3-23-2588/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2588

Otsuse kuupäev

17. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Aleksandr Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

varalise kahju hüvitamiseks seoses teleri E-STAR 24"

kahjustamisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksandr Maksimov

Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.10.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksandr Maksimov (edaspidi kaebaja) andis 11.08.2023

inspektor-kontaktisik K. Kirillovile üle taotluse teleri garantiiremonti saatmiseks

(registreeritud 15.08.2023 nr 6-24/2937, dtl 10). Teler ei reageeri puldi käsklusele sisse

lülituda. Teleri taga olevad nupud ka ei tööta, pilt ei tule üldse ette.

Taotluse ja sellele lisatud tšeki (dtl 12) kohaselt soetas kaebaja teleri Tallinna vanglas

viibimise ajal 27.03.2023, müüjaks oli CargoExpert OÜ ja teleri hind oli 167,98 eurot.

Taotluse pöördele on vanglaametnik märkinud, et teler on saadetud Tallinnasse remonti

18.08.2023.

2. Kaebaja esitas 14.09.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 15.09.2023 nr

1-13/190-1, dtl 23-24). Kaebaja andis oma teleri E-STAR garantiiremonti. Remondi käigus

tuvastati, et viga on toiteplokis. Hiljem selgus, et esineb ekraani kahjustus, mida remonti

saatmisel ei olnud. Kaebaja hinnangul sai ekraan transpordi käigus vigastada, kuna vangla

hävitab originaalpakendid. Kaebaja taotles heastada või hüvitada olukord ja teostada

viivitamatult teleri remont vangla kulul.

3. Vastustaja Tartu Vangla jättis 14.11.2023.a otsusega nr 1-13/190-2 (dtl 8-9) kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastab tõele, et kaebajal oli alates 17.07.2023 kambris

isiklik teler E-STAR 24", kaebaja saatis teleri garantiiremonti ja remondi käigus ilmnes, et

teleri ekraan on kahjustunud. Teleri ekraani vigastust ei saa remontida, seega vaatas vastustaja

läbi teleri väärtuse rahas hüvitamise nõude.

Vastustaja leidis, et ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis viitaks vastustaja õigusvastasele

tegevusele. Teleri vastustajale üleandmisel ei olnud sellel ühtegi nähtavat vigastust. Teleri

pilti ei olnud üleandmisel võimalik kontrollida, kuna teler ei võtnud pilti ette. Vastustaja

käsitses telerit hoolikalt. Remondikohast öeldi, et teleri toiteprobleem sai lahendatud, aga

telerit käima pannes selgus, et ekraan on kahjustunud (teleri alumine osa ei näita pilti) ning

ekraanikahjustus välja ei paista. Vastustaja tugines inspektor-kontaktisik K. Kirillovi, üksuse

juhi abi T. Kelderi, haldusteenistuse spetsialist R. Tokko ja telerit Tallinna vanglasse

toimetanud saateüksuse ametnike seletustele.

Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, millal teleri ekraani rike tekkis. Ei ole ilmnenud teleri

tahtlikku või hooletusest põhjustatud kahjustamist selle käsitsemisel vastustaja poolt.

Olukorras, kus puuduvad tõendid vastustaja kohustuste rikkumise kohta, ei saa vastustaja

õigusvastast tegevust eeldada. Ei saa välistada, et teler oli vigastada saanud juba enne remonti

andmist. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud

ning kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele.

4. Kaebaja esitas 15.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja

palus vastustajalt välja mõista kahju 167,98 eurot või vahetada teler uue samaväärse teleri E-

STAR 24" vastu.

Kaebaja andis teleri augustis 2023 üle vastustajale, kuna see vajas garantiiremonti. Algne rike

(toiteplokk) parandati ära, aga selgus, et ekraan on mõranenud. Teleri ekraan lõhuti transpordi

käigus. Selle põhjuseks on, et vastustaja ei luba säilitada laos seadmete originaalpakendeid,

milles on turvaelemendid. Vastustaja transportis telerit musta prügikilesse pakituna. Kui

kaebaja teleri vastustajale üle andis, siis ekraan vigastatud ei olnud. Pärast remonti oli ekraanil

muljumisjälg all paremas nurgas. Kaebajale on hooletuse ja teleri ebaturvalise käitlemisega

tekitatud varaline kahju.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud

seisukohtade juurde. Vaatamata sellele, et telereid ei transpordita originaalpakendites, ei

tõenda ükski tõend, et teler oleks vastustaja korraldatud transpordi käigus (kuni üleandmiseni

Tallinna vanglas) viga saanud. Tallinna vanglast edasi transportis teleri kauplus. Teler võis

saada kahjustada ajal, mil kauplus transportis seda remondi teostajani. Samuti ei saa välistada,

et teler oli vigastada saanud juba enne remonti andmist, kuna seda ei olnud võimalik

kontrollida. Vastustaja tegevuse õigusvastasust ei saa eeldada olukorras, kus puuduvad

tõendid, et vastustaja on oma kohustusi rikkunud. Kui uurimispõhimõtet järgides ei õnnestu

faktilisi asjaolusid kindlaks teha, ei tähenda see haldusmenetluses kohustust lugeda kõiki

tõendamata faktilisi asjaolusid tõendatuks haldusorganile ebasoodsalt.

Kohtu seisukoht

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või

toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse

rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;

5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole

hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole.

7. Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja teleri rike, mis seisneb selles, et kui teler töötab,

siis osa ekraanist on must (foto dtl 59). Kaebaja tugineb kaebuse alusena (vastustaja

õigusvastase tegevuse või tegevusetusena) sellele, et teleri rike tekkis ajal, mil ta oli teleri

andnud vastustaja valdusse, ning vastustaja ei olnud teleri käsitsemisel piisavalt hoolas.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab vangla kohustuse korraldada kinnipeetavale

võimalus sisseostude tegemiseks. Õigusaktides ei ole täpsemalt reguleeritud, millal läheb

vangla ja kinnipeetava avalik-õiguslik suhe seoses sisseostude tegemisega üle kinnipeetava ja

kauba müüja eraõiguslikuks suhteks.

Kaebaja kui kinnipeetava võimalused teostada tema ja teleri müüja või garantiiremondi

teostaja vahelisest eraõiguslikust suhtest tulenevaid õigusi on oluliselt piiratud avaliku õiguse

normidega. Kaebajal ei olnud võimalust otsustada selle üle, kas hoida alles teleri pakend, et

vajadusel kasutada seda teleri transpordil. Kaebajal ei olnud ka võimalust ise pakkida teler,

soetada selleks vajalikke materjale, valida sõiduk, milles telerit veetakse, paigutada teler

sõidukisse jms. Eeltoodut arvestades on vaidlus selle üle, kas kaebaja teler sai vigastada

vastustaja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kohtu hinnangul avalik-õiguslik. Olukord oleks

teine, kui kaupluse teenuse kasutamine oleks korraldatud nii, et kauba müüja või

garantiiremondi teostaja tuleb telerile vanglasse järele ja võtab selle otse kaebajalt vastu

kaebaja kambris, kuid sellise olukorraga tegemist ei ole.

Ka vastustaja möönab võimalust, et tehnikaseadme puuduste ilmnemisel selle remonti

saatmise võimaldamine on hõlmatud vangla kohustusega tagada kinnipeetavale sisseostude

tegemise võimalus ehk tegemist on avalik-õigusliku õigussuhtega.

9. Õigusnormid ei reguleeri täpsemalt seda, kuidas tuleb vanglal ümber käia tema valduses

olevate kinnipeetavale kuuluvate asjadega, s.h olukorras, kus kinnipeetava soetatud asi vajab

toimetamist garantiiremonti. Eraõiguses tunnustatakse üldist hoolsuskohustust

(käibekohustust), mis põhineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu

põhimõttel. Isik peab õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik

mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohtu hinnangul saab ka VangS § 41

lõigetest 1 ja 2 tuletada eeltooduga sarnase põhimõtte, mis paneb vanglale kohustuse

rakendada mõistlikult vajalikud abinõud selleks, et tema valduses olevad kinnipeetavale

kuuluvad asjad ei saaks kahjustada.

10. Mõlemad pooled kinnitavad, et teleri üleandmisel vastustajale 11.08.2023 ei olnud teleril

väliselt nähtavaid vigastusi. Samas kinnitavad mõlemad pooled ka seda, et telerit ei olnud sel

hetkel võimalik sisse lülitada. See tähendab, et teleri seisundit sai kontrollida ainult niivõrd,

kui seda saab teha sisse lülitamata seadme puhul.

Kohtule on esitatud AS Speleta 25.08.2023.a e-kiri (dtl 57-58). Selles on öeldud järgmist:

„Tegin sellel ESTAR telekal toite korda. Selgus, et LCD on vigastatud. Ilma vooluta ei paista

kuidagi välja“. Kohtule on esitatud ka foto sisse lülitatud telerist (dtl 59), mis vastustaja sõnul

on tehtud remondi teostamise kohas (dtl 64). Fotolt nähtub, et teleri ekraani ülemisest

parempoolsest nurgast algab valge joon, mis alguses kulgeb piki ekraani töötava (sinise) ja

mittetöötava (musta) ala piiri. Tõenäoliselt on tegemist ekraanil oleva mõraga. Eeltoodu

tõendab, et teleri ekraani füüsilist vigastust (mõra) ei olnud võimalik ilma telerit sisse

lülitamata tuvastada.

11. Kohtu hinnangul on võimalik, et teleri üleandmisel vastustajale 11.08.2023 oli teleri

ekraan töökorras ja sellel puudusid füüsilised vigastused. Samavõrd on võimalik, et ekraan ei

olnud töökorras ja/või ekraanil oli füüsiline vigastus, mis oli nähtav ainult sisse lülitatud

ekraanil. Kohtuasja materjalide põhjal oli teler järgemööda kaebaja, vastustaja, Tallinna

Vangla, Tallinna vanglas kaupluseteenuse pakkuja ja remondi teostaja valduses. On võimalik,

et mõra teleri ekraanil tekkis transpordi käigus ajal, mil teler oli vastustaja valduses või ajal,

mil see oli mõne muu isiku valduses. Samavõrd on võimalik, et füüsiline vigastus ekraanil oli

üleandmise ajal juba olemas, s.h võis vigastus algselt olla väiksem ja teleri transportimine

põhjustas paratamatult vigastuse laienemise.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 alusel peab menetlusosaline

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui kaebaja väidab, et teleri

üleandmise ajal oli ekraan töökorras ja ekraan sai kahjustada transpordi käigus, siis tuleb

kaebajal seda tõendada. Kaebaja ei ole selliseid tõendeid esitanud.

Kaebaja väidete tõendamiseks ei ole piisav, et Tartu Vangla kodukorra punktide 8.2.11 ja

8.3.5 alusel ei olnud kaebajal õigust hoida teleri pakendit enda juures kambris ega ka isiklike

asjade laos. Kuigi teleri originaalpakendi alleshoidmine ja selle kasutamine teleri

transportimisel oleks olnud hea võimalus teha seda võimalikult turvaliselt, ei tähenda

originaalpakendi puudumine tingimata seda, et teler saab transpordi käigus kahjustada. Kohus

peab üldtuntuks, et tavaelus transporditakse igapäevaselt telereid ja ekraane ilma

originaalpakendita või üldse ilma igasuguse pakendita. Üksnes originaalpakendi puudumisest

ei saa järeldada, et vastustaja tegevus või tegevusetus oli õigusvastane.

Kohtule ei ole äratuntav, milliseid tõendeid saaks kaebaja väite tõendamiseks koguda. Kuigi

ekspertiisiga võib olla võimalik määratleda teleri kahjustumise tõenäoline põhjus (s.h kas

põhjuseks võib olla näiteks löök vastu ekraani, teleri kukkumine vms), peab kohus vähe

tõenäoliseks, et ekspertiisiga saab kindlaks teha teleri kahjustumise täpse aja. Sel juhul ei aita

ekspertiis tõendada, kelle valduses oli teler kahjustuse tekkimise ajal.

Ühestki õigusnormist ei tulene, et kui kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid

tõendeid, s.h põhjusel, et võimalused selleks on napid, siis tuleb vastav asjaolu hinnata

kaebaja kasuks. Vastupidi, HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit

asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle

ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu selle

menetlusosalise kahjuks.

13. Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et ta käsitses telerit hoolikalt.

Inspektor-kontaktisik K. Kirillov selgitas 23.10.2023 (dtl 30), et ta võttis teleri kaebajalt vastu

11.08.2023, viis ettevaatlikult kabinetti ja paigutas turvalisse kohta, kus see mükse ei saaks.

Ekraan oli visuaalselt vaadates terve. Paari päeva pärast viidi teler lattu. Hiljem öeldi

garantiist, et ekraanikahjustus väljapoole ei paista. Ehk siis ta ei saanud kuidagi seda enne

remonti kontrollida.

Kabinetist võttis teleri inspektor - üksuse juhi abi T. Kelder (dtl 32). Tema 23.10.2023.a

seletuse kohaselt oli teler pakitud musta kilekotti ja tal paluti see viia isiklike asjade lattu. T.

Kelder vaatas kilekotti, kas juhtmed, kaablid ja arved on olemas. Teleri ekraanil ta vigastusi ei

näinud. Ta viis teleri samas kotis lattu ja andis üle R. Tokkole. Viimise käigus ei läinud teler

kuhugi vastu ega kukkunud maha.

R. Tokko 24.10.2023.a seletuse (dtl 35-36) kohaselt toodi musta kilekotti pakitud teler

16.08.2023 isiklike asjade lattu, et saata see remonti toitejuhtme vigastusega. R. Tokko pakkis

teleri suuremasse kilekotti, juhtmed ja puldi eraldi paberist kotti. Telerit hoiti metallriiulil

plommitud kilekotis. Remonti saatmiseks paigutas ta teleri samas kotis autolüüsi koridori

ekraaniga seina poole. Isiklike asjade laos telerit ei kontrollitud, seda tehakse kambrist

võtmise ajal. Laos teler vigastada ei saanud.

Isiklike asjade laost anti teler üle saateüksuse ametnikele. Teleri transport Tartu vanglast

Tallinna vanglasse toimus 21.08.2023, saatemeeskonnas olid E. Eessaar ja G. Tarasov (dtl

47). E. Eessaar selgitas 24.10.2023 (dtl 37), et teler oli seina ääres maas, pärast paberite

täitmist pandi teler saatebussi. Teler oli pakitud valgesse plommitud kilekotti. Teler asetati

saatebussi taga olevasse pagasiruumi nii, et see kahjustada ei saaks. E. Eessaare 5-aastase

kogemuse juures on see esimene kord, kui väidetakse, et saateüksuse transpordi käigus on

tekitatud telerile kahjustused. Teler anti üle Tallinna Vangla vastuvõtu ametnikule. G.

Tarasov selgitas 25.10.2023 (dtl 45), et telereid liigub vanglate vahel edasi-tagasi päris palju

ja konkreetsest telerist ta palju ei mäleta. Teler pannakse saatmiseks vastuvõtu juurde

vahelüüsi põrandale ja Tallinnas tõstetakse vastuvõtu osakonna kabineti põrandale. Telerid on

pakitud musta või valget värvi kilekotti. Teler paigutatakse sõidukis kaubaruumi, ekraaniga

seina poole (et vigastusi vältida) ja toetatakse mõne suurema kotiga, et teler ümber ei kukuks.

14. R. Tokko seletus hõlmab ka sündmusi pärast teleri tagasisaabumist remondist. Selle

põhjal remondist tagasi jõudes teleril vigastusi ei paistnud. 20.09.2023 viis ta teleri avalduse

alusel kaebaja kambrisse. Kaebaja hakkas hoolega kontrollima teleri ekraani, mitte

voolujuhet, mis pidi katki olema. Vooluvõrku lülitades selgus, et pool teleri ekraanipildist on

pime (must). Ta tõi teleri lattu tagasi. 10.10.2023 käis teler veelkord remondis vastusega, et ei

kuulu remontimisele.

Kohtu hinnangul kinnitab see seletus täiendavalt, et sisse lülitamata teleril ei olnud ekraani

vigastus (fotol olev mõra) nähtav. Seletus viitab kaudselt sellele, et vigastus võis olemas olla

juba enne teleri üleandmist vastustajale.

15. Kaebaja kahjuks räägib see, et kaebaja välja toodud asjaoludes esineb vastuolusid. Kohus

juhtis 14.08.2024.a määruses tähelepanu segadusele kuupäevades: kaebaja andis otsuse

punktis 1 nimetatud taotluse vastustajale üle 11.08.2023, aga taotluse kohaselt ei lülitunud

teler sisse 10.07.2023 ja taotlusele on märgitud kuupäev 11.07.2023. Puudub seletus, miks

tegi kaebaja korduvalt nii ilmse vea kuupäevadega. Algses kaebuses (dtl 5) väitis kaebaja, et

ekraan on mõranenud, kuid kaebuse täienduses (dtl 7), et teleril on muljumisjälg all paremas

nurgas. Kohus andis 29.05.2024.a määruses kaebajale võimaluse kohtule selgitada ja

kirjeldada, milles tegelikult seisnevad teleri vigastused, s.h kas ja missugused on teleri

nähtavad vigastused. Kaebaja pärast seda avaldusi või tõendeid ei esitanud.

16. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebaja väide, et tema teleri ekraan sai vigastada vastustaja

tegevuse või tegevusetuse tõttu ajal, mil teler oli vastustaja valduses. Tõendatud on vastustaja

väide, et ta käsitses telerit hoolikalt. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Sel juhul ei

ole kaebuse rahuldamine võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole enam

vaja hinnata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata.

18. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks