1-24-91/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2024, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-91 (22259000122)

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Viru

ringkonnaprokuratuuri

I

osakonna

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Kriminaalasi

Martin Krafft süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1

järgi üldmenetluses

Süüdistatav

MARTIN KRAFFT, isikukood 38407225218; xxxx

kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx;

kriminaalkorras

karistamata,

kehtivaid

väärteokaristusi 1, tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras

Kannatanu

S. S., isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kannatanu esindaja

Jurist Monica Meristo-Dmitijev

RESOLUTSIOON

Tunnistada MARTIN KRAFFT KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Martin Krafft

ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määrata Martin Krafft katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda

järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Martin Kraffti katseaja jooksul heastama

kannatanu tsiviilhagi.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Martin Kraffti katseaja jooksul mitte tarvitama

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Martin Kraffti katseajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Martin Krafftile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 27.08.2024.

KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast

kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Martin Krafftilt sundraha 1230

(üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna kaitsjatasu

1593,52 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm eurot, 52 senti) eurot kohtueelses

menetluses ja kohtus kaitsja poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna ekspertiisi tegemise

kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna tunnistajatele välja

makstud tasu summas 110,75 (ükssada kümme eurot, 75 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Martin Krafftil tasuda menetluskulud kokku

3018,27 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt,

et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 251,55 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul

vähemalt 251,52 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585,

viitenumbriga

99924700023199 ning selgitusega: „Martin Krafft, 1-24-91, menetluskulude osamakse“. Kui

menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele

kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Martin Krafftilt kannatanu kasuks kannatanu esindaja

Monica Meristo-Dmitijevile makstud tasu summas 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend

viis) eurot, mis kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele xxxx.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde

DVD+R plaat (häirekeskuse kõne salvestis, vormikaamera salvestis, fotod kannatanust ja

süüdistatavast ning FB Messengeri video).

TSIVIILHAGI

Kannatanu S. S.e tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2

alusel Martin Krafftilt välja kannatanu kasuks 10 775,34 (kümme tuhat seitsesada

seitsekümmend viis eurot, 34 senti) eurot varalise kahju nõudes ja 1500 (üks tuhat viissada)

eurot moraalse kahju nõudes, kokku 12 275,34 (kaksteist tuhat kakssada seitsekümmend viis

eurot, 34 senti) eurot, mis kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele nr xxxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt

03.09.2024. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne)

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks

18.09.2024.

SÜÜDISTUS

Martin Kraffti (Krafft) süüdistatakse selles, et tema 19.03.2022 kella 05:17 paiku Xxxx maja

juures tekkinud vastastikuse rüseluse käigus tõmbas S. S.e asfaltteele pikali ja pärast seda lõi

sõiduteel maaslamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral jalaga näo ja pea

piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, läks juba eemalduv

Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule veelkord tugevalt

näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele. Martin Kraffti tahtliku

tegevuse tagajärjel tundis kannatanu S. S. füüsilist valu ning sai tervisekahjustused –

põrutushaav kuklapiirkonnas ja sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Martin Krafft häiris

oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku

nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas M. T. ja U. V. rahu ning turvatunnet, milline

tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning

näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Martin Krafft

korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist

isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju

teise isiku pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellise tegevusega pani Martin Krafft

toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul

tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või

puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning

KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest

tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära

süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku

arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud

kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus

leiab, et kannatanu S. S.e ja tunnistajate M. T. ja U. V. ja T. L. ütlused on usaldusväärsed ja

haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Martin Kraffti ja

tunnistaja J. L. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas teiste isikuliste

ja dokumentaalsete tõenditega.

Kohus annab hinnangu esmalt loetletud tõendite alusel Martin Kraffti süüdistusele KarS § 263

lg 1 p 1 järgi (I), seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude küsimuse

(III) ja asitõenditega seonduva (IV) ja tsiviilhagi (V).

I KarS § 263 liigendub karistusseadustikus avaliku rahu vastaste süütegude ja lähtuvalt

kaitstava õigushüve sotsiaalsest funktsioonist avaliku korra vastaste süütegude alla. KarS

§ 263 sätestab avaliku korra raske rikkumise.

KarS § 263 lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime

pandud p 1 kohaselt vägivallaga või p 2 kohaselt relva või relvana kasutatava muu eseme,

lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades karistatakse rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega.

Martin Krafftile on seega inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga.

Vaidlust ei ole intsidendi koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse Martin Krafft

kasutas kannatanu S. S.e suhtes vägivalda ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu, avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga või relva või relvana kasutatava muu eseme,

lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Sellest tulenevalt rikub avalikus kohas

käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) 4. ptk mõistes. KorS § 4 lg 1

kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas

on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa,

tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda

muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või

selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse

hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta

tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

Kohtupraktika kohaselt KarS § 263 lõike 1 punkti 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes

rikkumises seisnev karistatava teo raskuskese just teise inimese tervise kui individuaalse

õigushüve kahjustamisele, kuna selline tegu saab olla üksnes teise inimese ähvardamine või

kehaline väärkohtlemine KarS §-de 120 ja 121 mõttes. Samas rünnatakse sel juhul ka

avalikku korda, mis väljendub vägivallateos avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku

häirimises või ohustamises. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Martin Krafftile esitatud süüdistus

põhjendatud ning Martin Krafft on talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel

toime pannud.

Kannatanu S. S. on sündmuse kohta andnud ütlused, et enne neid sündmusi tundis Martin

Kraffti nägupidi, isiklikke suhteid ei olnud. Millal sündmus täpselt aset leidis, ei mäleta, vist

oli märtsikuus 2 aastat tagasi. Sel õhtul oli Xxxx, sealt sattus kuidagi Xxxx. Mis aja paiku ta

liikuma hakkas tol õhtul, ei mäleta. Xxxx läks üksi ja edasi Xxxx ka üksi. Tarvitas alkoholi

mõlemas kohas. Tal tekkis mingi rüselus tänaval aga seda ta nägi video pealt. Ise ta mäletab, et

oli lihtsalt nügimine tänaval. Ta ei mäleta, mis asjaoludel ta üldse seal Tallinna tänaval Martin

Krafftiga kokku sai. Ta ei pannud tähele, kas oli seal lähedal kedagi veel. Peale seda oligi

haigla, kiirabi tuli järgi. Ta ei mäleta eriti, kui tulid kohale politsei ja kiirabi, arvab, et tal oli

tugev peapõrutus. Ta ei mäleta üldse, mida ta politseile rääkis ja kiirabi mäletab häguselt. Ta ei

mäleta, et ta oleks ise Martin Kraffti juurde läinud ja tüli norima hakanud või et oleks olnud

eelnev sõnavahetus. Järgmine mälupilt on hommikul haiglast välja saamine. Rakvere haiglas

pandi jalg kipsi ja tohterdati peahaava ja öeldi, et mingu 10 päeva pärast perearstile.

Tallinnasse läks sellepärast, et tundis, et põlv loksub otsas, et midagi on valesti.

Tunnistaja M. T., kes vahetult nägi sündmust pealt, ja helistas häirekeskusesse, kinnitas, et

Martin Krafft (kirjeldab teda kui punase jopega meesterahvast) hoidis musta jopega

meesterahva rinnust kinni (see on kannatanu S. S.) ja peksis teda. Ta kirjeldas, et nägi, kui

kannatanu kukkus rüseluse käigus maha. Tema sõnade kohaselt oli korraks selline rahu

moment ja siis hakkas Martin Krafft kannatanut jalgadega pea piirkonda ja edasi peksma. Siis

kannatanu jäigi pikali maha ja Martin Krafft tagus teda jalgadega. Lööke oli kindlasti rohkem

kui üks, täpset suurusjärku tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja kinnitas, et löögid olid väga

tugevad, sest Martin Krafft võttis hästi kaugelt jalaga hoogu. Tunnistaja kirjeldas, et maas

lamav kannatanu ei löönud kordagi vastu, vaid ainult kaitses ennast, hoides käsi risti rinnal.

Tunnistaja kirjeldas veel, et kannatanu tõusis põlvedele istuma ja siis Martin Krafft astus

eemale ja siis ta keeras kannatanu poole ja vaatas, et see istub ja siis ta lihtsalt kõndis

kannatanu juurde ja lõi tugeva löögiga kannatanut jalaga vastu otsaesist, mille peale kannatanu

kukkus selili asfalti peale, Marin Krafft lahkus Tallinna tänavat mööda alla, suundudes Xxxx

poole. Kui tunnistaja kannatanu juurde läks, oli kannatanul nina ja suu verine, otsa ees väga

suur muhk ja ka vasakul pool oli väga suur muhk ja pea oli verine. Tunnistajat häiris sündmus

ise, kuna isikut peksti, sest löömine ei ole normaalne.

Sama kinnitas ka teine tunnistaja U. V., kes nägi sündmust läbi autoakna pealt. Tunnistaja

kirjeldas, et isikutevaheline füüsiline kontakt oli siis, kui kannatanu sai oma löögid ja ta vajus

kergelt tahapoole. Kirjeldas, et lööjal oli punane jope seljas ja sinised teksad jalas. Nägi, et

Martin Krafft lõi kannatanut esmajärjekorras rusikatega näo piirkonda ja lööke oli rohkem kui

üks. Kannatanu oli alguses püsti. Kannatanu vajus tagasi, aga ei kukkunud veel. Tõenäoliselt

seal selgitati midagi veel, ta nägi, et suud juba liikusid, aga häält ta ei kuulnud, sest autoaknad

olid kinni. Kannatanu vajus tagasi, siis Martin Krafft lõi veel kannatanut näo ja kaela

piirkonda, seejärel kannatanu kaotas tasakaalu ja vajus istuvasse asendisse. Tunnistaja

kirjeldas, et nad jälgisid sündmust läbi autoakna, jäädes seisma enne vöötrada. M. T. helistas

112. Mõne aja pärast oli kannatanu istukil, seejärel Martin Krafft lõi kannatanut rusikatega

näo piirkonda. Seejärel korraks toimus mingi seletamine jälle, siis Martin Krafft kõndis

hetkeks eemale ja siis tuli tagasi ja lõi kannatanut käega näo ja kaela piirkonda ja lõpuks lõi

kannatanut jalaga näo ja kaela piirkonda. Tunnistaja kirjeldas, et kannatanu oli põlvili ja

kohati kukkus pikali, aga tõusis püsti. Jalaga lööke oli korduvalt, jalaga löögid sai kannatanu

keha ja kaela piirkonda, pigem rohkem näkku. Kannatanu sel ajal, kui Martin Krafft lõi teda

pea ja kaela piirkonda, vastupanu ei osutanud. Kannatanu oli põlvili ja sel hetkel kui teda

löödi, siis ta vajus löökide tagajärjel pikali. Martin Krafft lahkus Tallinna tänavalt allapoole.

Tunnistaja kirjeldas, et kannatanul oli ninaverejooks, otsa ees oli haav verejooksuga, kuklas

oli muhk. Kiirabi tuli kohale ja tegeles kannatanuga. Tunnistajat häiris see sündmus, sest see

oli vägivaldne, kannatanut löödi jalaga näkku, näo ja kaela piirkonda.

Tunnistaja T. L., kes oli politseiametnikuna väljakutsel, kirjeldas, et sündmus toimus Tallinna

tänaval, politseimuuseumi ees. Nemad said väljakutse kella 5-6 vahel ja kohapeal oli palju

rahvast. Kohale jõuti kiiresti ja esmalt suheldi tunnistaja M. T.ga, kes kirjeldas peksmist ja

andis info peksja kohta. Tema andis teisele politseipatrullile info edasi, et pidage peksja kinni.

Kannatanu oli alkoholi joobes, politseinikud tema joovet ei mõõtnud. Kohapeal tegid ainult

isikuid kindlaks. Kiirabi tuli kohale ja hakkas esmaabi andma. Kannatanu vigastustest tegi 2-3

fotot, kannatanu pea peal juuste sees oli verd näha ja otsa ees oli muhk. Kiirabi viis kannatanu

EMOsse kontrolli. Teine politseipatrull, mis oli allpool vana Kungla poe juures, pidas Martin

Kraffti kinni.

Martin Kraff andis sündmuse kohta ütlusi, et kannatanu, kes oli koos kahe talle tundmatu

mehega, tõenäoliselt lõi Xxxx juures J. L., kuid ta ei näinud seda. Väitis, et nad hakkasid J.

L.ga minema Xxxx baari poole, kui kaks isikut jooksid neile järgi, ja üks oli S.. Väitis, et S.

hakkas teda kohe ründama. Kannatanu tuli talle kätega kallale. Kirjeldas, et tal oli meelekohal

üks muhk ja üks oli taga kuklas. Ta hakkas kannatanule kätega vastu. Nad võitlesid seal ja kui

S. oli poolenisti maas, siis ta hakkas ära minema, siis ta ütles talle midagi. Ta ei ole kindel, mis

ta ütles, aga selle lause peale ta keeras ringi ja pani veel ühe paugu talle. Ta ei eitanud, et ta lõi

kannatanut, kuid väitis, et ta kaitses ennast. Liikudes Maxima poole, pidas politsei ta kinni.

Tema politseile ei öelnud, et tal on vigastused ja ta ei lasknud ennast pildistada. Kinni teda ei

peetud.

Kohtule esitatud ravidokumentidest omab suurimat kaalu isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr

22E-IDI0050, mis on kokkuvõte Karell Kiirabikaardist xxxx RAKVERE xxxx, AS Rakvere

Haigla patsiendikaardist nr xxxx koos vastuskirjaga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

patsiendikaardist nr xxxx koos vastuskirjaga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarne

epikriisist ja ambulatoorsest epikriisist koos vastuskirjaga).

Eksperdiuuringute tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendusest nähtub, et

kannatanu S. S.el esinesid E-tervise infosüsteemist võetud tervishoiuteenuse osutamist

kinnitavate dokumentide andmetel 19.03.2022 SA Rakvere Haiglasse pöördumise ajal

põrutushaav kuklapiirkonnas; vasaku sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Arvestades

vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust, on alust arvata, et põrutushaav kuklapiirkonnas

on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et

kängitsetud jalaga), võimalik, et määruses näidatud ajal — 19.03.2022 a; vasakusääreluu

ülaosa liigesesisene nihketa murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et

kukkumisest kõvale pinnale kakluse käigus 19.03.2022 a. Ravidokumentide andmetel (vt SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorne epikriis xxxxx) pöördus kannatanu 23.03.2022 a SA

PERH-i kaebustega valudele vasaku põlveliigese piirkonnas kuna olevat kukkunud 22.03.2022

a haige jala peale, mille tõttu olemasolev sääreluu ülaosa liigesesisenenihketa murd võis

tüsistuda. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad

pikaajalisetervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (sääreluu

ülaosaliigesesisene nihketa murd keskmiselt 55-60 päeva).

Eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu S. S.el esinesid E-tervise infosüsteemist võetud

tervishoiuteenuse osutamist kinnitavate dokumentide andmetel 19.03.2022 SA Rakvere

Haiglasse pöördumise ajal põrutushaav kuklapiirkonnas; sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa

murd. Põrutushaav kuklapiirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud

pinnaga esemega (võimalik, et kängitsetud jalaga), võimalik, et määruses näidatud ajal —

19.03.2022; sääreluuülaosa liigesesisene nihketa murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel,

võimalik, et kukkumisest kõvale pinnale kakluse käigus 19.03.2022 a. Vigastused ei ole

eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalisetervisekahjustuse kestusega

rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud, (sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd

keskmiselt 55-60 päeva).

Lisaks tõendavad sündmust ja kannatanu S. S.e vigastusi väljatrükk politsei KILP

andmebaasist, mille kohaselt 19.03.2022 on kannatanuks S. S.. Kannatanul pea tagaosas paari

cm haav, otsa ees muhk ning enda sõnul oli ta kukkunud kui hakkas baarist koju minema.

