3-24-2450/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2450

Määruse kuupäev

18.9.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus Rakvere linna vastu

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomägi kaebus.

2. Jätta Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 29.8.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere linna kohustamiseks

maksta talle vabanemistoetust ja mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise ja

väärikuse alandamise eest 10 000 eurot. Kaebaja palub talle määrata riigi õigusabi seoses

esitatud kaebusega, et ta saaks kaitsta oma õigusi.

2. Rakvere linn on kohtunõudele vastanud.

3. Kaebaja nõuab Rakvere linnalt vabanemistoetust ja talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja 22.8.2024 Viru

Vanglast vabanenud. Kohus tegi kaebajale 10.9.2024 kohtunõude, milles märkis, et kaebajal

tuleb kohtule kolme päeva jooksul teada anda oma kontaktandmed, vabanemisjärgne elukoht jj.

Siiani pole kaebaja kohtunõuet täitnud, kuigi teda informeeriti telefoni teel kohtunõudest (vt

õiend).

3-24-2450

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et kaebaja tahe on esitada kohtule hüvitamiskaebus tema tervise

kahjustamise eest hüvitise väljamõistmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 4), samuti ka

kohustamiskaebus maksta talle vabanemistoetust.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kaebaja esitatud kaebus kuulub tagastamisele. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on

HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamis alus, mille kohaldamisel tuleb

arvestada, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud.

7. Kohus märgib, et kaebaja majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste

lahendamisel on taotlejat abistavaks haldusorganiks tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne kohaliku omavalitsuse üksus s.o Rakvere linn (SHS § 5 lg 1, § 60). Kaebaja on

toimetulekutoetuse saamiseks pöördunud kohaliku omavalitsuse üksuse poole. Ühekordse

toetuse maksmist reguleerib Rakvere linnavolikogu 06.10.2021 määrus nr 16 „Rakvere linna

sotsiaaltoetused“. Ühekordset sotsiaaltoetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud

isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Toetuse suurus on 80 eurot. Rakvere linn on

kaebajale teinud ülalmärgitud toetuse ülekande 22.08.2024. Kuivõrd kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda konkreetselt 240 euro suuruse toetuse määramist linnalt, siis ei riku

linnalt 80 euro suuruse vabanemistoetuse saamine kaebaja õigusi.

8. Kohus selgitab ka, et sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku

omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi

kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel

ja korras. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks

taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle

haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1). Toimetulekutoetust määrab ja

maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel

ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata (SHS § 134 lg 1).

Kohaliku omavalitsuse üksuseks on linn või vald (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 2 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle

kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Valem

toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine: Toimetulekutoetus= pereliikmete

toimetulekupiir + eluaseme normkulu – sissetulekud. Vastustajal puudub vajaduspõhise

toimetulekutoetuse määramisel kaalutlusruum ja lähtuda tuleb viidatud sätetel põhinevatest

arvutustest. Toetuste määramise tingimuste kehtestamisel (nagu ka sotsiaalvaldkonnas

üldisemalt) on riigil ulatuslik kaalumisruum määratlemaks hüvede saamise kriteeriumid (vt nt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.12.2017. a otsust asjas nr 5-17-13, p

47). Seega on paratamatu, et mingist seadusandja poolt kehtestatud piirist alates tuleb

kehtestatud kriteeriumitele vastaval taotlejal leppida hüvega väiksemas ulatuses.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4

3-24-2450

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused

seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes,

isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka

avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei saa pidada eelkirjeldatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks

ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Kohtu hinnangul on ka

vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on

kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema tervis seati ohtu. Kuid olukorras, kus kaebaja on

vanglast vabanemise päeval 22.8.2024 saanud Rakvere linnavolikogu 06.10.2021 määrusega nr

16 „Rakvere linna sotsiaaltoetused“ kehtestatud ühekordset sotsiaaltoetust

kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks toetust 80 eurot,

on ebatõenäoline, et kaebajale oleks linna tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis

kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks, st. talle oleks tekkinud tervisekahju ja kuuluks

RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav

nimetatud olukordadega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomägi kaebuse Rakvere

linna kohustamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 ja p

3 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest kaebaja on suuteline ise oma

õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid

halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas

kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul

kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses

viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist

vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda

vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja.

3-24-2450

Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele.

Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul

tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju

tekkimise kohta.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)