarveliste projektide

tulemusi kasutatud valmidusastme arvestuses õigesti või valesti. Ekspert tõi välja, et

erikontrolli aruandes on erinevaid välistusi ning see on koostatud vaid tellija poolt esitatud

andmete alusel. Eelneva tõttu seadis kohtu määratud sõltumatu ekspert kahtluse alla Rödl &

Partnerid erikontrolli aruande õigsuse. Maakohtule ei saa seega ette heita, et ta lähtus Rödl &

Partnerid aruandele hinnangut andes sõltumatu eksperdi märkustest ning asus seisukohale, et

erikontrolli läbiviija Q arvutuste õiguses ei ole võimalik veenduda – st erikontrolli aruandele

tuginedes ei saa lugeda tõendatuks, et tulud ja vara olid üle hinnatud aruandes märgitud

ulatuses.

91.3.4. Ringkonnakohus leiab samuti, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruande hindamisel

tuleb käesolevas asjas võtta arvesse MK eksperdiarvamust, mis on seadnud hageja esitatud

tõendi kahtluse alla. Kohus ei ole pädev ise hindama erikontrolli aruannet ega ole ekspert

raamatupidamisküsimustes. MK seadis aga kahtluse alla selle, kas Rödl & Partnerid

erikontrolli aruandes on kohaselt arvestatud projekti eelarvelised kulud projekti tegelike

kulude hulka, sest projekti eelarveliste kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka on

õige vaid eeldusel, et RTJ 10 nõudeid on järgitud. Eksperdi hinnangul ei ole sisaldanud

aruanne kontrollimiseks piisavaid mõõtmistulemusi, mistõttu ei saanud ta anda tõsikindlat

2-21-11318

vastust küsimusele, kas konkreetsel juhul oli projektide eelarvestatud kulude arvestamine

projekti tegelike kulude hulka valmidusastme määramisel õige. Seega võivad Rödl &

Partnerid erikontrolli aruande hinnangud olla märkimisväärses ulatuses ebaõiged.

91.3.5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis võtta Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet

hinnates arvesse ka raamatupidamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse moodustatud

Raamatupidamise Toimkonna 06.07.2023 vastuseid (VII kd, tl 65–67). Vastustes on

selgitatud, kuidas hinnata ja kohaldada RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit. Kuigi

vastused ei käi konkreetse Rödl & Partnerid erikontrolli aruande kohta, siis

Rahandusministeeriumi alluvuses tegutsev Raamatupidamise Toimkond suunab vastavalt

raamatupidamise seadusele finantsarvestuse ja -aruandluse alast tegevust Eestis ning

kehtestab oma juhendite kaudu Eesti Finantsaruandluse Standardi. Raamatupidamise seaduse

§ 32 lg 1 p 3 järgi on toimkonna ülesandeks tutvustada toimkonna juhendeid ning anda nende

kohta selgitusi ja tõlgendusi. Seega oli Raamatupidamise Toimkond pädev selgitama RTJ 10

„Tulu kajastamise“ juhendi rakendamist. Käesoleval juhul kinnitas toimkond mh seda, et RTJ

10 p 33 lg (a) järgi tuleb teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhte määramisel

võrreldes eelarveliste kuludega arvestada tegelike kuludena vaid tegelikke kasumiaruandes

kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi sama perioodi kulusid – eeldusel, et kasumiaruanne on

koostatud korrektselt (väide ja vastus 1). Raamatupidamise Toimkond täpsustas oma vastust,

selgitades, et projekti tegelike kuludena tuleb arvestada valmidusastme arvutamise seisuga

ettevõttele antud projektiga tekkinud tegelikud kulud alates projekti algusest, sh nii lepingu

täitmisega otseselt seotud kulud kui lepingu täitmisega seotud üldkulud ning ka muud kulud,

mille kompenseerimise kohustus on tellijal. Toimkond kinnitas, et valmidusastme määramisel

ei saa tegelike kuludena kaasata eelarvelisi kulusid, kuid tegelikud kulud võivad samas

sisaldada arvestuslikke kulusid (väide ja vastus 3) ning et kui valmidusastme leidmisel on

rakendatud ebaõiget määra, siis esineb väärkajastatus finantsaruannetes (väide ja vastus 5).

Käesoleval juhul väidab hageja Rödl & Partnerid aruandele tuginedes, et AS E-Profiil

majandusaasta aruannete koostamisel oli rikutud RTJ 10 nõudeid, mille audiitor oleks

pidanud avastama, ent kohtu määratud ekspert on seadnud kahtluse alla Rödl & Partnerid

erikontrolli aruandes endas RTJ 10 nõuete täitmise.

91.3.6. Eeltoodust tulenevalt, võttes arvesse Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet, sh Q

ütlusi, kohtu määratud eksperdi MK eksperdiarvamust ja Raamatupidamise Toimkonna

vastuseid RTJ 10 rakendamise kohta, saab nõustuda maakohtuga, et Rödl & Partnerid

erikontrolli aruanne ei ole piisavalt usaldusväärne tõend tõendamaks, kas ja mis mahus võis

AS E-Profiil juhtkond olla valesti rakendanud RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit, st

millised väärkajastused tegelikult kajastusid 2015. a majandusaasta aruandes, arvestades, et

erikontrolli aruandes on võidud üle 9 miljoni euro suurust summat (bilansivälise konto

andmed) arvestada vääralt. Seega ei tõenda Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne üksinda ega

koos AJN otsuse ja teiste tõenditega seda, kas ja millised väärkajastused oleks pidanud kostja

I 2015. a AS E-Profiil majandusaasta aruande auditeerimisel tuvastama.

91.3.7. Mis puudutab hageja väidet, et kriminaalasjas nr 1-21-1723 tugineti samale Rödl &

Partnerid erikontrolli aruandele ja AS E-Profiil juhatuse liige Y tunnistati 09.06.2023 Harju

Maakohtu otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3, § 201 lg 2 p 1 ja 2 ning § 381¹ lg 2 järgi

(VII kd, tl 71–103), siis märgib ringkonnakohus, et tõendile ühes menetluses antud hinnang ei

ole kohtule siduv teises kohtumenetluses. Arvestades, et käesoleval juhul on Rödl & Partnerid

erikontrolli aruanne esitatud tõendina vandeaudiitori ja audiitorettevõtja rikkumise

tõendamiseks, ei saagi tsiviilasjas asjaomast nõuet lahendav kohus hinnata tõendit

samamoodi, nagu tegi seda kohus kriminaalasjas AS E-Profiil juhatuse liikme

2-21-11318

raamatupidamisalase süüteo tuvastamisel. Lisaks hindas maakohus käesolevas asjas Rödl &

Partnerid erikontrolli aruannet kogumis kohtu määratud eksperdi hinnangu ja muude

tõenditega, mida kriminaalasja menetluses kohtu käsutuses ei olnud.

91.4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud käsitlema ja

võtma arvesse Grant Thornton Baltic OÜ 08.08.2017 arvamust (VI kd, tl 23–26). Kostjad

on õigesti märkinud, et hageja ise ei ole sellele tõendile maakohtus tuginenud. Nimetatud

tõendile tugines üksnes kostja III, kes väitis mh juba oma 14.10.2021 vastuses, et hageja pidi

olema rikkumisest teadlik 08.08.2017 Grant Thornton Baltic OÜ arvamusest (II kd, tl 130

pöördel – 131). Hageja vaidles sellele vastu. Hageja 15.11.2022 maakohtus esitatud

seisukohas märkis hageja, et asjaomane aruanne oli piiratud üksikute spetsiifiliste küsimuste

analüüsimisega, mis püstitati AS E-Profiil juhtkonna poolt ning tegemist ei ole täiemahulise

erikontrolliga. AS E-Profiil 2013–2015 raamatupidamise nõuetelevastavust ning rikkumiste

mõju/tagajärgi ja 2013. – 2015. majandusaasta aruandeid hinnati esmakordselt Rödl &

Partnerid 05.10.2018 erikontrolliga ja enne seda ei teadnud (ega saanudki) hageja teada

kostjate rikkumisest ja kostjate poolt hagejale kahju tekitamisest (VI kd, tl 5 pöördel).

15.03.2023 hageja seisukoha p-s 11 kordas hageja sama väidet, lisades, et Grant Thornton

Baltic OÜ jõudis oma aruandes järeldusele, et müügitulu on 2015. ja 2016. a aruannetes

kajastatud valesti. Pelgalt müügitulu erinevusest ei saanud aga hageja teha veel järeldust, et

kogu AS E-Profiil raamatupidamist on peetud süsteemselt valesti ning E-Profiil on tegelikult

ka makseraskustes või maksejõuetu (VI kd, tl 171). Seega ei ole hageja tuginenud asjaomasele

tõendile ega selles sisalduvatele asjaoludele maakohtus, vastupidi, hageja ei ole pidanud seda

tõendit oluliseks. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel ei arvesta ringkonnakohus hageja poolt

esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ega vasta neile.

91.5. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus võttis arvesse kostjate

töödokumente ja projektiarvestuse tööpaberit, millega kostjad soovisid tõendada, et AS E-

Profiil kasutatud valmidusastme meetod vastas nõuetele. Maakohus on kõnealustele tõenditele

oma otsuse p-s 321 üksnes viidanud ning märkinud lisaks, et hageja seadis nende tõendite

autentsuse kahtluse alla ja esitas omapoolse NAV programmi väljavõtte teistsugusel kujul.

Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks kostjate töödokumentidele hageja

kahjuks tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud töödokumentidel ei ole otsustavat

tähendust, kuna käesoleval juhul on juba kohtu määratud eksperdi ja Raamatupidamise

Toimkonna vastustega seatud kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruande järeldused.

92. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja I rikkus küll vandeaudiitori kutsestandardeid

(AudS § 46) ning et AS E-Profiil 2015. a aruandes võisid seetõttu jääda väärkajastused

avastamata, kuid ei ole piisavalt tõendatud, kas ja mis mahus need väärkajastused esinesid ega

ka seda, kas ja täpselt mida audiitor oleks pidanud tuvastama. Nii ei ole hageja tõendanud ka

kostjate tahtlust mingeid oma kohustusi rikkuda.



Põhjuslik seos

93. Ringkonnakohus märgib, et asja arutamise ulatuse määramiseks tuleb esiteks käsitleda

küsimust, milline hageja antud laen saaks vähemalt teoreetiliselt olla seotud 2015. a

auditeeritud aruandega, kuna ainult selle majandusaasta aruandega seotud nõue ei ole AudS §

62 lg 4 alusel aegunud. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et kuna AS E-Profiil 2015. a

aruanne on audiitori poolt allkirjastatud alles 02.12.2016 (I kd, tl 111), siis saaksid selleks olla

vaid 19.12.2016 ja 22.12.2016 lepingud. Maakohus on õigesti välja toonud ning

ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6) selle kohta, et 08.05.2013,

2-21-11318

15.06.2016 ja 21.06.2016 laenulepingud ei saa olla põhjuslikus seoses AS E-Profiil 2015. a

aruande audiitori 02.12.2016 järeldusotsusega, kuna nende lepingute sõlmimise ajal ei olnud

2015. a aruanne auditeeritud, seega ei olnud võimalik sellele laenude andmisel tugineda.

94. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas maakohtule alternatiivsed nõuded (29.11.2021

seisukoha p-d 11-13, III kd, tl 2 pöördel), mille kohaselt, kui kohus peaks leidma, et hageja

peab mainima konkreetse laenulepingu, millest tekkinud kahju hüvitamist ta kostjatelt nõuab,

siis järjestab ta oma nõuded järgmiselt:

1) esiteks mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. –

2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (nõue 863 195,16 eurot);

2) teiseks mõista välja 2016. a detsembri lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis

2012. – 2015. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (nõue 4 727 667,87 eurot);

3) kolmandaks mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2011. a

majandusaasta aruandele tuginemisest (nõue 1 155 872,06 eurot).

94.1. Kuna kahju ei saa olla tekkinud seoses laenudega, mis on antud enne 02.12.2016, siis ei

oleks hagi igal juhul võimalik rahuldada esimese (2016. a juuni lepingud) ega kolmanda

(2013. a leping) alternatiivi alusel.

94.2. Hageja märgitud teise alternatiivi alusel (2016. a detsembri lepingud) saaks rikkumise,

kahju ja põhjusliku seose tuvastamise järgselt väljamõistmisele kuuluda vaid kahju, mis on

tekkinud 2015. a majandusaasta aruandele tuginemisest. Hageja on selle nõude puhul

viidanud ühelt poolt väidetavale kahjule, mis tekkis 2012. – 2015. a majandusaasta

aruannetele tuginemisest (4 727 667,87 eurot). Viitega enda koostatud tabelile on hageja

märkinud, et 2016. a detsembrikuu lepingutest tulenev kahju võrdub nende lepingute

tagastamata põhiosa võlgnevusega. Hageja koostatud tabeli kohaselt on 19.12.2016 lepinguga

nr AL-20161219EP antud AS-ile E-Profiil arvelduslaenu 4 750 000 eurot ning sellest

tagastamata on 4 254 342,53 eurot. 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP

nägi ette garantiilimiidi 1 500 000 euro ulatuses ning selle lepingu alusel on põhiosa

võlgnevus 473 325,34 eurot (vt hageja apellatsioonkaebuse p 74 viitega hageja 29.11.2021

seisukoha lisaks 4 olevale tabelile, VIII kd, tl 92 pöördel; III kd, tl 20). Enne kahju suuruse

kujunemise käsitlemist tuleb siiski tuvastada rikkumine ja selle põhjuslik seos kahjuga ning

kui need ei ole tõendatud, siis ei ole menetlusökonoomia seisukohalt põhjust kahju suuruse

kujunemist ja tõendatust täpsemalt käsitleda.

95. Ringkonnakohus nõustub järgnevalt maakohtu lõppjäreldusega, et isegi kui kostjate

tegevus AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel sisaldas kutsealaseid rikkumisi,

on igal juhul tõendamata põhjuslik seos kostjate väidetavate rikkumiste ja hageja väidetava

kahju vahel. Põhjusliku seose tuvastamiseks peaks olema tõsikindlalt tõendatud see, et hageja

andis AS-ile E-Profiil laenu just kostjate õigusvastase tegevuse tõttu. Seega, isegi kui AS E-

Profiil 2015. a majandusaasta aruanne, mille kohta valmis audiitori järeldusotsus 02.16.2016,

ei kajastanud AS E-Profiil majanduslikku seisu õigesti ning tegelik seis oli aruandes

kajastatust negatiivsem (eelkõige tulude ebaõige kajastamise tõttu, mis tulenes valmidusastme

meetodi ebaõigest rakendamisest, mille audiitor oleks pidanud avastama), peaks olema

tõendatud, et 2016. a detsembris laenu- ja garantiilepingu sõlmimisel oli just sellele aruandele

tuginemine otsustava tähtsusega.

96. Maakohus on oma otsuse p-s 338 viidanud hageja esitatud erinevate pankade veebilehtede

väljavõtetele, millest nähtub, et kõik pangad nõuavad äriühingutest laenutaotlejatelt

majandusaasta aruannete esitamist. Käesoleval juhul ei ole otsustava tähtsusega aga mitte see,

2-21-11318

et äriühingu auditeeritud majandusaasta aruanne on laenu andmisel üheks oluliseks

dokumendiks, vaid küsimus, kas käesoleval juhul tehti 2016. a detsembris laenuotsused

üksnes või eelkõige tuginedes AS E-Profiil 2015. a 02.12.2016 auditeeritud aruandele. Kuna

see oli hageja väide, pidi hageja seda tõendama.

97. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud vajalikku põhjuslikku seost. See-

eest on kostjad piisavalt ära näidanud, et detsembris 2016 tehtud laenuotsused pidid tuginema

erinevatele andmetele ning laenu andmise eeldusena ei piirdutud vaid ettevõtte aasta

varasemale majandusseisule.