Tunnistajate sõnul olevat Martin Krafft lükanud S. pikali ning löönus jalaga vastu pead.

Kannatanu toimetatud Rakvere EMO'sse. Tehtud pildid ning kasutatud vormikaamerat.

Lisaks tõendavad sündmust asitõendite vaatlusprotokoll 21.03.2022, kus häirekeskuse kõne,

vormikaamera salvestis, FB Messengeri videofail, fotod, mis on salvestatud DVD-plaadile ja

mis asub kriminaalasja juures.

Neist tõenditest nähtub, et 19.03.2022 kell 05.17:13 on tehtud mobiiltelefoni numbrilt xxxx

Häirekeskuse lühinumbrile 112 kõne M. T. poolt, kes annab teada kaklusest ja sellest, et

kannatanul on pea verine.

Vormikaamera salvestuselt on näha, et 19.03.2022 kell 05:21:55 küsitleb politseinik

sündmuskohal olevaid inimesi. Salvestuselt on näha suitsuga heledas mantlis naisterahvas ja

prillidega meesterahvas ning aia ääres istumas kaks meesterahvast, tagumine mees hoiab enda

ees istuval meesterahval kätega ümber pea kinni. Tunnistaja - naisterahvas kirjeldab, et

kannatanut peksti.

19.03.2022 Facebook Messengeris videofailist on näha, et 19.03.2022 sündmuskoht, Xxxx

Politseimuuseumi ees sõidutee. Salvestisel on näha seltskonda sõiduteel. Sõidukist on

suumitud teel olevat seltskonda lähemale. Seltskonnas on neli isikut, kellest kaks isikut on

eespool ja nende taga veel kaks isikut, kelle vahel toimub rüselemine. Kaks isikut hoiavad

üksteisel riietest kinni ning punases jopes ja helehallides pükstes isik tõmbab tumedas jopes ja

tumehallides pükstes isiku käpuli maha. Seejärel teeb punases jopes isik vasaku jalaga

löögiliigutuse käpuli oleva mehe (kannatanu) suunas ja see kukub selja peale. Seejärel võtab

punase jopega isik parema jalaga hoogu ja teeb löögiliigutuse maas istuvakannatanu pea

suunas. Seejärel teeb punases jopes isik kannatanu suunas vasaku jalaga löögiliigutuse, kuid

lööb jalaga üle maaslamava kannatanu. Siis lööb ta parema jalaga maaslamavat kannatanut. Ei

ole täpselt tuvastatav, kuhu piirkonda löök tabab, kuid pärast seda lööki on näha, et maas

lamav isik tõstab rusikas käed näo ette. Seejärel teeb punases jopes isik löögi maaslamava

kannatanu pea suunas, löök tabab ja isik pöörab vasaku külje peale. Punases jopes isik

eemaldub veidi. Kannatanu tõuseb maast üles käpuli (käed ja põlved maas) ning jääb siis

põlvili maha istuma. Seejärel läheneb punases jopes isik uuesti kannatanule ja teeb parema

jalaga löögi kannatanu pea suunas. Saadud löögist lendab kannatanu selja peale ning jääb

liikumatult teele lebama. Pärast löömist liigub punases jopes mees seltskonna juurest ära,

eemale. Teised kaks isikut olid kogu selle löömise ajal läheduses, kuid ei sekkunud löömisesse.

Lisaks tõendavad sündmust sündmuskohal politseipatrulli poolt tehtud fotod nii kannatanust

kui ka Martin Krafftist. Fotodel kannatanu S. S.est on näha kannatanu kukla poolel olevaid

vigastusi ja otsaesisel veidi paremal olevat vigastusi, ehk muhku.

Seega on tunnistajat M. T. ja U. V. kannatanu peksmist ja vigastusi kirjeldanud, tunnistaja T.

L., politsei väljakutse saanud isikuna, fotografeerinud kannatanu vigastusi ja kirjeldanud

neid, siis on sündmus tõendamist leidnud ja kuigi Martin Krafft on kannatanu löömist eitanud,

väites, et tegemist on enesekaitsega, leiab, kohus, et kohtus leidis tõendamist, et Martin

Krafft pani toime vägivallateo, mis vastab KarS § 121 lg 1 tunnustele.

Kohus leiab, et kannatanu S. S.e ja tunnistajate M. T. ja U. V. ütlused on usaldusväärsed, nad

on andnud põhjalikke ütluseid sündmuse kohta ning neil ei ole mingit põhjust anda ebaõigeid

ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Tunnistajad kirjeldavad kannatanu peksmist

üksikasjalikult ning sündmuskohale läinud tunnistaja T. L. kirjeldas kannatanu vigastusi ning

kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanu- ja tunnistajate poolse

sündmuste kirjeldusega.

Süüdistatav Martin Krafft ja tunnistaja J. L. on füüsilise vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes

eitanud. Nad on väitnud, et tunnistajat J. L. lõi eelnevalt Xxxx juures kannatanu, kuid nende

ütlustest nähtub, et kumbki ei tea täpselt, kes tegelikult J. L. ründas. Tunnistajad M. T. ja U.

V. on andnud ütlusi, et nad nägid rüselust ja kähmlust, mitte seda, et kannatanu ründas ja lõi

Martin Kraffti. Tunnistaja sõnul oli alguses verbaalne seletus kätega, üksteist ei puututud,

lihtsalt kätega vehiti. Füüsiline kontakt oli siis, kui kannatanu sai oma löögid ja ta vajus

kergelt tahapoole, siis oli juba näha, et punase jopega mees lõi kannatanut esmajärjekorras

rusikatega näo piirkonda. Kannatanu oli alguses püsti. Siis olid rusikatega löögid näo

piirkonda ja neid oli rohkem kui üks. Kannatanu vajus tagasi aga ei kukkunud veel.

Kannatanu vajus tagasi, siis punase jopega meesterahvas lõi veel näo ja kaela piirkonda,

seejärel kannatanu kaotas tasakaalu ja vajus istuvasse asendisse. Tunnistajate ütlusi kinnitab

ka FB Messengeri videosalvestis. Seega leidis kohtus tõendamist, et Martin Krafftile esitatud

süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja Martin Kraffti ütlused kannatanu poolsest ründest ei

vasta tõele.

Seega leidis kohtus tõendamist, et omavahel tekkinud vastastikuse rüseluse käigus Xxxx maja

juures tõmbas Martin Krafft riietest S. S.e asfaltteele pikali ja pärast seda kella 05:17 paiku lõi

sõiduteel maas lamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral jalaga näo ja pea

piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, tuli juba eemalduv

Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule veelkord tugevalt

näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele. Martin Kraffti tahtliku

tegevusetagajärjel tundis kannatanu S. S. füüsilist valu ning sai tervisekahjustused —

põrutushaav kuklapiirkonnas ja sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Oma tegevusega

häiris Martin Krafft oluliselt kannatanu löömist pealt näinud U. V. ja M. T. rahu ning

turvatunnet.

Martin Krafftile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 19.03.2022 kella 05:17

paiku Xxxx maja juures, mis kahtlemata on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala

ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes.

Vägivaldne rünne toimus avalikus kohas ja ajal, mil inimesed pöördusid pärast baaride

sulgemist koju. Seega Martin Krafft rikkus S. S.t rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet,

mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul

viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või

ähvardada.

Riigikohus on kohtupraktikas märkinud, et KarS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist

isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24 ja RKKKo 1-16-

5540/42, p 23). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest

ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks

sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada

seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt.

Riigikohus on lahendis nr 1-18-7276/80 p-s 19 möönnud, et asjasse mittepuutuvaks füüsiliseks

isikuks KarS § 263 tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes

viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu

häirib või ohustab.

Martin Krafft pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike

rahu- ja turvatunnet. Tunnistajad M. T. ja U. V. kinnitasid kohtuistungil, et see, mis Tallinna

tänaval toimus, häiris neid. Seega on tuvastatud, et Martin Krafft pani avalikus kohas S. S.e

suhtes toime vägivallateo KarS § 121 lg 1 mõttes, häiris sellega kõiki tänaval olnud inimesi,

eelkõige tunnistajaid M. T. ja U. V. rahu ja turvatunnet, kes tema tegu pealt nägid. Oma

vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahtevastaselt kõrvalised isikud ja

rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Ülaltooduga on Martin Krafft täitnud KarS § 263 lg 1

p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud

vägivallaga.

KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo

asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime

otsese tahtlusega. Lüües kannatanut tahtlikult vähemalt kuuel korral jalaga näo ja pea

piirkonda, oli süüdistatava tahtlus suunatud valu ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti

teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad

isikud. Seega on Martin Krafft oma tegevusega realiseerinud KarS § 263 lg 1 p 1 ette nähtud

kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei

tuvastatud.

II KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha

järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07).

Martin Krafftile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi,

tagajärgi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Martin Krafft on varem

kriminaalkorras karistamata ja tal on üks kehtiv väärteokaristus.

Kohtu hinnangul on Martin Krafftile süükspandava teo raskus konkreetse kuriteokoosseisu

kontekstis keskmine. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus KarS § 263 lg 1 p-de 1 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemise tehiolusid. Martin Krafft pani süüteo toime avalikus

kohas, lüües sõiduteel maaslamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral

jalaga näo ja pea piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, läks

juba eemalduv Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule

veelkord tugevalt näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele.

Kohus võtab arvesse, et Martin Krafft oma käitumisega ei põhjustanud kannatanule raskeid

tagajärgi ning sündmusest on möödunud üle kahe aasta. Käesoleval juhul, arvestades karistuse

liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärke on

võimalik saavutada tingimisi karistusega. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oma

süüdistatavale piisavat mõju, kuna Martin Krafft end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei

mõistnud enda teo õigusvastasust. Rahaline karistus on kõige kergem karistus, mida

kohaldatakse isikule, kes teeb järeldusi oma käitumise osas. Lisaks tuleb lähtuda asjaolust, et

Martin Krafft on töötu ja kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagi on üpris suur.

Seetõttu tuleb Martin Krafftile mõista karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Martin

Krafft ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning täidab KarS

§ 75 lg 2 p 1, p 2, p 8 lisakohustusi. Lisakohustuste eesmärk Martin Kraffti suunata läbi

kriminaalhoolduse õiguskuulekale käitumisele ning kohustada süüdistatavat katseajal heastama

kannatanule tekitatud kahju.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Martin Krafftile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 27.08.2024.

III MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180

lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Martin Kraffti menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel

sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel

määratud kaitsjale välja mõistetud kaitsjatasu summas 1593,52 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p

3 alusel ekspertiisi tegemise kulu summas 84 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

tunnistajatele välja makstud tasu summas 110,75 eurot, kokku 3018,27 eurot. KrMS § 180 lg

3 alusel võimaldatakse Martin Krafftil tasuda menetluskulud kokku summas 3018,27 eurot

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul

tuleb tasuda vähemalt 251,55 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 251,52

eurot.

Lisaks tuleb Martin Krafftil tasuda KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu esindaja Monica

Meristo-Dmitijevile makstud tasu summas 1575 eurot, mis tuleb kanda kannatanu S. S.e

arveldusarvele xxxx.

IV ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde

DVD+R plaat (häirekeskuse kõne salvestis, vormikaamera salvestis, fotod kannatanust ja

süüdistatavast ning FB Messengeri video).

Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine

kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.

V TSIVIILHAGI

Kannatanu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palub süüdlaselt Martin Krafftilt välja

mõista varaline kahju summas 10 989,58 eurot ja mittevaraline kahju summas 5000 eurot,

kokku 15 989,58 eurot VÕS vastavate sätete alusel ja kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele

nr xxxx. Kannatanu palub isikule määrata ka tähtaeg tsiviilhagi tasumiseks.

Tsiviilhagis märgib kannatanu esindaja, et seoses Martin Kraffti poolt toimepandud tegudega,

on S. S. kannatanud oluliselt nii varaliselt kui ka mittevaraliselt. Martin Krafft ei ole ka

mingilgi määral huvi tundnud S. S.e käekäigu vastu.

Varaline kahju

Hagiavalduse kohaselt on kannatanu varalise kahju summas 10 989,58 eurot. Nelja kuu

töötasu enne sündmust oli 12 393,50 eurot. Haigusraha maksti nelja kuu jooksul 1403,92

eurot. Seega on saamata jäänud töötasu 10 989,58 eurot.

Mittevaraline kahju

Hagiavalduse kohaselt lonkab S. S. siiani jalga. Ees ootab operatsioon, et jalast plaadid

eemaldada, seejärel taas taastusravi. Kannatanu pidi Soomest töölt ära tulema, kuna haige

jalaga endist tööd (töötamine tellingutel) teha ei olnud võimalik. Kuna kannatanu töötab

Eestis lihttööl, siis on sissetulek varasemaga oluliselt väiksem. S. S. leiab, et kuna teda peksti

täiesti põhjuseta ja julmalt ning selle tagajärjel on tal nii füüsilised kui psüühilised traumad ja

hingelised kannatused, siis hindab kannatanu mittevaralise kahju suuruseks 5000 eurot. S. S.

leiab, et see summa on õiglane arvestades tema suhtes toimepandut ja selle tagajärgi.

Kannatanu palub süüdlaselt Martin Krafftilt välja mõista varaline kahju summas 10 989,58

eurot ja mittevaraline kahju summas 5000 eurot, kokku 15 989,58 eurot VÕS vastavate sätete

alusel ja kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele nr xxxx. Kannatanu palub isikule määrata ka

tähtaeg tsiviilhagi tasumiseks.

22.05.2024 kohtuistungil selgitas kannatanu, et temale saadeti palgateatised tööandja poolt

perioodi eest 16.12.2021 – 15.03.2022 ja kuigi ta oli ilma tööta ligikaudu 7 kuud, siis hüvitist

nõuab ta haiguslehel olemise aja eest ehk 4 kuud.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Varaline kahju

Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju saamata jäänud tulust töövõimetuslehel

viibitud aja eest. Vigastuste saamisele eelnenud 4 kuu palk L OY-s 12 393,50 eurot.

Töövõimetushüvitist sai kannatanu perioodil 25.03.-22.07.2022 kokku 1403,92 eurot. Seega

saamata jäänud tulu on (12 393,50 – 1403,92) 10 989,58 eurot.

Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Süüdistatava kaitsja leidis, et

hagiavaldusele lisatud palgatõendist ja palgalehtedest nähtub, et töötasusse on arvestatud ka

ajas periooditi muutuvad töötasu komponendid, nagu puhkusehüvitis ning eraldi

palgakomponent, samuti hooajalised lisamaksed ja ületunnitöö. Hagi rahuldamiseks tuleks

eeldada, et järgneval 4 kuul pärast 19.03.2022 oleks ta saanud töötasu, lisatasusid, muid

tasusid täpselt samas suuruse, kui eelnevalt, mis on kaitsja hinnangul täiesti ebausutav ja nõue

esitatud suuruses on juba sellel põhjusel põhjendamatu. Kaitsja hinnangul oleks loogiline

lähtuda keskmisest töötasust. Seega eeltoodust tulenevalt, kui kohus soostub hageja asemele

vastavad arvutused tegema, siis tuleks nõude aluseks võtta maksustatav palk, millest lahutada

kõik võimalikud hüvitised, päevarahad ja muud muutuvad töötasu komponendid, sellest

omakorda lahutada saadud töövõimetushüvitis.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises.

Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et 19.03.2022 kella 05.17 paiku

lõi süüdistatav kannatanut mitmel korral, sealhulgas jalaga näo ja pea piirkonda, mille

tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused. Kannatanu viibis juhtumi järel töövõimetuslehel

perioodil 25.03.-22.07.2022, s.o 3 kuud 27 päeva. Varaline kahju on antud juhul

töövõimetuslehel olemise tõttu saamata jäänud tasu. Kohus leiab, et esitatud on piisavalt

tõendeid selleks, et arvestada hüvitamisele kuuluv summa.

Tsiviilhagis osundatud saamata jäänud tulu kindlaks tegemisel töövõimetuslehel viibitud aja

eest arvestab kohus sarnaselt prokuröri ja kannatanu esindajaga L OY palgatõendit

19.11.2021-24.03.2022 (tl 43), millest nähtub, et nimetatud perioodi eest maksti S. S.ele

maksustatavat tulu summas 10 178 eurot, puhkusehüvitist summas 1383,20 eurot, eraldi

palgakomponent summas 618,06 eurot ning päevarahad ja hooajalised lisamaksed summas

214,24 eurot. Kohus jätab nimetatust arvestamata päevarahad summas 214,24 eurot, kuivõrd

Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1 järgi ei maksustata tulumaksuga muuhulgas töötajale

välislähetuse päevaraha. Sama nähtub ka palgateatistelt (tl 44-50), millelt saab välja lugeda, et

päevaraha on maksuvaba. Teadaolevalt (TLS §40) ei maksta päevarahasid välislähetustega

seotud kulude hüvitamiseks, mistõttu ei ole tegemist tuluga. Seega arvestab kohus S. S.ele

nimetatud perioodil makstud maksustatavat tulu summas 12 179,26 eurot. Tervisekassa

töövõimetuslehtede väljavõtetelt (tl 26-29) nähtub, et S. S.ele arvestati töövõimetushüvitist

perioodil 25.03.2022-22.07.2022 kokku summas 1403,92 eurot. Seega saamata jäänud tulu

nõutava perioodi eest on (eeldatav 4 kuu töötasu, mis jäi vigastuste tõttu saamata – makstud

töövõimetushüvitis) 10 775,34 eurot.

Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule tervisekahjustuse

tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase

tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kui Martin

Krafft ei oleks toime pannud talle etteheidetavat tegu, ei oleks kannatanul tekkinud temal

tuvastatud ning haiguslehel viibimise tinginud vigastusi ning viimasest tingitud sissetuleku

vähenemist. Seega kuulub saamata jäänud tulu summas 10 775,34 eurot süüdistatava poolt

kannatanule hüvitamisele.

Mittevaraline kahju

Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahjuhüvitis füüsiliste ja

psüühiliste traumade ning hingeliste kannatuste eest summas 5000 eurot.

VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Sama sätte 5. lõike kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi.

Hagiavalduse kohaselt väljendub mittevaraline kahju selles, et S. S. lonkab siiani jalga. Ees

ootab operatsioon, et jalast plaadid eemaldada, seejärel taas taastusravi. Soomest pidi

kannatanu töölt ära tulema, kuna selle jalaga endist tööd (töötamine tellingutel) teha ei ole

võimalik. Kuna nüüd töötab kannatanu Eestis lihttööl, on sissetulek oluliselt väiksem. S. S.

leiab, et teda peksti täiesti põhjuseta ja julmalt.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 19.03.2022 kella 05.17 paiku lõi

süüdistatav kannatanut mitmel korral, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused.

Kannatanu viibis seoses juhtumiga 19.03.2022 erakorralise meditsiini osakonnas, kus tal

tuvastati vigastused. Ilmselgelt pidi kannatanu tervisekahjustuste tõttu taluma valu ja

ebamugavusi, mis kaasnesid vigastusete raviga. Samuti on sündmus põhjustanud kannatanule

vaimseid läbielamisi. Kohus, hinnates kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et S. S.

on kandnud juhtumi tagajärjel moraalset kahju. Seega on antud juhul tegemist õigusvastaselt

tekitatud mittevaralise kahjuga.

Kui Martin Krafft ei oleks pannud toime kannatanu suhtes käesolevas otsuses tuvastatud

kuritegu, ei oleks arutlusel ka nende tulemusel tekkinud mittevaraline kahju ja selle

hüvitamine. Seetõttu on Martin Kraffti tegevus põhjuslikus seoses antud mittevaralise kahju

tekkimisega VÕS § 127 lg 4 mõttes.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise

kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi

muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või

tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle

tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus.

Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium asja nr 3-2-1-152-09 lahendi p-s 16

selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS

§ 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult

vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma.

Riigikohus on 12.12.1996 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates

lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus,

väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus,

tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult

loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk

mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba

möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. 08.02.2001 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-1-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks

objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille

kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning

kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise

väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise

vähendamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku

õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit, kuna isikliku õiguse

rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik

objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-116-

12 p-s 18 leidnud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks, olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määratlemisel Riigikohtu poolt koostatud

analüüsides käsitletud välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste lahendeid, pidades silmas

ka käesoleva kaasuse asjaolusid ning ühiskonna üldist heaolutaset.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul

ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde

riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Kohtu ülesandeks on hinnata

konkreetseid asjaolusid (teo iseloom, millised vigastused isik sai, kui pikk oli töövõimetuse

periood, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega

ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne

õigusrikkumise raskusega. Tegu on igakordselt üksikjuhtumile antava hinnanguga.

2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-

2020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt kehalise väärkohtlemise

kriminaalasjades oli keskmine hüvitis 588 eurot ning mediaan 500 eurot. Hüvitised on olnud

vahemikus 100-2000 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-19-701, kus süüdistatav lõi

kannatanut kahel korral ja ühel korral surus põlve ja istmikuga kannatanu roietesse,

põhjustades kannatanule kinnise roidemurru ja kriimustuse sõrmel mõistis kohus välja

hüvitise 300 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-1652, kus süüdistatav tiris kannatanut

juustest, lõi lahtise käega näkku, lõi jalaga istmiku piirkonda, raputas teda ja väänas tema

käsi, põhjustades punetuse peanahal, verevalumeid üle mõlema käsivarre ja õlavarte,

kraapimisjälgi paremal õlavarrel ja käsivarrel, kriimustusi vasakul põlvel ning pahkluul,

mõistis kohus välja hüvitise 500 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-3167, kus

süüdistatav peksis kannatanut pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule peaajuvapustuse,

ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo paremapoole

turse ja kahe lõikehamba murru, mõistis kohus välja hüvitise 800 eurot.

19.03.2022 juhtunu tagajärjel pöördus kannatanu erakorralise meditsiini osakonda, kus tal

tuvastati põrutushaav kuklapiirkonnas ja sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd (tl 3-4).

22.03.2022 kannatanu komistas ja kukkus haige jala peale, kannatanu pöördus PERHi (tl 15)

ja 25.03.2022 teostati talle operatsioon (tl 11-14), mille käigus teostati sääreluu proksimaalse

osa murru sisemine fiksatsioon plaadi ja kruvidega. Ekspertiisiaktist (tl 18-20) nähtub, et

eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kannatanu vigastused eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4

kuud. Vaidlust ei ole selles, et kannatanule tervisekahjustused tekkisid, mille tagajärjel viibis

ta töövõimetuslehel ligi 4 kuud.

22.05.2024 kohtuistungil selgitas kannatanu, et peale töövõimetuslehte ei olnud ta veel

töövõimeline, oli peale seda veel 3-4 kuud tööst eemal, tegi füsioteraapiat ja trenni. Samuti

kirjeldas kannatanu, et jala liikuvus ei ole enam endine, jalg takistab tal tegemast teatud

tegevusi, füüsiliselt ei saa ta enam teha teatud töid, mis eelnevalt tegi. Ka ilma muutused

mõjuvad jalale, mõnel päeval lonkab, auto sõitmist enam ei sega. Psüühiliselt 19.03.2022

sündmus kannatanut tema enda sõnul ei mõjutanud, psühholoogi poole ei ole ta pöördunud.

Arusaadavalt kaasnesid kannatanule vigastuste ja ründega valu, ebamugavused ning

läbielamised. Kohtu hinnangul on kannatanu üleelamised laiemas võrdluses pigem raskemad,

tekkinud vigastused ei olnud kergemat laadi, tuvastati luumurd ning vigastused vajasid

kirurgilist sekkumist. Vigastused on kannatanule mõnevõrra toonud kaasa elukvaliteedi

langust ning enda sõnul ei ole ta saanud naasta endise elukorralduse juurde, kuivõrd sama

tööd, mida kannatanu enne vigastuste tekkimist tegi, ta enam teha ei saa. Kohus möönab, et

kaasnenud vigastuste raskus on keskmisest suurem. Vigastused on küll paraneva iseloomuga

(nagu ka eksperdiarvamuses märgitu, mille kohaselt sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa

murd paraneb keskmiselt 55-60 päeva), kuid teadaolevalt võib luumurd ka edaspidi tunda

anda ja seetõttu mõningal määral põhjustada valu ja ebamugavust ka peale paranemisperioodi,

nagu ka kannatanu ise kohtuistungil selgitas, annab jalg vahel siiani tunda.

Füüsiliste kannatuste olemasolu on kohus käesoleva asja raames juba jaatanud ja eelnevalt

välja toonud. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kohus psüühilisi kannatusi kannatanul ei

tuvastanud, S. S. kinnitas ka ise kohtuistungil, et psühholoogi poole ta ei pöördunud,

toimepandud tegu teda psüühiliselt ei mõjutanud. Hingeliste kannatuste all võib kohtu

hinnangul mõista kõiki läbielamisi, mis vigastustega kaasnes, sh operatsioonid ja taastusravi

ning ebamugavusi, mis kannatanu eelnevaga seoses pidi taluma, sh kipsi ja ortoosiga

liikumise periood, millal liigutused ja igapäevatoimetused, sh autoga sõitmine, olid piiratud.

Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et vigastuste raskus ja tagajärgede ulatus on

S. S.e puhul keskmisest raskemad ning 2020. aastal läbiviidud kohtupraktika kordusanalüüsi

aluseks võttes hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot.

Seega tuleb rahuldada kannatanu S. S.e tsiviilhagi osaliselt ning mõista Martin Krafftilt S. S.e

kasuks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja varaline kahju, mis seisnes saamata jäänud

töötasus summas 10 775,34 eurot ning mittevaraline kahju summas 1500 eurot, seega kokku

12 275,34 eurot, mis kanda S. S.e arvedusarvele nr xxxx Soome pangas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus osaliselt, s.o Martin Krafftilt kannatanu

kasuks välja mõistetud esindaja tasus.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Martin Krafftilt kannatanu kasuks välja esindajale

Monica Meristo-Dmitijevile makstud tasu 1209,13 eurot, mis kanda maakohtu otsuses

märgitud arveldusarvele. Ülejäänud esindajatasu jätta S. S.e enda kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Martin Kraffti kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Martin Krafftile apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 147 eurot 62 senti (sealhulgas käibemaks 26 eurot

62 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Riigikohtu 09.04.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu

jätta Martin Kraffti kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioon menetlusse võtmata.

27.08.2024 kohtuotsus 1-24-91 jõustus osaliselt 09.04.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

referent