2-23-11416/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. september 2024

Tsiviilasja number

2-23-11416

Tsiviilasi

Parvel Pruunsilla hagi Kretel Tamme vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Parvel Pruunsilla määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Parvel Pruunsild

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas

Põder

Kostja (vastustaja):

Kretel Tamm

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martti Peetsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Parvel Pruunsilla määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrus muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Parvel Pruunsilla kanda.

4. Määrata Kretel Tamme menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 1565

eurot 35 senti (käibemaksuta).

5. Mõista Parvel Pruunsillalt Kretel Tamme kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 1565 eurot 35 senti (käibemaksuta). Menetluskulude hüvitis tuleb

kanda Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE382200221020595183 Swedbank

AS-is selgitusega „Menetluskulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-23-11416“.

6. Parvel Pruunsild on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Parvel Pruunsild (hageja) esitas 11. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi Kretel Tamme

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagi täiendused 1. novembril 2023.

Hagiavalduse kohaselt avaldati 31. mail 2023 kõikides Eesti suuremates uudiste portaalides

artikkel, milles kajastati hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Kahtlustuse kohaselt

mõjutas hageja Tartu abilinnapead Priit Humalat, et viimane suunaks Tartu linna loobuma J.

Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu ostmisest. J. Kuperjanovi tn 9 ostis enampakkumisel MTÜ

Korp! Sakala. Eesti Rahvusringhäälingu domeenil www.err.ee avaldati 9. juunil 2023 Lõuna

ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme arvamusartikkel pealkirjaga „Kretel

Tamm: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Arvestades vahetult enne

arvamusartikli ilmumist avalikult laialdaselt kajastatud teadet hageja suhtes alustatud

kriminaalmenetlusest ning arvamusartikli sisu, puudub vaidlus, et artiklis toodud näited ja

selgitused käivad hageja kohta. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist

ja mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et asi allub tsiviilkohtule,

kuna kostja avaldas artikli eraisikuna. Prokuröri poolt arvamusartikli kirjutamine ei ole

avaliku ülesande täitmine, kuna prokuratuurile ei ole seadusega sellist ülesannet pandud.

2. Kostja palus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kuna vaidlus ei allu tsiviilkohtule ning hagi

on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on teenistussuhtes prokuratuuriga ning avaldas

vaidlusaluse artikli, täites avalikke ülesandeid. Artikli edastas avaldamiseks prokuratuuri

avalike suhete nõunik, samuti esitas hageja kohtueelselt prokuratuurile teabenõude seoses

sama artikliga ning prokuratuur on sellele ka vastanud, selgitades, et peaprokurör on volitanud

iga prokuröri esindama prokuratuuri ka avalikus suhtluses ning andnud prokuröridele

korralduse olla asutuse kõneisikuteks, kirjutades vajadusel arvamusartikleid. Prokuratuuri

strateegiliseks eesmärgiks on olnud mh selgitada üldsusele oma tegevust ausalt ja avatult, mis

on kooskõlas vaidlusaluse artikli avaldamisega. Kahju hüvitamise ja esitatud ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõuded saab järelikult esitada kaebustena üksnes prokuratuuri vastu

ja vaidlus allub halduskohtule. Puuduvad ka erisätted, mille kohaselt peaks prokurör

vastutama ainuisikuliselt või solidaarselt koos prokuratuuriga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. veebruari 2024. a määrusega hageja hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 sätestab, et

tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 sätestab,

et prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb

kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib

kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus

riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Maakohtu hinnangul puudub vaidlus, et kostja oli artikli avaldamise ajal teenistussuhtes

prokuratuuri kui valitsusasutusega. Nii kostja kui tema tööandja on seisukohal, et artikkel

seondus kostja tööülesannetega. Arvestades, et artikli päises oleval pildil on näha prokuratuuri

logo ning autori nime järel on tema ametinimetus, on kohtu hinnangul kostja selgitused

usutavad ning ka mõistlik keskmine isik seostab avaldatut prokuratuuri kui asutusega.

Maakohtu hinnangul ei välista hageja viidatud ProkS § 1 lg 1, et prokuratuuri ülesanneteks on

muu hulgas loetletud ülesannetega seonduvad tegevused, nende seas oma tegevuse kohta

selgituste andmine avalikkusele. Antud juhul määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu

asjaolu, kas artikli sisu seondub prokuratuuri avalike ülesannetega. Hageja enda tõlgendusest

artikli mõjust ja väidetava rikkumise kirjeldusest nähtub, et hageja subjektiivne tunnetus

rikkumisest on selline, mille õigusvastasust tuleb hinnata halduskohtumenetluses

riigivastutuse seaduse alusel. Asjaolu, et kostja ei ole seotud hageja kriminaalmenetlusega, ei

oma tähtsust, kuna hageja argumentatsiooni arvestades on artiklis selline kuvand loodud.

Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et vaidluse lahendamine ei allu tsiviilkohtule ja jättis

hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja luges kostja vajalikuks ja põhjendatud

ajakuluks kokku 24,85 tundi. Arvestades lepingulise esindaja keskmist tunnitasu 217 eurot 22

senti, määras maakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 5397 eurot

92 senti ning kohustas hagejat tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23.

veebruari 2024. a määruse tühistamist resolutsiooni punktide 1–5 osas ning saata tsiviilasi

maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa vaidlust olla selles, et kostjale ei tulene prokuröri

staatusest erilist indemniteeti. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks saab tuleneda vaid sellest, et

isik täitis konkreetset tegu toime pannes oma ametiülesandeid, st avalikke ülesandeid, mille

täitmise eest vastutab lõppastmes riik.

Pädevusküsimuse õigeks lahendamiseks tuli maakohtul konkretiseerida kostjale etteheidetav

asjaomane tegu ja kontrollida, kas sellise teo tegemise kohustus või ülesanne lasus seaduse

kohaselt riigil. Kohus ei ole seda teinud. Hageja leiab, et kohus on üldsõnaliste ja lakooniliste

põhjendustega oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust. Samuti on kohus jätnud

sisuliselt vastamata kõikidele olulisematele hageja seisukohtadele, mis esitati 27. detsembri

2023. a menetlusdokumendis. Mõlemad rikkumised oma koosmõjus tõid kaasa ebaõige

lahendi.

Maakohus ei ole üldse analüüsinud käesoleva vaidluse eseme õiguslikku iseloomu. Käesoleva

vaidluse esemeks olev tegu – arvamusartikli kirjutamine, milles esitatakse ebaõigeid

faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole mingi selline toiming, mis on omane

üksnes avaliku võimu kandjale. Absoluutselt igaüks, kes soovib, võib kirjutada arvamusartikli

ning pakkuda seda avaldamiseks mõnele ajakirjandusväljaandele, Eesti Rahvusringhääling

nende hulgas. Seega juba olemuslikult ei ole vaidlusesemeks olev rikkumine avalik-õiguslik.

Samuti ei ole kohus määruses viidanud, millisest õigusnormist on tuletatav kas üksiku

prokuröri või ka prokuratuuri eriline pädevus selliseid arvamusartikleid kirjutada ja väljaande

toimetusele avaldamiseks pakkuda.

Alati tuleb mingi tegevuse kvalifitseerimiseks avaliku ülesande täitmiseks ära näidata

konkreetne seadus, millest kõnealune avalik ülesanne tuleneb ja seda ei ole kohus ega kostja

käesolevas vaidluses ja selle esemeks olevat tegu arvestades näidanud. Et tegemist on kostja

arvamusega, mitte teabe avaldamisele suunatud toiminguga, viitab nii tema artikli esimesel

leheküljel suurelt ja trükitähtedega trükitud kiri „ARVAMUS“ kui ka artikli pealkiri – „Kretel

Tamm: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Kostjal ei ole mingisugust

menetlusseisundit hageja suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses.

Puudub igasugune alus tõlgendada AvTS § 38 lg-t 1 selliselt, et prokuratuuri ülesannete hulka

võiks kuuluda prokuratuuri individuaalsete töötajate arvamuste levitamine. Liiatigi puudub

alus selliste arvamuste käsitlemiseks avaliku teabena. Prokuröri arvamus ei ole prokuratuuri

vallatud „teave avalikkuse huvi põhjustanud faktide kohta, mis on õigusrikkumisega seotud“

AvTS § 38 lg 1 tähenduses. Puudub ka seadus, mis omistaks avaliku ülesande kvaliteedi

arvamusavaldustele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta see rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata. Kostja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta

hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Vastuväidete kohaselt on maakohus leidnud õigesti, et artikli avaldamisega teostati avalikku

võimu. Andmete avaldamine riigi poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. See, et

avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt

kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus

suhtes tekitatud kahjuks (vt RKHKo, 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 15).

Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tuleb lahendada halduskohtus. Kohtute pädevuse

piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Kohtupraktikas on kõigis

lahendites leitud, et andmete avaldamine on avalik-õiguslik suhe, millega väidetavalt tekitatud

kahju hüvitamise nõue lahendatakse halduskohtus. Hageja muud määruskaebuses esitatud

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. See, kas avalik-õiguslikus suhtes isiku

au ja head nime väidetavalt riivavate avalduste tegemiseks oli seaduslik alus, ei muuda

õigussuhet eraõiguslikuks ega tähenda, et tegemist ei ole avalik-õiguslike ülesannete

täitmisega, vaid see on sisuline küsimus andmete töötlemise õiguslikust alusest, mis

lahendatakse halduskohtus asja sisulisel läbivaatamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

7. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas vaidluse on pädev lahendama maa-

või halduskohus.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on arvamusloo avaldanud kostja prokurörina ja ta tegi seda

prokuratuuri nimel. Seda näitab esmalt asjaolu, et arvamusloo autorina on artikli juurde

märgitud Kretel Tamm kui Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör. Teiseks viitab

sellele asjaolu, et artikli saatis meediaväljaandele avaldamiseks Lõuna ringkonnaprokuratuur

avalike suhete nõuniku kaudu (dtl 73). Seda, et kostja tegutses artiklit kirjutades Lõuna

ringkonnaprokuratuuri nimel, on kinnitanud ka Lõuna ringkonnaprokuratuur vastustes hageja

teabenõuetele (dtl 81, 84). Lisaks tuleb arvestada, et kuna õigussuhte üheks osapooleks on

avaliku võimu kandja, siis tuleb eeldada avalik-õiguslikku suhet.

Avalik-õigusliku suhte eeldust ei lükka ümber ka asjaolu, et arvamuslugu avaldati

meediaväljaandes. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte

iseloom. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju

tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat

kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis (RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p

12). Vaidlustatud artiklite avaldamine ei toimunud võlaõigussuhtes. Õigussuhte iseloom ei

sõltu sellest, kas arvamuslugu avaldati eraõigusliku isiku väljaantavas ajalehes või

meediaplatvormil. Määrav on, kas Lõuna ringkonnaprokuratuur teostas arvamusloo

meediaväljaandele avaldamiseks saatmisega avalikku võimu. Kui riik avaldab teavet, siis

tuleb eeldada, et teavet avaldati avaliku ülesande täitmiseks avalik-õiguslikus suhtes, v.a

juhul, kui teave on ülekaalukalt ja tihedalt seotud eraõiguslikus vormis täidetava ülesandega

(vt RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p-d 13 ja 14; RKHKm 7.10.2020, 3-19-1565, p 7;

HKMS § 4 lg 1). Avaldatud arvamusloos puudub teave selle kohta, mis viitaks sellele, et

tegemist oleks olnud eraõiguslikus vormis täidetud ülesandega, nt sõlmitud eraõigusliku

lepingu kohta teabe jagamine. Viidatud arvamusloos selgitab Kretel Tamm prokuratuuri

ülesandeid ja põhimõtteid korruptsioonijuhtumite uurimisel, sh tuues ühe näitena hageja

kuriteokahtluse. Avaldatud teave seondub vahetult prokuratuuri põhiülesande, s.o

korruptsioonijuhtumite kriminaalmenetluste läbiviimise ja kohtueelse juhtimisega. Nii tuleneb

ka prokuratuuriseaduse § 1 lg-st 1, et prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust. Oma

põhiülesande, st kriminaalmenetluste läbiviimise ja kohtueelse juhtimisega seonduva

avalikkusele selgitamine toimub avalik-õiguslikus suhtes, mitte eraõiguslikus suhtes. Kohtute

pädevus ei sõltu sellest, kas prokuratuur on vaidlusaluse artikli avaldamisel toiminud

õiguspäraselt või õigusvastaselt. Kõike eeltoodut arvestades kuulub vaidluse lahendamine

halduskohtu pädevusse, mitte maakohtu pädevusse.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja

kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2850 eurot (käibemaksuta).

Kokku on õigusabi osutatud 13,2 tundi ning keskmine tunnitasu oli 215 eurot 91 senti

(käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt.

Määruskaebusele vastuse (sh määruskaebuse ja kohtupraktika analüüs) koostamisele kulus

menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulisel esindajal 12,2 tundi. Arvestades

maakohtu menetluses avaldatud seisukohti ja määruskaebuse vastust on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud aeg nimetatud toiminguteks 6,5 tundi. Menetluskulude nimekirja

koostamisele kulunud 0,5 tunni asemel on põhjendatud aeg 0,25 tundi. Ülejäänud osas

(maakohtu määrusega tutvumine, selle analüüs ja kliendiga suhtlus 0,5 tundi) on kostja kulud

põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja keskmine tunnitasu 215 eurot 91 senti

(käibemaksuta) on mõistlik. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 7,25 tunni eest 1565 eurot 35 senti (käibemaksuta), mis tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista.

Kostja taotlusel mõistab ringkonnakohus hagejalt välja menetluskulude hüvitiselt viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitise tasumise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)