2-24-109563/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-109563

Tsiviilasi

OK Incure osaühingu hagi S.M vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5158.65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht

XXX, 10617 Tallinn, e-post xxx);

hageja lepinguline esindaja A.L (OK Incure osaühing, e-post

xxx);

kostja S.M (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht

xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja S.M

(isikukood XXX) vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt S.M ’lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 2360 eurot,

viivis summas 116.39 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Mõista kostjalt S.M ’lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1793.85

eurot, intress 91.34 eurot ja viivis summas 88.47 eurot.

4. Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi S.M (isikukood XXX) vastu

rahuldamata põhivõla 39.40 eurot, intressi 359.22 eurot, haldustasu 11.60 eurot ja viivise

263.39 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 13% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja

87% ulatuses S.M (isikukood XXX) kanda.

2-24-109563

6. Mõista kostjalt S.M’lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 87% ulatuses s.o summas 517.65 eurot.

7. Mõista välja kostjalt S.M ’lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-24-109563

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

OK Incure OÜ esitas 12.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes. Kohus tegi 13.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 18.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 18.04.2024

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

OK Incure osaühing esitas 08.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse S.M vastu, millega OK

Incure osaühing palub välja mõista krediidilepingu xxx põhivõlgnevuse 2360 eurot, intressi

312.17 eurot, viivise 381.58 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja krediidilepingu xxx

põhivõlgnevuse 1833.25 eurot, intressi 138.38 eurot, viivise 86.67 eurot, haldustasu 11.60 eurot,

riigilõivu 595 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja ESTO AS vahel 21.07.2023 sõlmitud tähtajatu

krediidilimiidi leping nr xxx, krediidilimiidiga 2400 eurot ning 17.07.2023 sõlmitud

järelmaksuleping nr. xxx kauba soetamiseks maksumusega 1854 eurot. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille

tulemusena ESTO AS ütles lepingud 15.12.2023 üles ja loovutas nõuded kostja vastu OK Incure

osaühingule.

2-24-109563

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et krediidiandja kontrollis

mõlema lepingu puhul kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto

väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st

ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

11.06.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

26.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidilepingu xxx põhivõlgnevuse

2360 eurot, krediidilepingu xxx põhivõlgnevuse 1793.85 eurot ja lisanduva intressi seadusjärgses

määras perioodil 17.07.2023 - 15.01.2024 summas 110.64 eurot.

Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale S.M ’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 23.07.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teabe,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust,

täites VÕS §-st 4034 tulenevaid kohustusi;



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);

2-24-109563



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §

416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva

tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus

on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi

kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on

kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13);



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Krediidiandja kontrollis mõlema lepingu

puhul kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto väljavõtte ja

avalike andmebaaside põhjal. Päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud

krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud

kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja

lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud taotlustest ning tegi päringud

maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne

tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

26.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja palub kostjalt välja mõista

krediidilepingu xxx põhivõlgnevuse 2360 eurot, krediidilepingu xxx põhivõlgnevuse 1793.85

2-24-109563

eurot ja lisanduva intressi seadusjärgses määras perioodil 17.07.2023 - 15.01.2024 summas

110.64 eurot. Hageja ei esitanud krediidilepingu xxx uut intressiarvestust.

Kohtu hinnangul ei ole hageja krediidilepingu xxx uus intressi arvestus korrektne. Hageja

arvestas intressi kuni 15.01.2024, kuid leping öeldi üles 15.12.2023. Seega on hageja

põhjendatud intressi nõue krediidilepingu xxx puhul (110.64-19.31) 91.33 eurot.

Teenusetingimuste hinnakirja kohaselt on viiviseks lepingus fikseeritud intressimäär; selle

puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seetõttu tuleb

kohtu hinnangul viivisemääraks lugeda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr.

Krediidilepingu xxx alusel on hageja põhjendatud viivis summas 116.39 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 2360 eurot, periood 16.12.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summas

12.41 eurot;

-

summa 2360 eurot, periood 01.01.2024 - 08.05.2024, viivisemäär 12,5% aastas, summa

103.98 eurot.

Krediidilepingu xxx alusel on hageja põhjendatud viivis summas 88.47 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 1793.85 eurot, periood 16.12.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas,

summas 9.44 eurot;

-

summa 1793.85 eurot, periood 01.01.2024 - 08.05.2024, viivisemäär 12,5% aastas,

summa 79.03 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingust nr xxx tulenev

põhivõlg 2360 eurot, viivis 116.39 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning krediidilepingust nr

xxx tulenev põhivõlg 1793.85 eurot, intress 91.33 eurot ja viivis 88.47 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hageja põhivõla 39.40 eurot, intressi 359.22 eurot, haldustasu 11.60 eurot ja viivise

263.39 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 5158.65 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, viivise, intressi ja sissenõudmiskulu, kõik kokku 4485.04 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 87%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 13% ulatuses hageja

kanda ning 87% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 595 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses 168.39 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 426.61 eurot, ehk kokku

595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

2-24-109563

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 87% ehk

517.65 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik