2-24-112714/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-24-112714

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu avaldus

XXX OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu

(registrikood 80426339, asukoht Nurga tn 2, Kukruse

linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30621)

Avaldaja esindaja: Anne Talviste, e-post: xxx

Puudutatud isik: XXX OÜ (registrikood xxxxxx,

asukoht XXX, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista XXX OÜ´lt Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu kasuks xxx,

Kohtla-Järve perioodil VI 2023 - III 2024 tekkinud majandamiskulude võlgnevus

1013,75 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja seisuga 30.04.2024 sisse nõutavaks

muutunud viivis 29,04 eurot ning edaspidi viivis alates 01.05.2024 VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras põhinõudelt (1013,75 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5. Välja mõista XXX OÜ´lt Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu kasuks

menetluskulud 170 eurot.

6. Välja mõista XXX OÜ´lt Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (170 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

1(3)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt Kohtla-Järvel xxx asuva korteriomandi omanikuna olid perioodil

jaanuar 2023 - aprill 2024 kinnistusraamatusse kantud OÜ QQQ (registrikood xxxxxx) –

tänaseks likvideerimisel ja uue nimega OÜ GGG, XXX OÜ (registrikood xxxxxx) ning

viimasena (enne vara loovutamist riigile) OÜ YYY (registrikood xxxxxx), kes kõik on

seotud X-iga, kes KÜ ees tekkinud võlgnevuse tasumise vältimiseks vormistas korterit ühe

firma nimelt teisele kohe kui KÜ alustas võla sissenõudmist. Käesoleva avalduse esitamise

seisuga moodustab puudutatud isiku võlgnevus perioodi VI 2023 - III 2024 eest 1013,75

eurot.

2. KrtS § 42 lg 2 p 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest

kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Avaldaja palub välja

mõista XXX OÜ-lt avaldaja kasuks xxx, Kohtla-Järve perioodil VI 2023 - III 2024 tekkinud

majandamiskulude võlgnevus 1013,75 EUR, seisuga 30.04.2024.a sissenõutavaks muutunud

viivised 29,04 EUR ning edaspidi viiviseid alates 01.05.2024 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras põhinõudelt 1013,75 EUR kuni põhinõude tasumiseni. Samuti välja mõista XXX

OÜ-lt avaldaja kasuks KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmise kulu 50 eurot.

3. Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub selle jätta rahuldamata. Ühtegi arvet ei ole

kostja nimele esitatud. kostjal ei ole säilinud hagis toodut arveid 869, 881, 905, kuid eelduste

kohaselt olid ka need väljastatud OÜ QQQ nimele, sest kõige viimasem arve nr 941 on OÜ

QQQ nimele. KrtS § 43 lg 2 kohaselt vastutab korteri võõrandamisel selle omandaja

korteriühistu ees käendajana võõrandaja sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Hageja

esindajaga oli nii kokkulepitud, et korter loovutatakse Eesti Vabariigile ning võlgnevuste

eest arve esitatakse riigile.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et

puudutatud isikule kuulus alates 1.11.2023-14.03.2024 korteriomand Kohtla-Järvel xxx ja

korterelamus on asutatud korteriühistu. Puudutatud isiku väited väidetavast kokkuleppest

avaldaja esindajaga on ainetud ja ei muuda puudutatud isiku kohustust tasuda

majandamiskulude eest. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude

eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1.

5. Sisutud on ka puudutatud isiku väited selle kohta et korteri omandaja, so. Eesti Vabariik

peab vastutama majandamiskulude võlgnevuse eest KrtS § 43 lg 2 alusel. Viidatud sättes on

märgitud, et korteri omandaja vastutab korteriühistu ees käendajana võõrandaja

korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. KrtS § 43 lg 2 ei tulene,

et korteri võõrandaja võlgnevus läheks automaatselt üle omandajale, vaid seal on sätestatud

võõrandaja ja omandaja solidaarkohustus (omandaja vastutab käendajana) ning korterühistul

on õigus otsustada kellelt ta võlgnevust nõuab.

6. Avaldusele lisatud arvetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu

2(3)

nõuab, milline on kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas

konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Seega

tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista võlgnevus. KrtS § 42 lg 1 sätestab,

et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Avalduses on ära toodud viivise arvestus. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele

vastuväiteid esitanud. KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel tuleb puudutatud isikult välja mõista võla

sissenõudmise kulu 50 eurot.

Menetluskulud

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud

põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

8. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 290 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, ja

õigusabikulud 240 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja

kohaselt on õigusabi osutatud 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja

poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka, leiab kohus et

avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt, so. 1 tunni ja 120

eurot ulatuses. Tegemist on trafaretse ja mitte keeruka avaldusega.

9. Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud

isikutel tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)