2-24-5714/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-5714

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

ja koht

18. september 2024. a Tartu

Tsiviilasja number

2-24-5714

Tsiviilasi

A.J.-i hagi N.Z. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja A.J. (isikukood XXX)

Kostja N.Z. (isikukood XXX)

Kohtuistungi

toimumise aeg

17.09.2024

RESOLUTSIOON

Lahutada N.Z. (isikukood XXX) ja A.J.-i (isikukood XXX) abielu, mis

on registreeritud 10.12.2004 Venemaal.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. A.J. esitas N.Z. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli

nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole.

Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt elavad pooled alates käesoleva

aasta aprillikuust lahus. Poolte ühine alaealine laps elab koos emaga ja kostja

maksab lapsele elatist. Hageja märkis lahutuse põhjuseks, et ei soovi enam

naisele valetada, et temast hoolib. Hageja oli kindel, et ei soovi kostjaga

leppida.

KOSTJA VÄITED

2. Kostja vaidles abielulahutusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt elasid

nad veel aprillis 10 päeva koos. Hageja on ka varem kostja juurest ära läinud ja

nad elasid 5 aastat lahus, aga siis tuli hageja tagasi. Kostja oli veendunud, et

hageja tuleb ka seekord tagasi.

KOHTU SEISUKOHAD

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:



poolte abielu sõlmiti 10.12.2004;



hageja ja kostja ei ela ühises elukohas;



poolte alaealine laps elab koos emaga.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. Poolte seletustest nähtuvalt elavad pooled vähemalt alates

10. aprillist 2024 lahus. Kostja ütluste kohaselt on nad varem elanud 5 aastat

lahus ja hageja on kindel, et seekord ta kostja juurde tagasi ei lähe.

Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS §

67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtul ei ole võimalik

kohustada inimest olema vastu tahtmist abielus. Hageja nõue abielu

lahutamiseks tuleb rahuldada.

Kohus selgitab pooltele, et neil tuleb kokku leppida ühisvara jagamises. Hageja

ütluste kohaselt on nende ühisvaraks eluasemelaenuga ostetud korter, kus

elab kostja. Kostja tasub ka eluasemelaenu. Kuna ühisvara hulgas on korter,

tuleb ühisvara jagamise leping sõlmida notari juures. Lisaks peaksid pooled

kokku leppima, kui tihti ja kus saab hageja suhelda lapsega.

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik