3-24-619/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-619

Haldusasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses piibli lõhkumise ja distsiplinaarkorras

karistamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv (1050 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras

vabastas, riigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

3. Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavate tõendite osas

(väljavõtted haigusjuhtudest dtl 10, 18, 52-57 ja 124-129, terviseseisundi kokkuvõte

dtl 16).

4. Tagastada Tartu Vanglale korduvalt esitatud tõendid (dtl 157-177) vastavalt

kohtuotsuse põhjenduste p-le 16.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. oktoobril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 29. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub vanglalt välja nõuda mitmesugused dokumendid (21.12.2023 nr

3-24-619

2-3/2136-1 ja lisad; 25.01.2024 nr 2-3/24/2136-2; 13.12.2023 nr 6-24/24/4317-1,2;

19.11.2023 nr 1-11/236-1,2; 20.12.2023 nr 1-11/24/254-1,2; 10.01.2024 nr 2-3/24/61-1,2;

20.12.2023 nr 1-13/24/272-1,2). Kaebaja märkis, et seal on mitu kahjunõuet ja

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei soovi ta kohut üle koormata.

2. Kaebaja esitas vastuseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud kahele käiguta jätmise

määrusele kohtule erinevaid avaldusi (dtl 9, 12-15, 28-39, 58-59, 69-74, 89), mille põhjal

määratles kohus kaebuse eseme alljärgnevalt.

Kohus tagastas 23. aprilli 2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse kahju hüvitamise

nõuete osas, mis puudutavad vanemvalvur E. Eessaare tegevust 8. augustil 2019, jalanõude

lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi

„ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvur J. Hundi 19. oktoobri 2021. a ettekannet ning

valvur J. Jukkumi tegevust 17. oktoobril 2023.

Sama määrusega (resolutsiooni p-d 3 ja 4) vabastada kohus kaebaja riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes seoses piibli lõhkumisega 19. oktoobril 2023 ning distsiplinaarkorras

karistamisega Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/522 alusel.

Kohus on nõuete tõlgendamisel lähtunud kahju hüvitamise nõuetest, mida Tartu Vangla on

28. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/272-2 kohtueelses menetluses lahendatud. Kaebaja

ise on seda otsust kohtule tõendina esitades dokumendile omakäeliselt märkinud käesoleva

haldusasja numbri (3-24-619) ning venekeelse märkuse, millest kohus järeldab, et tegemist on

1. märtsi 2024. a kohtumäärusega antud tähtajaks kaebuse täpsustamisega (dtl 75). Kaebaja

selgitas 3. aprilli 2024. a avalduses (dtl 89), et nõustub kohtu tõlgendusega, et kaebaja soovib

esitada kahju hüvitamise nõuet samadel alustel ja ulatuses nagu kohtueelses menetluses (dtl

89).

Kohtu 23. aprilli 2024. a määrus on kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas jõustunud.

3. Tartu Vangla esitas 27. mail 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle

rahuldamata.

4. Kohus määras 9. juuli 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja

esitas täiendavad seisukohad 29. augustil 2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas kaebuse menetlusse võetud

osas kokkuvõtvalt järgmised väited.

5.1. Kaebaja on arvamusel, et vanglaametnikud on tema kambris 19. oktoobril 2023 toimunud

läbiotsimise käigus lõhkunud tema piibli.

5.2. Kaebaja peab ebaõigeks tema karistamist 17. oktoobri 2023. a vahejuhtumi eest ning

rõhutab, et on vähese liikumisvõimega isik ning seetõttu on televiisor talle eluliselt tähtis. Ka

kohtud on varem öelnud, et televiisor on kaebajale oluline asi (haldusasjad nr 3-18-1365, 3-

20-2461). Menetleja karistas kaebajat 10 päevaks ilma televiisorita jätmisega. Kaebaja

2(7)

3-24-619

rikkumine ei olnud üldse seotud teleriga. Kaebaja viitab ka vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-

s 1 sätestatud õigusele vaadata televisioonisaateid.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, märkides järgmist.

6.1. Kaebaja kambris 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära

mitmeid kinnipeetavale keelatud esemeid, mis on kajastatud ettekandes nr 2-23-4846.

Ametniku kehakaameraga ei ole salvestatud läbiotsimise protseduuri, kuid sündmus on

salvestatud hetkest, kui ametnikud jõuavad kaebaja kambrisse ning suunavad kaebaja

kambrist välja ning pärast läbiotsimist on filmitud kambri seisukorda.

6.2. Vangla on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse piibli parandamiseks. Läbiotsijate

kinnitusel ei ole nemad kaebaja piiblit lõhkunud ning visuaalselt oli näha, et piibli

kahjustused olid oluliselt suuremad, kui need, mis võiksid tekkida raamatu tavapäraselt

läbiotsimisel. Piiblist tehtud fotodelt on näha raamatul olevad vigastused – kaaned on osalised

lahti ja kahjustatud on köitmiskohta varjav osa. Üksuse juhi hinnangul ei ole usutav, et

läbiotsijad rebiksid raamatu läbiotsimisel lahti raamatu tagaosa kaane, kuna raamatut on

võimalik läbi otsida ka ilma seda lõhkumata. Ametnik G. Tarasovi selgitusest nähtub, et

isikliku eseme lõhkumiseks puudub igasugune vajadus, sest võimalike kahtluste korral on

võimalik eset kontrollida selle läbivalgustamisega. Kahju hüvitamise taotluse menetluse

raames kogutud selgitused ei viita sellele, et kaebaja raamat oleks kahjustada saanud just

vaidlusalusel läbiotsimise käigus. Ühtegi tõendit, mis võiks viidata läbiotsimist teostanud

ametnike õigusvastasele ja süülisele käitumisele, ilmnenud ei ole ning seega ei saa jaatada

vangla õigusvastast ja süülist tegevust. Vanglale teadaolevalt oli vaidlusalune raamat kaebajal

kambris aastast 2014, mis viitab vähemalt 9 aastat kasutuses olnud esemele. Tartu Vanglale

ei ole teada, milline oli raamatu seisukord enne läbiotsimist. Ei saa välistada, et raamat on

kahjustada saanud selle kasutamise käigus, arvestades kasutusaega.

6.3. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks antud 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-

23/1-3/522 on kehtiv ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt oli selle

resolutiivosa täitmiseks kohutuslik. Käskkiri on läbinud korrakohase vaidemenetluse, mille

tulemusena pole seda kehtetuks tunnistatud ega karistuse määramise õigusvastasust kindlaks

tehtud. Kaebaja selgitused teleri olulisuse kohta ei anna alust teistsugusele seisukohale

asumiseks ning ei muuda haldusakti kehtivust ega mõjuta selle õiguspärasust.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mille Tartu Vangla on talle tekitanud

väidetavalt õigusvastase tegevusega, mis seisneb läbiotsimise käigus talle kuulunud piibli

lõhkumises ning põhjendamatus kartserikaristuse määramises (vt ka otsuse kirjeldav osa

punkti 2 neljas lõik). Kohtu hinnangul taotleb kaebaja mõlema tegevuse puhul kahju

hüvitamist tema väärikuse alandamise tõttu – kaebaja on kirjeldanud talle vastustaja sellise

tegevusega põhjustatud väidetavaid üleelamisi.

8. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et vastustaja on jätnud eelnevalt 28. veebruari 2024. a

otsusega nr 1-13/24/272-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse mõlema nõude osas rahuldamata

(vt vangla otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 9; dtl 75-81).

9. Kohus on kaebuse ja kaebaja erinevate avalduste põhjal 23. aprilli 2024. a määruse (dtl

188-196) põhjenduste p-s 16 järeldanud, et soovib kaebaja piibli lõhkumise eest 10 000 euro

3(7)

3-24-619

ning distsiplinaarkorras karistamise eest 50 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja

ei ole tema nõude ulatuse selliselt määratlemisele vastuväidet esitanud.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, st esitades kehtetuks tunnistamise,

keelamis- või kohustamisnõuet.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

11. Hüvitamisnõude põhjendatuse hindamiseks kontrollib kohus esmalt, kas vastustaja

tegevus, millega kaebajale väidetav kahju tekitati, oli õigusvastane.

12. Kaebajale kuulunud piibli väidetava lõhkumise osas on vastustaja kaebaja kahju

hüvitamise nõuet lahendades märkinud järgmist. X-i kambris toimus 19. oktoobril 2024

läbiotsimine, mille käigus võeti ära mitmeid kinnipeetavale keelatud esemeid. Kinnipeetava

väitel on selle läbiotsimise käigus katki rebitud tema piibel. Tartu Vangla jättis rahuldamata

kinnipeetava taotluse piibli parandamiseks ning selgitas 27. novembri 2023. a vastuskirjas (dtl

225), et läbiotsimist teostanud ametnike kinnitusel ei ole nemad piiblit lõhkunud. Raamatu

kahjustused on oluliselt suuremad, kui need, mis võiksid tekkida raamatu tavapärasel

läbiotsimisel. Üksuse juhi sõnul on raamatut võimalik läbi otsida ka seda lõhkumata ning pole

usutav, et läbiotsijad rebiksid ära raamatu kaane. Vangla ei tuvastanud ametnike õigusvastast

käitumist. Menetluse käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit, mis viitaks läbiotsijate õigusvastasele

tegevusele ja piibli lõhkumisele (dtl 78).

12.1. Kohus möönab, et piibel on kaebajale oluline ese ning selle katkiminek võib tähendada

talle üleelamisi ning meelepaha. Vaidlust pole selle üle, et läbiotsimise aja seisuga oli kaebajal

kambris Uus Testament (vt asjade nimekiri, dtl 219). Vaidlust pole ka selle üle, et kaebaja

piiblil on osaliselt rebenenud köitmiskohta kattev raamatu selg ning kaaned on osaliselt lahti

(fotod dtl 226-228). Küll on aga pooled erineval seisukohal selles, kas raamatu katkimineku

võis tingida vastustaja ametnike tegevus läbiotsimisel. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et

riigivastutuse kohaldamise seisukohast on mittevaralise kahju hüvitamise üheks eelduseks

haldusorgani tegevuse süülisus.

12.2. Haldusasja kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses ei ole ilmnenud tõendeid, mis

võiksid kinnitada vanglaametnike õigusvastast ning süülist tegevust, mis viinuks kaebaja

raamatu purunemisele. On tõsi, et kõnealune läbiotsimine ei ole täies ulatuses ametniku

rinnakaameraga salvestatud – salvestiselt nähtub üksnes toimingu alustamine, sh asjaolu, et

kaebaja suunati läbiotsimise ajaks kambrist välja, ning kambri olukord pärast läbiotsimist.

Läbiotsimise täpsemat kulgu pole vastustaja väitel kaamerasalvestistel kajastatud ning selles

osas on kaebaja kahjunõuet kohtueelselt lahendanud haldusorganil ning kohtul võimalik

tugineda ametnike seletustele ning ettekandele nr 2-23-4846 (dtl 221), milles on kajastatud

kaebajalt kambri läbiotsimisel äravõetud esemed.

12.3. Ametnike kohtueelses menetluses antud seletuste kohaselt ei ole nad kaebaja piiblit

läbiotsimise käigus kahjustanud ning nad on selgitanud järgmist. Valvur E. Eensaar on 29.

veebruari 2024. a seletuses märkinud, et isiklikult ta ei mäleta, et oleks piiblit läbi otsinud,

4(7)

3-24-619

kuid võib kindlalt väita, et kambri läbiotsimist teostanud ametnikud ei ole kahjustanud

kinnipeetava piiblit (dtl 232). K. Koppel märgib 1. märtsi 2024. a seletuses, et kuna

kinnipeetaval oli asju kambris omajagu, ei suuda ta meenutada sellist piiblit, kuid kinnitab, et

läbiotsimisel ta ühtegi raamatut katki ei rebinud (dtl 231). Üksuse juht G. Tarassov märgib

29. veebruari 2024. a seletuses, et kuigi läbiotsimisest on päris palju aega möödas, võib ta

kindlalt väita, et sellised vigastused raamatule ei ole tekitatud läbiotsimise käigus. Ta selgitab

samas veel, et läbiotsimisel suhtuvad ametnikud kinnipeetavate asjadesse heaperemehelikult

ja nende asju ei lõhuta. Kahjuks ei mäleta ta, millises seisukorras see raamat oli enne

läbiotsimist. Täiendavalt on ta lisanud, et ei näe põhjust, miks oleks pidanud läbiotsimist

teostama raamatut lõhkudes. Kui tekib mõne esemega läbiotsimisel kahtlus, kasutatakse

esemete läbivalgustamiseks vastuvõtus asuvat X-Ray aparaati (dtl 229).

12.4. Kohtul puudub alus kahelda ametnike kokkulangevates ütlustes ning veenvaks tuleb

pidada selgitust, et keelatud esemete leidmiseks raamatu vahelt on vanglal kasutada sobiv

tehnoloogia, mis välistab raamatute lõhkumise. Eluliselt usutav on ka vastutaja väide, et

raamatu vanust arvestades võis see olla sagedase kasutamise korral juba varem kahjustatud.

Silmas pidades ametniku tähelepanekut kaebaja suurest hulgast asjadest kambris, ei pruukinud

kaebaja olla kursis, millises seisukorras mõni talle kuuluvatest esemetest läbiotsimise ajal

parasjagu on.

12.5. Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et tõendatud pole vanglaametnike

õigusvastane süüline tegevus läbiotsimisel (seoses kaebaja piibliga) ega põhjuslik seos piibli

kahjustuste tekkimise ning vanglaametnike tegevuse vahel. Seega pole ka täidetud

mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.

13. Kaebaja on taotlenud ka kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud

distsiplinaarkaristuse määramiseks antud 17. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/522

(dtl 135-140). Nimetatud käskkirjaga tunnistas Tartu Vangla kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja

Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelu kümneks päevaks. Karistusega

päädinud süütegu seisnes kokkuvõtvalt selles, et kaebaja ei allunud talle antud korraldusele

kambrisse tagasi liikuda. Kui valvur püüdis kinnipeetava kambrisse suunamiseks tal õlast

haarata, pöördus kaebaja valvuri poole öeldes tigeda tooniga: „Ära puutu mind!“ ning ukseni

jõudes „Sinuga on varsti läbi“ või „Sinuga on varsti kõik“.

13.1. Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise nõuet kohtueelses menetluses lahendades

leidnud, et distsiplinaarmenetluse käskkiri kehtib ning selle resolutsioon oli täitmiseks

kohutuslik. Vangla ei rahuldanud kaebaja vaiet ega tunnistanud vaidlustatud käskkirja

kehtetuks, märkides järgmist. Sellise kehtiva käskkirja alusel tehtud toimingud ei saa olla

alusetud. Kinnipeetava selgitused televiisori olulisuse kohta ei anna alust teistsuguseks

järelduseks, kuna need ei muuda haldusakti kehtivust ega mõjuta selle õiguspärasust (28.

veebruari 2024. a otsuse nr 1-13/24/272-2, põhjenduste p 5; dtl 81).

13.2. Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/522

oli kehtiv nii ajal kui vangla lahendas kaebaja vastavat kahju hüvitamise nõuet kui ka

praeguse kohtuotsuse tegemise ajal. Tartu Vangla jättis käskkirja peale esitatud vaide 7.

detsembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/236-2 rahuldamata ja seega käskkirja kehtetuks

tunnistamata. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja seda käskkirja ega vaideotsust kohtus

vaidlustanud. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise

käskkiri on kehtiv haldusakt HMS § 61 tähenduses ning selle resolutsioon on vastavalt HMS §

5(7)

3-24-619

60 lg 2 ls-le 2 täitmiseks kohustuslik igaühele, sh oli seda Tartu Vanglale, et täita kaebajalt

televiisorit ära võttes kehtiva haldusakti resolutsioonis määratud distsiplinaarkaristust.

13.3. Kohus ei hinda praeguses asjas Tartu Vangla 17. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-

3/522 õiguspärasust ning seega ka mitte selle käskkirjaga määratud karistuse valiku õigsust.

Kohus märgib siiski, et tegemist oli ühega VangS § 63 lg-s 1 loeteletud

distsiplinaarkaristustest, mis ei olnud oma olemuselt rangeim võimalikest, ning vastustaja on

karistamise vajalikkust ja karistuse valikut enda käskkirjas (dtl 135-140) põhjalikult

põhjendanud. Õiguspärase kehtiva haldusakti resolutsiooni täitmiseks tehtud toiminguid ei saa

pidada õigusvastaseks ning praegusel juhul ei ilmne, et vastustaja oleks seda käskkirja täitnud

viisil, mis iseenesest käskkirja õiguspärasusest sõltumata kaebaja õigusi rikuks. Asjaolu, et

kaebaja peab televiisorit tema jaoks väga oluliseks ning isegi eluliselt tähtsaks esemeks, ei

tähenda, et vastustaja tegevust distsiplinaarkaristuse määramisel või täitmisel saaks pidada

õigusvastaseks.

13.4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pole ilmnenud Tartu Vangla 17. novembri 2023. a

käskkirja nr 2-23/1-3/522 õigusvastasust ega kehtetust ning õigusvastaseks pole osutunud ka

selle käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine. Käskkirjast ega selle täitmisest

pole kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tähenduses.

Seega puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

14. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on menetlusabi korras vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. See

kulu jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu,

mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS

§ 109 lg 1 ls 4).

16. Käesolevas haldusasjas on esitatud korduvaid tõendeid, mille kohus järgmistel

põhjendustel tagastab. Kaebaja on esitanud kohtule 14. märtsil 2024 kaebuse täienduse ning

selle lisad 1-15 (dtl 40-57). Tartu Vangla on vastuseks kohtunõuetele edastanud kohtule 12.

aprillil 2024 kaebaja dokumendi pealkirjaga „VAIE/KAHJU hüvitamise taotlus“, mis on

registreeritud 21. detsembril 2023 nr 1-13/272-1 all (dtl 95-110) ning 22. aprillil 2024 sama

dokumendi registreerituna 21. detsembril 2023 nr 1-11/254-1 all (dtl 141-156). Kohus

mõistab kohtuasja muude tõendite põhjal, et sama pöördumine on registreeritud eraldi

menetlemiseks vaidena ning kahju hüvitamise taotlusena. Koos mõlema registreeritud

dokumendiga on kohtule esitatud ka sama tõendite kogum, mille on kohtule juba esitanud ka

kaebaja koos kaebuse täiendusega (dtl 40-57).

Kohus peab põhjendatuks HKMS § 62 lg 2 ls 2 alusel tagastada vastustajale tema poolt 22.

aprillil 2024 kaebaja 21. detsembri 2021. a pöördumise lisadena esitatud dokumendid (dtl

157-177). Nende tõenditega on võimalik tutvuda kui kaebuse täienduse lisadega ja nende

esitamine vanglale nähtub ka nr 1-13/272-1 all registreeritud samasisulise dokumendi juurest

(dtl 95-110). Seega puudub vajadus säilitada kohtutoimikus korduvaid samasisulisi tõendeid.

6(7)

3-24-619

17. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks tõendite osas, mis

sisaldavad teavet kaebaja terviseseisundi kohta (väljavõte haigusjuhtudest dtl 10, 18, 52-57,

terviseseisundi kokkuvõte dtl 16). HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või

muu isiku eraelu kaitseks ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist

suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on praegusel juhul vajalik kaebaja eraelu

kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu. HKMS § 89 lg-st 2

tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas.

allkirjastatud digitaalselt

Sirje Kaljumäe

kohtunik

7(7)