1-19-6625/99 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-6625

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-6625 (19233000703)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Evelin Veeret

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri aboprokurör Kristiina Erte

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Sergei Kornilovile karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

Sergei Kornilov (isikukood 38901153725, viibimiskoht Viru

Vangla; vabanemisjärgne elukoht XXX)

Karistuse kandmise algus 04.12.2019 ja lõpp 18.11.2024

Kohtuistungi toimumise aeg 17.09.2024, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 871, § 75 ja kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg 3, 32, 4 kohus määras:

KarS § 871 alusel kohaldada Sergei Kornilovi suhtes pärast karistuse ärakandmist

kriminaalasjas nr 1-19-6625 käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta ning määrata ta

selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Sergei Kornilovit järgima

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1(8)

1-19-6625

Kohaldada Sergei Kornilovi suhtes käitumiskontrolli ajaks vastavalt KarS § 75 lg 2 p-

des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud järgmised kohustused:

-

mitte tarvitama alkoholi;

-

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

-

otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala

jooksul pärast vanglast vabanemist;

-

mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt

luba saamata, v. a lähisugulased.

Sergei Kornilovile määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates tema

vanglast vabanemisest.

Määrus edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne)

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale S.

Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

2. Viru Maakohtu 04.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6625 tunnistati S.

Kornilov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4

aastat vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 7

päeva vangistust) ning S. Kornilovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 7 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2019

kuni 27.11.2019, s.o 23 päeva ning S. Kornilovile mõisteti lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11

kuud ja 14 päeva vangistust alates 04.12.2019. Kohtuotsus jõustus 12.12.2019.

3. Kinnipidamisasutuses S. Kornilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises

vägivallas (sh kasutades nuga) nii juhuslike kui ka tuttavate isikute suhtes, millega võib

tekitada kergemaid kehavigastusi. Tagajärjeks võib olla asjade äravõtmine(rööv). Oht on

kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ja/või narkootikume, kui soovib saada

majanduslikku kasu või kui tekib konfliktiolukord. Ohtlikkus võib suureneda, kui isik jätkab

suhtlemist kriminaalse mõtteviisiga inimestega, kui käitub impulsiivselt ning ei mõtle oma

tegude tagajärgedele. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamist.

4. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks S. Kornilovi karistuse ära kandmisel määrata

karistusjärgse käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata tulenevalt

tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest S. Kornilovile

käitumiskontrolli 1 aastaks. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada S. Kornilovit

täitma järgmiseid kohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2

(1) - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 -

asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast

2(8)

1-19-6625

vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametnikult luba saamata, v. a lähisugulased.

Süüdimõistetu ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu

5. S. Kornilov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus talle karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta palus, et teda ei takistataks enda elu parendamisel

tulevikus.

6. Prokurör leidis, et vangla taotlus S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. S. Kornilov vastab osaliselt seaduses ette nähtud

tingimustele. Ta vastab tingimustele täielikult karistatuse osas, vastab ka sellele, et ta vabaneb

pärast karistuse ära kandmist. Samuti teda iseloomustavad andmed annavad aluse asuda

seisukohale, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist, tal on puudlikud osakused

probleemide lahendamiseks ja toimetulekuks. Teda on mitmel korral kriminaalkorras

karistatud. See kõik näitab, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Ta planeerib vabanemisel

lahkuda Eesti Vabariigist. Samas on kriminaalhoolduse vältimatu eeldus elukoha olemasolu.

Puudub õiguslik alus kohustada isikut elama Eesti Vabariigis kui ta ise sellega nõus ei ole

ning seetõttu ei ole võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli KarS §-s

871 mõttes.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, olles tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja karistusregistri

kehtivate andmetega, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu, leiab, et S. Kornilovi suhtes

tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks.

8. KarS §-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada

isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud KarS § 871 lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja

varasem karistatus), siis KarS § 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus

ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab

täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või

kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja

tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku

mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise

muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist

(Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse

382 SE III seletuskiri).

9. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse

käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo

toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude

toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata

sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise

ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK

12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua.

Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

10. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut: 1) on karistatud vähemalt

kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2.

jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

3(8)

1-19-6625

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud

mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama

paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud käesoleva

seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos

sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku esimese

astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine

11. Kinnipeetav S. Kornilov vastab KarS § 871 lg 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud tingimustele. S.

Kornilov tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate

tahtlike süütegude toimepanemises ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva

vangistust. Seega on S. Kornilov toime pannud mh esimese astme tahtliku kuriteo ja karistust

kannab käesoleval ajal 9. peatükis sätestatud tahtlike kuritegude eest, mille koosseisutunnus

on vägivalla kasutamine. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on teda jäetud vangistusest

tingimisi ennetähtaega vabastamata (Viru Maakohtu 11.07.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-

19-6625). Seega ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult

18.11.2024, mil süüdimõistetu kannab mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on

täidetud KarS § 871 lg-des 1 ja 2 sätestatud formaalsed eeldused S. Kornilovile karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks.

12. Kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik S.

Kornilovile kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta planeerib vabanemisel

lahkuda Eesti Vabariigist. Seda seetõttu, et eeltoodud plaan on paljasõnaline, kuna kohtule ei

ole esitatud ühtegi garantiikirja tööandjalt, mis kinnitaks seda, et S. Kornilovile on tagatud

töökoht pärast kinnipidamisasutusest vabanemist välismaal. Tema vangistusest tähtaegne

vabanemine toimub alles 18.11.2024. See tähendab seda, et praeguses muutuvas maailmas ei

saa kuidagi kindel olla selles, et kui isegi lapsepõlve tuttav V R on kinnitanud võimalust

asuda välisriigis ametlikult tööle, et see võimalus pole haihtunud selleks ajaks. Nii võib olla

võimalik tulevane tööandja juba leidnud endale selleks ajaks sobilikud töötajad. Ka on

asjakohane Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2022 määruses kriminaalasjas nr 1-19-6893 p-s 9

väljendatud seisukoht, mille kohaselt sellised väited Eesti Vabariigist elukoha puudumise

kohta ja välismaale elama/tööle asumises, on karistusjärgse kontrolli kohaldamise taotluste

puhul laialt levinud ja enamasti kantud soovist seeläbi käitumiskontrolli kohaldamist vältida.

Materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik

13. S. Kornilovi poolt toime pandud kuriteo asjaoludest nähtub see, et ta kannab karistust

kannatanute peksmise eest. Kohtu hinnangul tuleneb kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo

asjaoludest see, et talle on olnud omane konfliktsituatsioonide lahendamine vägivallaga ja

seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud sõltuvusaineid. Iseloomustusest nähtuvalt teadvustab

S. Kornilov, et alkohol oli kuritegude toime panemise riskiteguriks ning mõistab oma sõnul

alkoholi tarvitamise kahjulikkust. On motiveeritud ja võimeline oma käitumist muutma, kui

saab selles osas tuge.

14. Karistusregistri andmetel on S. Kornilovil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures

on tähelepanuväärne, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli samuti tervisekahjustuse

tekitamine, kusjuures S. Kornilov lõi kannatanut kööginoaga vasakule poole kõhu piirkonda,

tekitades kannatanule füüsilist valu ja lõikehaava. Kuriteo eest mõisteti talle karistuseks

reaalne vanglakaristus. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistuse puhul

4(8)

1-19-6625

tegemist esimese reaalse vabaduskaotusliku karistusega. See aga viitab sellele, et S.

