2-24-101721/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-101721

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 17. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-101721

Tsiviilasi

Hagi hind

OK Incure OÜ hagi R K Si vastu võlgnevuse nõudes

3 142.07 eurot

Menetlusosalised

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja:

Dmitri Santašev (e-post: dmitri.santasev@okincure.ee);

Kostja: R K S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 17. september 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks 2 599 (kaks tuhat viissada

üheksakümmend üheksa) eurot ja 45 senti (sh põhinõue summas 2 500 eurot ja intress

summas 99.45 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 142.52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.66

eurot, väljamaksetasu 28.44 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud kokku summas

348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 60 senti (so 83% riigilõivust 420

eurost).

1 (8)

2-24-101721

5. Välja mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(348.60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3 002.69 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 13.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 13.02.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, arvestades

käesolevas kohtumääruses esitatud selgitusi seoses tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

esitamisel, ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva kohtumääruse

kättesaamisest arvates.

4. 27. veebruaril 2024 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse R K S vastu põhivõlgnevuse

2 500 eurot, intressi 241.97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.66 eurot, väljamaksetasu

28.44 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank plc on

ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping

sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise

taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti

tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti

poolte vahel leping sõlmituks 22.06.2023. Krediidilepingu tingimuste punkti B kohaselt võimaldati

Kostjale limiiti kuni 2 500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2 500 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu

eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras

38.40% aastas ehk 0.1052% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes

2 (8)

2-24-101721

krediidikulukuse määraks 45.93% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2 500, ja

päevaintressil 0.1052% (38.40% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates

Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu

järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12

võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse

võtmisest. Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS § 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri

poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra kohta. Lepingu

eritingimuste punkti G. Kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3 019.97 eurot. Lepingu

eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 38.40% aastas ehk

0.1052% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt

krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Kuivõrd

ühtegi tagasimakset ei teostatud, siis oli Kostja alates juulist 2023 viivituses täielikult vähemalt

kolme, juuli 2023, august 2023, september 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 07.10.2023

edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga

sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping

22.10.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati

02.11.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

5. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid summas 2 500 eurot. Kostja ei

ole tagasimakseid teinud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2 500 eurot,

mille hageja palub kostjalt välja mõista.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 38.40% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intress 241.97 eurot.

7. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud

Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud

– on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese

meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1 000 eurot.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka

e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad

kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik

eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad

küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.

Hageja on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: nõudekiri 02.11.2023 – 25 eurot;

pretensioon 23.11.2023 – 5 eurot; 3) hagihoiatus 13.12.2023 – 5 eurot. Kokku: 35 eurot. Seega

palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel kahjuhüvitist summas 35 eurot.

8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

3 (8)

2-24-101721

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud

Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega

viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne

Intressimääraga, so 38.40% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates

laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

27.02.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 336.66 eurot.

9. Lepingu tingimuste hinnakirja punkti 1 kohaselt kohustub Klient tasuma laenu

kasutuselevõtutasu 3% alates teisest laenusumma kasutusele võtmisest. Kostja võttis laenu

kasutusele kahes osas. Summa 948 eurot kasutusele võtmise eest tuli tasuda kasutuselevõtutasu

28.44 (948 x 3%) eurot. Seega palub hageja lepingu alusel Kostjalt välja mõista 28.44 eurot laenu

kasutuselevõtutasu.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 prim 4) järgimiseks kogus krediidiandja

Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest

punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole

maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi

vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis

teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste

punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte

kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja, et

ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele

olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. VÕS § 14 lg 2 ja

§ 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma

andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud Ferratumile kõik

õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis

tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada

krediiti. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas

usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa

pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui

krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja

tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele. Samuti on

krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on

edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on

sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.

11. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 241.97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

336.66 eurot, väljamaksetasu 28.44 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja välja

mõista menetluskulud summas 420 eurot, sh riigilõiv ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

12. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

4 (8)

2-24-101721

MENETLUSE KÄIK

13. Viru Maakohus võttis 27.02.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud

06.03.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

14. Tsiviilasi jagati 12.09.2024 kohtunik Ifret Mamedguseinovi menetlusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

16. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

18. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Multitude bank p.l.c (Ferratum Bank) ja kostja sõlmisid 22.06.2023 tarbijakrediidilepingu

krediidi ülempiiriga 2 500 eurot, intressimääraga 38.40% aastas, krediidi kulukuse määr 45.93%,

tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena, milleks on; (a) 5 %

kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (b) 20 eurot, sõltuvalt sellest,

kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot, alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi

arveldusarvele kohustub klient tasuma laenu kasutuselevõtutasu 3% kliendi poolt kasutusele võetud

krediidi summast. Esimene väljamakse tehti kostjale 22.06.2023.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 500 eurot.

4) Kostja ei ole krediidilepingu katteks tagasimakseid teinud;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates juulist 2023. a, seda vähemalt kolme, so

juuli, augusti ja septembri osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 07.10.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 22.10.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 22.10.2023.

19. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

5 (8)

2-24-101721

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

20. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

22. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

6 (8)

2-24-101721

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asub

kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

23. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

24. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 22.06.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 22.10.2023 4% aastas.

25. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 2 500 eurot. Tagasimakseid tehtud ei ole. Vastavalt

hagiavaldusele on leping üles öeldud 22.10.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust

tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 2 500

eurot. Seadusjärgne intress (alates 23.06.2023 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest

päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 22.10.2023 on summas 99.45 eurot. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 2 500 eurot ja intress summas 99.45 eurot.

26. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 2 500 eurot. Võlgnevus

7 (8)

2-24-101721

muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

27. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta

rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks. Ka lepingu tingimuste

hinnakirja kohaselt kokkulepitud laenu kasutuselevõtutasu nõue jääb eeltoodu alusel rahuldamata.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 2 500 eurot ja intress summas 99.45 eurot, kokku 2 599.45 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 83% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 83%

kostja ja 17% hageja kanda.

30. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.01.2024 summas 108.08 eurot ning

hagiavalduse esitamisel 20.02.2024 summas 311.92 eurot, kokku 420 eurot. Menetluskulude

jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 83% 420 eurost, so 348.60 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

32. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)