2-23-128434/17 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-23-128434

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-128434

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi KK vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2725,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (

Kostja: KK (

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi KK vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda.

3. Jätta KK hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning

edasikaebamise kord.

5. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande

avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

1(7)

2-23-128434

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud

1. OK Incure OÜ esitas 18.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2533,05 euro saamiseks. Kohus tegi 19.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses eelnevaga lõpetati 27.10.2023

maksekäsu kiirmenetlus ja anti OK Incure OÜ nõue KK vastu üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 30.10.2023 hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendavalt

riigilõivu. Hagiavaldus esitati kohtule 17.11.2023. Pärnu Maakohus jättis 13.12.2023

määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused.

08.01.2024 esitas hageja puuduste kõrvaldamise hagiavalduse terviktekstina. Kohus võttis

hagi 21.02.2024 menetlusse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. 08.01.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on Ferratum Bank plc ülepiirilise pangateenuse

pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse

limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise

tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem

tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi leping

sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto

vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse

keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud

PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 09.05.2019.

Krediidilepingu tingimuste p 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping

sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku

summas 3451 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 47,8515% aastas ehk

0,1311% päevas. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (edaspidi

ka ETST) punkt 3 kohaselt Krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi

suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas.

Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse

võtmisest. Esialgne krediidi kulukuse määr, mis on arvutatud lähtudes maksimaalse

krediidilimiidi kasutusele võtmisest on seadusjärgsetes piirmäärades. Hinnakirja punkti 3

kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas.

Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse

Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid summas 5417 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1429.56 eurot,

kulude katteks 128.53 eurot ja intressi katteks 3858.91 eurot. Kostja oli viivituses osaliselt

15.11.2022 ja täielikult 15.12.2022 15.01.2023 osamaksete tasumisega ehk kolme

osamaksega. Kostjale on 21.02.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui

võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval,

2(7)

2-23-128434

lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 08.03.2023 ning kostja kohustub tasuma

kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu

sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata

talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja

iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte

saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel. Kostjat teavitati 04.04.2023 edastatud kirjaga nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes

on toimunud VÕS § 170 mõttes.

3. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 3451 eurot.

Kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 1429.56 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja

ees on hagi esitamise seisuga 2021,44 eurot (3451 – 1429.56 ), mille hageja palub kostjalt

välja mõista.

Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe

tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 47,8515% aastas krediidilimiidi

kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Kuivõrd

kostja krediidijääk oli 2021,44 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt igapäev intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista tasumata intress 190.81 eurot.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 09.03.2023 kuni 17.11.2023 intressiga võrdses määras, kuid mitte üle

kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja võlgneb hagejale viivist 478.00 eurot.

Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Krediidilepingu

viimase lehekülje hinnakirja punkti 6 ja Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi

Standardinfo Teabelehe punkti 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et

pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25

eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile,

kui ka e-posti aadressile. Hageja on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1)

nõudekiri 04.04.2023 – 25€ (hagiavalduse lisa 4); 2) pretensioon 25.04.2023 – 5€

(hagiavalduse lisa 5); 3) hagihoiatus 01.06.2023 – 5€ (hagiavalduse lisa 5). Kokku: 35,00

eurot.

Hageja on seisukohal, et esialgne krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum

Bank) on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist. Tulenevalt

lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi

isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja

Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu

tagasimakseid. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab

Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu.

Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud

kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas

vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas

Kostja, et ta on esitanud Ferratumile kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu

kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus,

et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Vastutustundliku laenamise

asjaolule viitab ka see, et Kostja tasus ca 4 aastase perioodi jooksul lepingust tulenevaid

kohustusi korrapäraselt. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid

õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa

3(7)

2-23-128434

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et

laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad. Algne krediidiandja ei ole hagejale rohkem

tõendeid või selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitanud.

Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad

riigilõivust summas 385 eurot. Ka palub hageja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, kui kostja jätab hagile

vastamata. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega, palub hageja kostjalt välja mõista p-s 4.2 märgitud menetluskulud.

Kostja seisukoht

4. 17.11.2023 hagiavalduse lisad ja 08.01.2024 esitatud hagiavalduse terviktekst lisadega ning

Pärnu Maakohtu 21.02.2024 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.05.2024. Kostja

hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult.

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid

kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku

põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut,

mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

8. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja

vahel 09.05.2019 sõlmitud laenulimiidileping (dtl 81). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Hagiavalduse

kohaselt kasutas kostja laenuandja poolt võimaldatud limiiti kogusummas 3451 eurot

(09.05.2019 on tehtud väljamakse summas 1000 eurot, 09.12.219 summas 2000 eurot ja

08.04.2020 summas 451 eurot) (dtl 82).

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2

alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et

4(7)

2-23-128434

kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt

on kostjat nõude loovutamisest teavitatud 04.04.2023 edastatud kirjaga (dtl 83).

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta

tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421.

Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15

Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete

kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11. VÕS § 406 lg 1 ütleb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel. Kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda, on tarbijakrediidileping tühine (VÕS § 4062 lg 1).

12. Kohus on kontrollinud lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehel

toodud krediidi kulukuse määra arvestamist ning tuvastas, et võlgnikule esitatud krediidi

kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on selgitanud, et arvestades lepingu iseloomu, sõltub

krediidi kulukuse määr kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi

korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,01% ehk selle kolmekordne on 60,30%.

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 2 toob

välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta

oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

5(7)

2-23-128434

VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

14. Kohus 13.12.2023 määruses juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus

hagiavalduses välja tuua faktilised asjaolud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega. Samuti selgitas kohus Riigikohtu poolt 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märgitut ning juhtis tähelepanu VÕS §

4034 lg 6 ja 7 sätestatule.

15. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija

krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid.

Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja

on selgitanud, milliseid toiminguid on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks tehtud ning

esitatust nähtuvalt on krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel lähtunud kostja poolt

lepingu sõlmimisel antud kinnitustest (dtl 85). Ei nähtu, et krediidiandja oleks astunud ühtegi

sammu kostja antud andmete kontrollimiseks või lisa-andmete kogumiseks. Ka ei ole välja

toodud, millistele asjaoludele tuginedes on krediidiandja lepingu sõlmimise ajal jõudnud

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et tagantjärgi ilmneva

asjaoluga, et kostja on neli aastat oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei ole

võimalik jaatada krediidiandja poolt tarbijale krediidi võimaldamise eelselt VÕS § 4034 lg 1

sätestatud kohustuse nõuetekohast täitmist. Ka ei ole hageja toonud väljas nimetatud

seisukohta, s.o, et kostja on neli aastat nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud,

kinnitavaid faktilisi asjaolusid.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja

kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega.

Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, millist

teavet on ta kogunud ja kuidas seda kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

18. Hageja on välja toonud, et kostjale on võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3451

eurot (dtl 82) ja, et kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 5417

eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1429.56 eurot, kulude katteks 128.53 eurot ja

intressi katteks 3858.91 eurot (dtl 83). Arvestades VÕS § 4034 lg 7 intressi kohta sätestatut

ning seda, et alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli VÕS § 94 sätestatud intressi

määr 0%, tuleb kostja tagasimaksed, mis krediidiandja on lugenud intressi katteks lugeda

põhivõlgnevuse tagasimakseteks. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest tulenevalt ei võlgne, seega ka krediidiandja poolt kulude katteks loetud kostja maksed

tuleb lugeda põhivõlgnevuse tagasimakseteks. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte

6(7)

2-23-128434

rikkumise tulemusena ei olnud kostja lepingu lõppemise ajal tagasimaksetega viivituses vaid

oli krediidiandjale teinud tagasimakseid summas, mis ületab kostjale võimaldatud

laenulimiiti, ei ole kostja enda lepinguliste kohustuste täitmisega viivitusse sattunud ning

puudub alus hageja viivsenõude ja ka sissenõudmiskulude nõude rahuldamiseks.

19. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

23. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

7(7)