Kornilovile ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades S. Kornilovi karistusregistri andmeid tuleb

nõustuda sellega, et vägivallakomponent on säilinud tema käitumismustris, kuna tema

käitumine on sarnane varasema käitumisega ka peale vangistuse ärakandmist. Kohtu

hinnangul ei saa kuidagi välistada seda, et vabaduses olles jätkab S. Kornilov analoogset

käitumist, kahjustades kannatanute tervist ning ohustades nende elu. Eeltoodu valguses leiab

kohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Seega on

vähetõenäoline, et kinnipeetava käitumine muutub pärast seekordse vangistuse ära kandmist

vabaduses olles ilma karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamiseta.

15. S. Kornilovi puhul on suurimaks takistuseks, mis ei võimalda seaduskuuleka eluviisi

juurde jäämist, tema varasem sõltuvusainete kuritarvitamine, kusjuures narkootiliste ainete

tarvitamine on päädinud narkosõltuvusega. Viimane kuritegu on toime pandud nii alkoholi-

kui ka narkojoobes. Ka varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles ning

kinnipeetav on nende käigus kasutanud vägivalda. Vangistuses on S. Kornilov tegelenud oma

narkosõltuvusega. Nii on ta läbinud 22.10.2020 - 02.02.2021 sõltuvusteemalised loengud.

Kinnipeetaval suurt huvi ei olnud, tihti eiras reegleid ja lobises naabritega. 02.03.2021 -

15.04.2021 osales sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“ meetodil. Programmis

osales aktiivselt, tahab muuta oma elu. 01.09.2021 - 08.12.2021 osales sotsiaalprogrammis

„Igapäevane valik“, soovib tegeleda oma sõltuvusega. 24.05.2022 - 14.07.2022 osales

tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Saab probleemist aru ja tundub, et siiralt soovib midagi

oma elus muuta. 18.10.2022 – 15.12.2022 osales loengutsüklis „ Keemiline sõltuvus“.

Motivatsioon probleemiga tegelemiseks hea, kuulas tähelepanelikult ja huviga osales

arutlustes. 27.10.2023, 10.11.2023, 17.11.2023 läbis sõltuvusteemalised jätkuvestlused Viru

Vanglas. Kinnipeetav kaardistas enda tarvitamisharjumuse, selgitas välja enda peamised

riskiolukorrad ning omandas teadmised, kuidas tulla toime himu ja sotsiaalse survega.

Vanglas osaleb AN-tugigrupis. Kohus peab kiiduväärseks seda, et käesolevalt on S. Kornilov

seadnud endale eesmärgiks tarvitamise lõpetamise. Samuti ka seda, et ta on motiveeritud ja

võimeline oma käitumist, sh alkoholi tarvitamise osas, muutma, kui saab selles osas tuge.

Seega teadvustab ka kinnipeetav kõrvalabi vajalikkust sõltuvusainetest loobumiseks.

Narkootiliste ainete küüsist vabanemine nõuab suurt tahtejõudu, mida paraku

korduvkurjategijatel kipub nappima. Seetõttu on vajalik osutada neile riigipoolne abikäsi

kriminaalhoolduse näol. Arvestades kinnipeetava elukäiku ei saa kohtu hinnangul paraku

kindel olla, et käesolev nö sunniviisiline ehk vanglas viibimisest tingitud alkoholi ja

narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine jätkub ka vabaduses, sest ta naaseb samasse

elukeskkonda. Ka see viitab kohtu hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli vajadusele, kuna

distsiplineerib kinnipeetavat ütlema sõltuvusainetele kindlalt ei.

16. Eeltoodust nähtuvad süüdimõistetu käitumisaktid, mis väärivad kiitust ning kust võib

ka järeldada, et ta on teadvustanud seda, et narkosõltuvus on salakaval ning sellega tuleb

tegeleda vältimaks uuesti narkootiliste ainete küüsi sattumist. Kohtuistungil tõi isik välja, et

vabanemisel soovib ta Eestist ära minna. Kohtu hinnangul selline keskkonna muutmine oleks

kasulik siis, kui meelemürkide vaba elustiil oleks kinnistunud. Kohus kahtleb selles, et enda

sõnade kohaselt tuge vajav isik saab iseseisvalt lahendatud elulised olukorrad, mis

paratamatult kaasnevad võõrasse riiki elama asumisega. Arvestades S. Kornilovi varasemat

käitumist ei ole välistatud ka käesoleval ajal olukord, kus kinnipeetav probleemide

tõusetumisel asub neid lahendama ebaseaduslikult teel, kehtestades ennast vägivallaga.

17. Iseloomustusest nähtub, et kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise

soov ja kuritegelikud hoiakud, mis viitab kohtu hinnangul puudulikule majandusliku

toimetuleku oskusele. Seda kinnitab ka see, et kinnipeetav on 2022. a läbinud struktureeritud

vestlused majanduslikust toimetulekust, mille ajal väitis, et ei suuda hoida tasakaalu

5(8)

1-19-6625

sissetulekute ja väljaminekute vahel. Vangla hinnangul oli tunda sotsiaalne abitus ning

eneseõigustus. Enesehinnang kõikuv, isik vajab tähelepanu ja probleemide puhul konkreetseid

selgitusi. Käitumisjärgne kontroll oleks kohtu hinnangul parim viis abistamaks S. Kornilovit

enda elustiili muutmisel, mida ta ise ka soovib. On positiivne, et K-Raha andmetel tasumata

nõudeid tal ei ole ning vabanemisfondis on 2460 eurot. Seega on kinnipeetavale tagatud nn

algkapital, mis peaks samuti toetama tema resotsialiseerumist, kui ta ei kuluta eeltoodud

rahalisi vahendeid meelemürkide ostmisele. Mõistlikul majandamisel jätkub eeltoodud

rahalistest vahenditest mitmeks kuuks enda püsikulude katmiseks, kuna elukohas elamise eest

ta üüri maksma ei pea. Vabaduses tekivad S. Kornilovil paratamatult igakuised püsikulud,

mida tal tuleb järjepidevalt tasuda, kuna kinnipeetava ema kinnitas telefonivestluses

kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama enda poega moraalselt, aga mitte

materiaalselt, kuna ei ole võimalusi. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka töökoht, mis

samuti suurendab ohtu, et ilma käitumiskontrollile allutamiseta ei ole ta vabaduses olles

õiguskuulekusele orienteeritud. Seega suurendamaks edulootust, et S. Kornilov ei naase enda

kuritegeliku käitumismalli juurde peaks ta lähiajal asuma ametlikult tööle ja teenima sel viisil

palgatulu, mis võimaldab katta kõik püsikulud ning vähendab vaba sisustamata aja hulka.

Põhjendatud ei ole pirtsutada pakutava ametliku tööga ning enne enda tõestamist tööandja

silmis väärtusliku töötajana ei ole võimalik ka loota koheselt suurt palgatulu. Arvestades

iseloomustuses toodud andmeid ei ole välistatud ka S. Kornilovi puhul vabaduses viibides

sõltuvusainete kuritarvitamine, mis lähtudes kohtupraktikast suurendab varavastaste

kuritegude toimepanemise ohtu. Seega ilma karistusjärgse käitumiskontrollita puuduks

igasugune kontroll tema tegevuse üle, sh selle üle, mida kinnipeetav teeb enda majandusliku

olukorra parandamiseks.

18. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul S. Kornilovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud,

süüdlase isik ja tema varasem elukäik viitavad sellele, et vabaduses olles ta võib jätkata

kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka iseloomustuses ära toodu, mille kohaselt isiku

kuritegelikku käitumist soodustab sõltuvusainete kuritarvitamine ning oskamatus lahendada

probleeme. Eeltoodud riskifaktorid ei ole kohtu hinnangul isiku vabanemisel karistuse

kandmiselt ära langenud.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

19. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu

õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest

nähtub, et S. Kornilovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust: ilma loata võõras kambris

viibimine (2x), vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine (1x). Samuti on üks

aegunud distsiplinaarkaristus: riietuse või nimesildi kandmise korra rikkumine. Kohtu

hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul oli raskusi

kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses ning tema kohtuistungil antud eeltoodud

rikkumiste põhjendused kinnitavad seda, et paraku ei saa välistada seda, et S. Kornilovil on

vabaduses olles endiselt raskusi kehtestatud korrale allumisega. Samuti kinnitab isiku

eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistusega ei pruugigi saavutada soovitud

eesmärki.

20. Samuti nähtub iseloomustusest, et vanglas osales kinnipeetav tööhõives. Vangistuse

ajal on töötanud Tartu Vanglas ja Viru Vanglas erinevatel majandustöödel. Probleeme ei

esinenud. Ka on positiivne see, et ajavahemikul 03.05.2022 - 27.06.2022 läbis ta

sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tundides oli rohkem kuulaja, kodutööd olid sisukad ja

korrektselt vormistatud. Tagasisidelehel tõi välja oluliste uute teadmistena OTTO skeemi

tundma õppimise ja viha kontrollimise meetodid. 17.07.2024 ja 24.07.2024 toimusid "Viha

juhtimine" jätkuvestlused. Isiku sõnul kasutab ta peamiselt rahustavaid mõtted ja

tagajärgedele mõtlemist. Seeläbi eemaldub olukorrast. Kohtu hinnangul on eelnimetatud

oskused igati kasulikud seaduskuuleka elu jätkamiseks vabaduses olles. Samas ei saa mööda

6(8)

1-19-6625

minna sellest, et käesoleval ajal viibib isik rangema kontrolli all, kus puudub juurdepääs

meelemürkidele ning tal on kahtlemata rohkem aega oma emotsioonide ning tagajärgede

analüüsimiseks. Võttes arvesse kinnipeetava impulsiivsust, mis oli ka kuritegude

toimepanemise soodusteguriks, ei saa olla kindel selles, et ka ilma riigipoolse kontrollita

suudab S. Kornilov edaspidi ennast vaos hoida ning viha juhtida.

21. Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, on põhjendatud asuda seisukohale, et

süüdimõistetu ei ole võimeline alluma vabaduses kehtestatud korrale ilma riigipoolse

monitooringuta tema käitumise üle läbi karistusjärgse käitumiskontrolli. Seega peab kohus

vajalikuks käesoleval ajal kinnipeetava käitumise üle kontrolli jätkamist karistusjärgse

käitumiskontrolli näol.

Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles

22. Hinnates S. Kornilovit vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis need räägivad selle

kasuks, et välistada ei saa seda, et süüdimõistetu vabaduses olles jätkab enda kuritegelikku

eluviisi. Teda hetkel vabaduses ootavad elutingimused ei ole sellised, mis annaksid aluse

asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui

varasemal vanglast vabanemisel. Kahjuks ei saa kindlalt väita, et S. Kornilov suudab

vabaduses sõltuvusainetele ei öelda, arvestades mh tal esinevat narkosõltuvust. Kohus

nõustub vangla arvamusega, et kinnipeetav ei hinda oma võimeid, oskusi ja suutlikkust

objektiivselt.

23. Kohtu hinnangul käesoleval juhul S. Kornilovit vabaduses ees ootavad elutingimused

on sellised, mille puhul ei saa kindlalt väita, et tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht

on olematu. Hetkel ei ole kohtul teada, et talle oleks mingi ametlik kindel sissetulek

vabaduses olles tagatud, sest sellekohane teave on paljasõnaline. Tema lähedasel isikul, s.o

emal puudub võimalus teda materiaalselt toetada. Samuti räägib eeltoodud ohu kasuks see, et

süüdistatav, kellel on narkosõltuvus ning käitumisprobleemid alkoholi tarvitamise ajal, satub

samasse keskkonda, kus võivad viibida vanad tuttavad, kelle mõju kinnipeetava edasisele

õiguskuulekusele võib osutuda negatiivseks. Seega kohtul puudub veendumus selles, et S.

Kornilov suudab hoiduda ilma vastava kontrollita sõltuvusainete tarvitamisest. Kinnipeetav

küll on avaldanud, et tulevikus ei soovi kriminaalkorras karistatute ja narkootikume

tarvitavate isikutega suhelda, kuid juba 2018. aastal vangistusest ennetähtaegse vabastamise

taotluse arutamisel kriminaalasjas nr 1-15-4125 avaldas ta, et ei suhtle selliste isikutega.

Paraku peale seda pani ta toime käesoleva kuriteo, mis kvalifitseerub mh KarS § 200 lg 2 p 7

järgi. Seega vabaduses hakkas ta suhtlema/jätkas suhtlemist kriminaalsete hoiakutega

isikutega. Kohtu hinnangul toob karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamine kaasa selle, et

S. Kornilovi suhtlusringkonda kuulub kindlalt üks seaduskuulekusele orienteeritud isik, s.o

kriminaalhooldaja, kelle positiivset mõju süüdlase edasisele elukäigule pole mõtet alahinnata.

Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta praegusest elustiilist väsinud ja soovib kindlasti midagi

muuta ning teda tuleb aidata igakülgselt eeltoodu elluviimisel. Allutamine karistusjärgsele

käitumiskontrollile aitab kaasa eeltoodud eesmärgi saavutamisele. Kainena püsimine aitab

kaasa sellele, et S. Kornilovi ellu satuvad õiguskuulekusele orienteeritud isikud, kes võivad ka

avaldada tema edasisele käitumisviisile positiivset mõju.

Lõppjäreldus karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse osas

24. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine igati põhjendatud tulenevalt S. Kornilovi poolt toime pandud

kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust, varasemast elukäigust, käitumisest

vanglas ja teda eesootavatest elutingimustest, kuna uute kuritegude toimepanemine

süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et S. Kornilov ei suuda vastu panna

teda vabaduses ees ootava elu ahvatlustele. Nii on ta olnud kahel korral kriminaalhooldusel

ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid - jätnud ilmumata kokku lepitud kontrollidele ning

pannud kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod. Seega pole välistatud ilma riigipoolse

7(8)

1-19-6625

monitooringuta tema käitumise üle järjekordne tagasilangus, mis järjekordselt päädib

karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Kohtul puudub seega veendumus selles, et

süüdimõistetu saab vabaduses õiguskuulekalt hakkama ilma karistusjärgse käitumiskontrollita

ja lisakohustusteta. Eeltooduga on võimalik S. Kornilovi puhul maandada uute kuritegude

toimepanemise riski. Seega tuleb S. Kornilovi suhtes kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kes teeb temaga tööd

kriminogeense käitumismustri muutmiseks ning suunab teda õiguskuuleka eluviisi suunas.

25. Vastavalt KarS § 871 lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus

kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast

pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada S. Kornilovile

käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on pakutud tähtaeg proportsionaalne,

võttes arvesse seda, et sõltuvusainete tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess. Kohtu

hinnangul on üheaastane tähtaeg piisav selleks, et saavutada käitumiskontrolliga taotletavat

eesmärki, s.o juhtida ja suunata S. Kornilovi õiguskuuleka käitumise järgimisele.

26. Kohus nõustub täielikult sellega, et S. Kornilovit tuleb kohustada täitma KarS § 75 lg

2 p 2, 21, 4 ja 7 ettenähtud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas

töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras

karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a lähisugulased.

Nimetatud kohustuste määramine on vajalik uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks.

Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust märgatavalt. Võimalik

narkootiliste ainete tarvitamine mõjutab isiku võimet adekvaatselt reageerida välisärritajatele.

Ametliku sissetuleku puudumisel pöördub isik, lähtudes kohtupraktikast, mh ebaseadusliku

sissetuleku poole. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust, suhtlusringkonda ning keskkonda,

kuhu ta võib sattuda, on vajalik piirata ta suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega

tagamaks tema edasise õiguskuulekuse. Kui S. Kornilov ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus

pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

27. KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud

kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)