97.1. Kuigi sisuliselt on kõne all üksnes 2015. a majandusaasta aruande auditeerimine, st

kahju seos selle aruandega, märgib kohus, et hageja ise on menetluses tõendanud, et ka 2013.

a laenu taotlemisel esitas AS E-Profiil erinevaid tõendeid, s.o lisaks laenutaotlusele esitas

ettevõte 2013. a I kvartali bilansi, kasumiaruanded, ettevõtte tutvustuse ning hiljem AS E-

Profiil nõukogu otsuse 2013. a I kvartali majandustulemuste ja investeeringute eelarve

kinnitamise kohta (I kd, tl 197 pöördel). Kuigi ka 2016. a juunis antud laenude andmise

aluseks ei saanud olla 2015. a majandusaasta auditeeritud aruanne, kuna see auditeeriti alles

02.12.2016, siis arvestades 2013. a laenu saamiseks esitatud dokumente, ei ole tõenäoline – ja

on hageja poolt tõendamata –, et laenu oleks antud vaid auditeeritud (2013. ja 2014. a)

majandusaasta aruannete alusel, arvestades, et majandusaasta aruanded on auditeeritud pika

ajalise viitega võrreldes perioodiga, mille kohta need koostatud on. Vastupidi,

laenulepingutest nähtub, et AS-il E-Profiil oli laenulepingute järgi ulatuslik regulaarsete

aruannete ja andmete esitamise kohustus. Seda kinnitab 2013. a laenulepingu 26.02.2016

muudatuse p 3, mille kohaselt pidi laenusaaja seejärel esitama pangale iga kuu 25.

kuupäevaks eelmise kuu kasumiaruande, bilansi ja ülevaate laenusaaja tellimuste portfellist ja

laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees (I kd, tl 16). Seega 2016. a detsembris arvelduslaenu

lepingu ja garantiilimiidi lepingu sõlmimisel olid hageja käsutuses ka eelnevalt loetletud AS

E-Profiil poolt talle igakuiselt esitatud andmed. Kostjad on viidanud ka kriminaalasjas tehtud

otsuse p-le 33, kus on kajastatud, et „2016. aasta alguses tõsteti AS E-Profiil LHV

riskiaktivate osakonda, kuna ettevõtte riskisus oli LHV hinnangul tõusnud. … Põhimõtteliselt

tähendas see seda, et AS E-Profiil finantsandmeid kontrolliti LHV poolt nüüd veelgi

põhjalikumalt ja tihedamalt kvartaalsete tulemusete asemel igakuiselt.“ (VII kd, tl 173

pöördel, viitega VII kd, tl 77 ja pöördel).

97.2. Seda, et auditeeritud aruannetele tugineti vaid muu hulgas, tõendab ka kriminaalasjas

tuvastatu. Kostjad on (nt 14.02.2024 menetlusdokumendis, VII kd, tl 172) viidanud Harju

Maakohtu 09.06.2023 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-1723 p-le 18 (VII kd, tl 74 ja pöördel),

kus on tuvastatud hageja esindajate ja töötajate ütluste põhjal, kuidas pannakse kokku

laenutaotleja memo, st mis andmete alusel laenu antakse. Maakohus tuvastas, et pärast 2013. a

laenutaotluse esitamist hageja poolt määrati AS-ile E-Profiil kui suurele ärikliendile

kliendihaldur ja analüütik, kelle ülesandeks oli vahendada panga ning AS E-Profiil vahelist

suhtlust ja koostada panga laenuandmist otsustava krediidikomitee jaoks laenutaotleja memo.

Memo aluseks oli nii avalikult kättesaadav informatsioon (näiteks juba auditeeritud

majandusaasta aruanded), aga ka informatsioon, mida kliendihaldur ja finantsanalüütik

täiendavalt laenutaotlejalt küsisid ja seejärel analüüsisid. Memo sisaldas nii laenusoovija

finantsanalüüsi (bilanss, kasumiaruanne, rahavood, hinnang prognoosidele ja laenu

teenindamisele), aga ka muud olulist ettevõttega seotud taustainfot (ajalugu, omanike taust,

turusituatsioon jne).

2-21-11318

97.3. Hageja oleks saanud tõendada seda, millistele dokumentidele ja andmetele tuginedes

konkreetsed 2016. a detsembri lepingud sõlmiti, oma laenukomitee otsustega, kuid hageja

keeldus neid otsuseid esitamast ka pärast kohtupoolset selgitust (VI kd, tl 196 pöördel). Selle

asemel jäi hageja selle juurde, et tema väiteid tõendab piisavalt kohtutäitur Elin Vilippuse

15.11.2022 akti (VI kd, tl 15–22), mis põhines „juriidilise fakti tuvastamise toimingul“

(kohtutäituri seadus, KTS, § 8 lg 1 p 4). KTS § 8 asjaomane punkt näeb ette, et kohtutäitur

võib ametiteenusena osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust.

Kohtutäitur tuvastas – käesoleval juhul kohtule esitamiseks –, millistele AS E-Profiil

majandusaasta aruannete kirjetele on hageja krediidikomitee memode koostamisel tuginenud.

Hageja soovis sellega tõendada, et krediidikomitee tugines auditeeritud majandusaasta

aruannetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud dokument ei tõenda seda,

millistele andmetelel tuginedes laenuotsused tehti. Kohus ei kahtlegi, et arvesse võetavate

dokumentide hulgas olid auditeeritud majandusaasta aruanded, ent muud tõendid kogumis

kinnitavad, et need ei olnud kaugeltki mitte ainsa või otsustava tähtsusega. Ka kohtutäituri

aktis on kinnitatud vaid seda, et neile aruannetele tugineti memodes „mh“.

97.4. Viimast kinnitavad ka hageja töötaja käesolevas tsiviilasjas antud ütlused. Nimelt

kinnitas hageja krediidianalüütik S 29.01.2024 istungil antud ütlustes, et 2016. a lõpus oli

hagejal AS E-Profiil likviidsusprobleem teada ning klient suunati investorit otsima.

Likviidsusprobleemid tulid välja tarnija võlgnevuste alt jooksvatest finantsaruannetest.

Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti 19.12.2016. a leping seetõttu, et omanikeringi tuli investor

ning käibekapitali kaasfinantseeriti. Tunnistaja kinnitas, et 2016. a laenuleping oli „sõlmitud

eeldusel, et investor tuleb, investor tuli“ (VII kd, tl 153 ja pöördel). Kuigi tunnistaja kinnitas,

et auditeeritud majandusaasta aruanded omasid tähtsust, sest need annavad kvaliteeditempli,

möönis ta, et 2016. aastal tuli siiski välja ka käibekapitali probleem, mida varem ei olnud

(samas). 2015. a auditeeritud majandusaasta aruande kohta märkis tunnistaja S, et nad olid

teadlikud aruandes olnud rikkumisest, st et pikaajaline laen ei olnud kajastatud lühiajalise

laenuna, kuid kuna see oli nende enda laen, siis laenud ja laenude eritingimused said uue

investorite tulekuga üle vaadatud (VII kd, tl 155 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on

hageja enda tunnistaja seega kinnitanud, et 2016. a detsembris anti laenu hoopis seetõttu, et

ilmunud oli uus investor, ning et audiitori järeldusotsuse märkust ei peetud oluliseks, kuna

hageja otsustas investori tõttu vanade laenude tingimused üle vaadata.

97.5. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et 2015. a

majandusaasta aruandele lisatud audiitori märkus ei olnud oluline ega pidanud tekitama

hagejas mingit kahtlust AS E-Profiil edukuses. Nagu eespool p-s 92.1.1 märgitud, tõi

vandeaudiitor 02.12.2016 märkusena välja, et laenukohustuste all on kajastatud pikaajaline

laenukohustus 6 016 000 eurot, kuid kui laenusaaja on rikkunud laenulepingu tingimusi, tuleb

selline laen kajastada lühiajalise kohustusena. Sse eelnevalt viidatud ütlustega on tõendatud,

et hageja teadis, et aruandes oleks pikaajaline laen pidanud olema kajastatud lühiajalisena,

kuid uue investori tulekuga vaadati lepingutingimused üle. Ringkonnakohus leiab, et oluline

oli ka audiitori välja toodud asjaolu, et ettevõtte käibekapital oli 31.12.2015 seisuga

negatiivne 3 204 000 euro ulatuses (I kd, tl 111, vt ka eespool p 92.1.2).

97.6. Lisaks on kostjad esile toonud, et 10.08.2016 seisuga oli AS-il E-Profiil juba maksuvõlg

üle 2 miljoni euro (II kd, tl 140) ning ettevõtte kohta olid ka 2016. a lõpus maksehäireregistris

kajastatud häired (II kd, tl 141–143). Kuigi probleemseks võlglaseks on AS E-Profiil

maksehäireregistris märgitud maist 2017 (samas), andis hageja ise AS-ile E-Profiil korduvalt

2013. a laenulepingu ja 2016. a juuni laenulepingute sõlmimise järgselt maksepuhkust:

28.06.2013 – 28.05.2014 (08.05.2013 laenulepingu p 7.3, I kd, tl 9 pöördel), 28.02.2015 –

28.04.2015 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 14 pöördel), 28.02.2016 – 28.04.2016

2-21-11318

(08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 16), 04.05.2016 – 28.06.2016 (08.05.2013 lepingu

muudatus, I kd, tl 16 pöördel), 15.06.2016 – 05.06.2017 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd,

tl 17), 15.06.2016 – 05.06.2017 (15.06.2016 laenulepingu p 7.3), 19.12.2016 – 05.12.2017

(15.06.2016 laenulepingu muudatus, I kd, tl 25 pöördel); 05.07.2016 – 05.04.2018

(21.06.2016 laenulepingu p 7.3). Seega ei olnud AS E-Profiil suuteline regulaarselt jooksvalt

laenu tagastama, kuid maksepuhkuste ajal anti 2016. aastal siiski uusi laene ja garantii.

Seejuures andis hageja 21.06.2016 laenulepinguga ettevõttele laenu käibevahendite

finantseerimiseks (I kd, tl 28) ning 19.12.2016 arvelduslaenulepinguga refinantseeriti

varasemaid laene ja finantseeriti samuti ettevõtte käibevahendeid (I kd, tl 35). 22.12.2016

sõlmiti garantiilimiidileping (I kd, tl 40). Seega ei saanud hagejal olla AS-ist E-Profiil muljet

kui edukast ja probleemitust ettevõtjast.

98. Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt esile toodud asjaolud kogumis tõendavad, et hageja

andis laenu tuginedes erinevatele, sh jooksvalt kogutud andmetele, mitte üksnes auditeeritud

majandusaasta aruannetele. Seejuures on hageja töötaja tunnistanud, et 2016. a detsembris

laenude andmisel oldi teadlik käibekapitali probleemist (ütlustest ei ole aru saada, kas

probleemist teati ka juba 2016. a juunis, kuid see on tõenäoline, kuna aruandekohustus

muudeti igakuiseks juba veebruaris 2016) ning et laenu andmise eelduseks oli hoopis

investori kaasamine. Seega võeti laenude refinantseerimisega teadlik risk, kuna hagejale oli

teada, et ettevõte ei olnud 2016. a lõpus oma seniseid laenukohustusi korrektselt täitnud.

Pelgalt asjaolu, et majandusaasta aruanded võisid sisaldada väärkajastusi – kusjuures ei ole

tõendatud, kas ja millises ulatuses -, ei saa olla piisav põhjuslik seos hagejal väidetavalt

tekkinud kahju ja kostjate rikkumiste vahel, mis seisnesid AJN otsusega tuvastatud osas

vandeaudiitori kutsetegevuse standardite nõuete rikkumises (eelkõige mis puudutab

dokumenteerimist).

99. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus tuvastas õigesti, et põhjuslik seos ei ole

tõendatud, hindas maakohus siiski lühidalt ka hagejal tekkinud kahju suurust.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi ei ole võimalik põhjusliku seose puudumise

tõttu rahuldada, ei ole täiendavate eelduste täidetuse hindamine menetlusökonoomia

seisukohast vajalik. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus ka kostjate vastutuse piirmäära

küsimust.

100. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Hageja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus

muudab maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses välja toodud ulatuses.

III

Menetluskulude jaotus

101. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus

ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise kohta, ei ole alust menetluskulude jaotuse

muutmiseks.

102. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtus kantud

menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt