2-17-12530/247 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12530

Tsiviilasi

Helga Grace Masurini avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. novembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helga Grace Masurini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Helga Grace

Masurin

(XXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

Puudutatud isikud:

-

Anne Ojang

(ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

-

Riho Hagel (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

-

Merle Keskküla

(ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

-

Jane Rätsep (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Teet Õunapuu

(ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Killu Kool

-

Marika Blossfeldt (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Liina Viikberg

(ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

-

Aime Lindpere (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Laily Karine (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Marie Edala

(ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls

-

Mare Kalme (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Silva Rent (ik XXXXXXXXXXXX)

-

Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise

Keskuse kaudu (rg-kood 70004459), lepinguline

esindaja Urve Jõgi

-

Haljala vald Haljala Vallavalitsuse kaudu (rg-kood

75013144), esindaja vallasekretär Kristi Tomingas

-

Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu (rg-kood

70008658), esindaja peadirektor Rainer Vakra

-

Eesti Vabariik Maa-ameti

kaudu

(rg-kood

70003098), lepinguline esindaja Toomas Kutti

-

Eesti Vabariik Transpordiameti

kaudu

(Maanteeameti õigusjärglane), lepinguline esindaja

Evelin Altunbas

Puudutatud isikud 28. jaanuarini 2022:

-

Tiit Tiimus (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

-

Eva Tiimus (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Helga Grace Masurini määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 22. novembri 2023 määrus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud Helga Grace Masurini kanda.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

1)

Jätta Helga Grace Masurini avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

saamise nõudes läbi vaatamata, kuna Helga Grace Masurin võttis avalduse

tagasi.

2)

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Jätta määruskaebuse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Helga Grace Masurini (avaldaja) 23. augusti 2017 avaldus

Rutja külas Haljala vallas Lääne-Virumaal asuvatele X, XX, XXX, Y, YY ja YYY kinnistutele

(vastavalt registriosa nr-d XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX) avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks.

2. Maakohus kõrvaldas 28. jaanuari 2022 määrusega menetlusest Eva ja Tiit Tiimuse, sest

pärast neile kuuluva Z kinnistu Liina Viikbergile võõrandamist ei mõjuta asjas tehtav lahend

nende õigusi. Maakohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi

määrusega pärast menetlust lõpetava ja menetluskulude jagamise määruse jõustumist.

3. Avaldaja võttis 12. augusti 2022 taotluses oma avalduse tagasi, palus jätta avalduse läbi

vaatamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kompromissiläbirääkimiste tulemusel müüs avaldaja oma kinnistud Mare Kalmele kuuluvale

OÜ-le Seahorse. Avaldajat kallutas tehingule senisest menetlusest tekkinud lootusetus saada

soovitud ja vajalik juurdepääs mõistlike kuludega ja aja jooksul, mil ta oma kõrget iga

arvestades suudaks aktiivselt omaniku õigusi teostada. OÜ Seahorse ei soovinud astuda

avaldaja asemel menetlusse, tal on juurdepääs olemas enda kasutuses olevate kinnistute

kaudu. Kuna avaldaja võõrandas oma kinnistud, ei ole tal enam kohtulikku õiguskaitset

väärivat huvi menetlust jätkata. Asjaolusid arvestades oleks eriti ebaõiglane jätta teiste

menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud avaldaja kanda. Avaldaja ei võtnud avaldust

tagasi seetõttu, et oleks menetluse ajal muul viisil või kohtuväliselt juurdepääsu saavutanud.

Algne avaldus puudutas otseselt üksnes Anne Ojangut, sest taotletav juurdepääs asus temale

kuuluval ZZ kinnistul. Sama juurdepääsuga olid seotud Teet Õunapuu ja Marika Blossfeldt,

kes käisid oma kinnistutele samuti ZZ teelt üle ZZ kinnistu. Sama juurdepääsuga seotud

kinnistute omanikud Riho Hagel, Merle Keskküla ja Jane Rätsep kaasati menetlusse pärast

seda, kui sai teatavaks, et Vihula Vallavalitsuse korraldus ZZ tee avalikult kasutatavaks teeks

tunnistamise kohta on tõenäoliselt õigustühine ja juurdepääs hakkaks koormama ka nende

kinnistuid. Eva ja Tiit Tiimus, Liina Viikberg, Aime Lindpere, Laily Karine, Marie Edala,

Mare Kalme ja Silva Rent kaasati menetlusse hiljem alternatiivsete juurdepääsude asukohaga

kinnistute omanikena. Puudutatud isikutel ei olnud möödapääsmatult vajalik osaleda

menetluses vandeadvokaadist esindaja vahendusel olukorras, kus avaldaja tõi välja põhjused,

miks alternatiivsed juurdepääsud on ebamõistlikumad kui algne teevariant.

Puudutatud isikud saavutasid lepingulise esindaja abil soovitu – juurdepääs ei lähe üle nende

kinnistute. Sama saavutasid ka esindajata puudutatud isikud. See toimus avaldaja õiguse

arvelt, avaldaja müüs oma kinnistud odavamalt kui oleks võinud müüa juurdepääsu omavad

kinnistud. Avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult.

4. Maakohus andis 18. mail 2023 menetlusosalistele tähtaja esitada seisukoht avalduse

kohta ja menetluskulude nimekiri.

5. Mare Kalmel ei olnud menetluse lõpetamisele vastuväiteid ja ta oli nõus, et

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, temal menetluskulud puuduvad. Mare

Kalme ettevõte OÜ Seahorse omandas avaldaja kinnistud, et tema koplitest ei tehtaks teed.

6. Eva ja Tiit Tiimus ning Liina Viikberg ei vaielnud avalduse läbivaatamata jätmisele

vastu, kuid ei olnud nõus, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskuluks

on lepingulise esindaja kulu Eva ja Tiit Tiimusel 1314 eurot ning Liina Viikbergil 1728 eurot.

7. Marie Edala oli menetluse lõpetamisega nõus ja palus mõista menetluskuluna avaldajalt

välja oma lepingulise esindaja kulu 2913 eurot.

8. Anne Ojangul, Riho Hagelil ja Merle Keskkülal ei olnud avalduse tagasivõtmisele ja

läbivaatamata jätmisele vastuväiteid. Oma õigusabikulud kokku 2610 eurot palusid nad jätta

avaldaja kanda.

9. Teet Õunapuul ei olnud vastuväiteid avalduse tagasivõtmisele, oma lepingulise esindaja

kulu 2160 eurot palus ta jätta avaldaja kanda. Kuna juurdepääsutee oleks hakanud koormama

ka Teet Õunapuule kuuluvat XY kinnistut, oli tal põhjendatud õigusabivajadus.

10. Maa-ametil ei olnud vastuväiteid avalduse tagasivõtmisele ega menetluskulusid.

11. Ülejäänud puudutatud isikud oma seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

12. Viru Maakohus jättis 22. novembri 2023 määrusega avaldaja avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks läbi vaatamata, sest avaldaja võttis avalduse

tagasi (p 1). Maakohus jättis kõik menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda (p 2) ja märkis,

et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist (p 3).

Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-le 2, § 172 lg 1 teisele

lausele ja lg 7 teisele lausele ning leidis, et esineb alus ja kohtuvaidluse tulemust arvestades

on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asja saab lahendada üksnes avalduse alusel. Avaldaja

võõrandas menetluse ajal kinnistud, millele juurdepääsu taotles, ja tal ei ole enam õiguslikku

huvi menetlust jätkata. Avaldaja võttis avalduse tagasi ja kohus jättis avalduse läbi vaatamata.

Üksnes see, et avaldaja ise osales menetluses vandeadvokaadist esindaja vahendusel, kinnitab,

et ka puudutatud isikutel oli põhjendatud vajadus õigusteadmistega esindaja järele.

Puudutatud isikute jaoks ei ole kohtumenetluses osalemine igapäevane ja arvestades, et

juurdepääsu taotleti puudutatud isikuid äärmiselt koormaval viisil, oli lepingulise esindaja

kaasamine mõistetav. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isikud saavutasid

selle, mida soovisid. Puudutatud isikud ei soovinud kohtumenetluses osaleda ja selleks

kulutusi teha. Kinnistute võõrandamine oli avaldaja otsus.

MÄÄRUSKAEBUS

13. Avaldaja palub 7. detsembri 2023 määruskaebuses tühistada maakohtu 22. novembri

2023 määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Menetluskulude täies ulatuses avaldaja kanda jätmine ei ole seaduslik ega õiglane. Maakohus

pööras tähelepanu üksnes menetluse lõppemise viisile, arvestamata piisavalt tsiviilasja liiki,

kohtusse pöördumise asjaolusid, avalduse tagasivõtmise põhjuseid ja asja tulemust kõigi

asjaosaliste jaoks. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 172 lg 1 esimest lauset ja

hagimenetlust reguleerivat TsMS § 168 lg-t 2. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Asjaolud, et avaldus oli selle esitamisel

põhjendatud ja avaldaja seaduses sätestatud huvi kaitseks vajalik ning lõpuks kaotas avaldaja

jõu asja menetleda, välistavad TsMS § 172 lg 7 kohaldamise. Avaldaja suhtes oleks eriti

ebaõiglane, kui teiste menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud pandaks tema kanda

olukorras, kus ta pidi müüma kinnistud odavalt ja võttis avalduse tagasi.

Avaldaja põhjendab oma taotlust õiguskirjanduse ja kohtupraktikaga, mille kohaselt saab

juurdepääsu asjades kulude jaotuse puhul arvestada menetlusosaliste osalemise ulatust ning

seda, kelle huvides lahend tehakse, võttes samas arvesse samu põhimõtteid mis kaasomandi

lõpetamise asjades. Kaasomandi lõpetamisel ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille

järgi kannab kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti.

Avaldaja ei olnud süüdi, et talle kuulusid kinnistud, millel puudus juurdepääs avalikule teele.

Avaldaja omandas looduskaitseliste maade vahetusega kinnistu ja jagas selle kuueks.

Juurdepääsu puudumine oli teada, kuid Maa-amet selgitas, et seda saab nõuda

asjaõigusseaduse § 156 alusel. Naabrid olid kohtueelselt juurdepääsu andmisele täielikult

vastu. Sellises asjas kohtusse pöördumist ei saa võrrelda hagimenetlusega. Juurdepääsu ja

kaasomandi asjades ei tingi kohtusse pöördumist kellegi õiguste otsene rikkumine, vaid varem

välja kujunenud faktiline asjaolu või seisund, milles ei ole midagi otseselt õigusvastast.

Puudutatud isikutel ei olnud lepingulist esindajat vaja sel määral kui avaldajal. Avaldaja on

89-aastane Rootsi Kuningriigis elav pensionär, kellel puuduvad kohtusse pöördumiseks

vajalikud teadmised ja oskused, sh piisav eesti keele oskus. Välismaal elava isikuna olnuks tal

keerulisem käia kohtuistungitel ja paikvaatlustel. Avaldaja pidi pöörduma kohtusse TsMS-is

sätestatud korras, puudutatud isikud said menetluses osaleda ka kohtuga e-kirju vahetades ja

oma emakeeles suheldes. Avaldaja roll menetluses on aktiivsem – ta peab esile tooma kõik

mõistlikud juurdepääsu asukoha alternatiivid. Puudutatud isikud peavad arvamust avaldama

ainult enda kinnistu suhtes. Kohus ei lahenda hagita asjas reeglina keerukat õigusvaidlust,

vaid kohaldab kaalutlusõigust, mille juures esindaja roll on väiksem. Samuti said puudutatud

isikud tugineda kohtu uurimispõhimõttele. Avaldaja võttis avalduse tagasi kõigi suhtes ehk

sama tulemuse saavutasid nii lepingulise esindajata kui esindajaga puudutatud isikud, mis

seab kahtluse alla esindajakulu vajalikkuse. Puudutatud isikutel ei olnud lepingulise esindaja

kasutamine möödapääsmatult vajalik, eriti olukorras, kus avaldaja tõi välja põhjused, miks

alternatiivsed juurdepääsud on ebamõistlikumad kui algne, Anne Ojangut, Riho Hagelit,

Merle Keskküla ja Jane Rätseppa puudutav variant. Kui kellelgi peale avaldaja oli vajadus

menetluskulusid kanda, siis viimatinimetatutel.

Juurdepääsu nõudmine ei olnud avaldaja väidetav huvi, vaid vajalik kinnistu kasutamiseks.

Kulude kandmise otsustasid puudutatud isikud ise, kuigi võinuks usaldada ka kohut. Eriti

puudutab see Liina Viikbergi, Tiit ja Eva Tiimust ning Marie Edalat, sest avaldaja tõi ise välja

nende kinnistute koormamise ebamõistlikkuse. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused

avaldaja väite kohta, et nende menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda ka juhul, kui muud

menetluskulud jäetakse avaldaja kanda.

Puudutatud isikud saavutasid eesmärgi, milleks kulu kandsid – nende kinnistuid ei koormatud

juurdepääsuga. Avaldaja ei saavutanud muul viisil juurdepääsu, vaid kaotas pärast viis aastat

väldanud menetlust lootuse saada oma õigusele kaitset ning müüs kinnistud ainsale isikule,

kes talle pakkumise tegi.

Maakohus rikkus TsMS § 172 lg-t 1, kui pani avaldaja kanda Teet Õunapuu ja Marika

Blossfeldti menetluskulud. Ükski kaalumiseks esitatud juurdepääsu asukoht ei läbinud nende

kinnistuid, seega ei mõjutanud tehtav lahend nende huve sellisel määral, et nad tulnuks

puudutatud isikutena kaasata.

Maakohus pani ebaõigesti avaldaja kanda Haljala valla ja Eesti Vabariigi (Maa-ameti ja

Keskkonnaameti kaudu) menetluskulud. Need isikud osalesid menetluses avaliku huvi

kaitseks, mis peaks toimuma munitsipaal- või riigieelarve vahenditest.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA EDASINE MENETLUS

14. Anne Ojang, Riho Hagel ja Merle Keskküla paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata,

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetluskulud avaldaja kanda.

Menetlus algatati avalduse alusel, mille avaldaja pärast aastaid kestnud menetlust tagasi

võttis. Seega on täidetud esmased eeldused jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus

lähtus õigesti ka õiglusest. Samuti olnuks asja sisulisel lahendamisel ainuõige jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja omandas teadlikult ilma juurdepääsuta kinnistud. Ta asus oma väidetavaid huve

realiseerima vales järjekorras – kinnistute hoonestamine eeldab detailplaneeringu

kehtestamist, mille raames tuleb lahendada ka juurdepääs. Avaldaja pöördus aga koheselt

kohtusse sooviga määrata juurdepääs endale eelistatumail viisil. Puudutatud isikud ei ole

kunagi soovinud kohtumenetluses osaleda. Kinnistute võõrandamine oli avaldaja otsus. Ta

võinuks pakkuda kinnistuid müügiks ka puudutatud isikutele. Info müügihinna kohta puudub.

Seega on sisutu väide, et avaldaja pidi kinnistud odavalt võõrandama.

Kohtumenetlus oli puudutatud isikutele äärmiselt koormav. Avaldaja vandeadvokaadist

esindaja kontakteerus Anne Ojanguga telefonitsi, mis andis Anne Ojangule selge arusaamise,

et ta vajab samuti esindajat. Puudutatud isikutele ei ole kohtumenetluses osalemine

igapäevane ja juurdepääsuteed taotleti neile äärmiselt koormaval viisil. Puudutatud isikud on

Eesti Vabariigis elavad pensionärid, puudub põhjus kohelda menetlusosalisi erinevalt.

15. Teet Õunapuu palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebusega seotud kulud avaldaja kanda.

Menetluskulude jaotamine avaldaja taotletud viisil oleks Teet Õunapuu suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Maakohus kaasas Teet Õunapuu menetlusse, sest avaldaja palus määrata, et

juurdepääsutee korrashoiukulud kannaks ka XY kinnistu omanik. Avaldaja pidi arvestama, et

nii avalduse rahuldamisel kui ka mitterahuldamisel tuleb tal kanda teiste menetlusosaliste

menetluskulud.

16. Marie Edala palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda.

Kohus kaasas Marie Edala menetlusse avaldaja soovil. Lepingulise esindaja palkamine

kohtumenetluses esindamiseks on põhiseaduslik õigus. Menetlus lõppes, sest avaldaja jõudis

ühega kaasatud isikutest kokkuleppele maade müügis. Toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks

pakkunud teistele enne kohtusse pöördumist sellist võimalust. Avaldaja polnud ammendanud

enne kohtusse pöördumist kõiki võimalikke lahendusi. Avalduse rahuldamise korral oleksid

menetluskulud jäetud samuti avaldaja kui isiku kanda, kelle huvides lahend tehti.

Arusaamatuks jääb väide, et TsMS § 172 lg 7 ei kohaldu, sest avaldajal lõppes jaks

menetlusega jätkata. Avaldajal oli alati võimalik oma kinnistud müüa või muul viisil

naabritega kompromissi otsida. Avaldaja esitas ainult ühepoolseid nõudmisi, kuidas teised

maaomanikud peaksid laskma oma kinnistutele avaldaja kasuks tagasihoidlikel tingimustel

servituudi seada.

17. Tiit ja Eva Tiimus ning Liina Viikberg paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata,

maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutud isikud ei pidanud juurdepääsu üle enda kinnistute põhjendatuks. Avalduse

menetlemine ja sellega seotud kulud on tingitud avaldaja tegevusest ja huvist. Avaldaja pani

end ise olukorda, kus pidi kohtusse pöörduma. Avaldajal oli võimalik mitte nõustuda maade

asendamise korras juurdepääsuta kinnisasja tagastamisega. Avaldaja ei püüdnud olukorda

lahendada kohtuväliselt, ehkki see oli võimalik ning lõpuks realiseerus kompromissilahendus

kinnistute müügiga. Määruskaebuses viidatud asjaolud ei anna alust jätta menetluskulusid

isikute kanda, kelle menetlusse kaasamist avaldaja ise vajalikuks pidas. Ka puudutatud

isikutel oli põhjendatud vajadus õigusteadmistega esindaja järele.

18. Maa-amet peab määruskaebust õigeks ning nõustub avaldajaga, et põhjendatud ja õiglane

on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtumenetlus on veninud

ebamõistlikult, sest 1) kõik naabrid lükkasid kõik avaldaja kompromissettepanekud tagasi

ning 2) maakohus jättis juurdepääsunõude lahendamise kohustuse kahel korral täitmata.

Avaldaja ei võtnud avaldust tagasi mitte sellepärast, et oleks saavutanud juurdepääsu muul

viisil, vaid seetõttu, et müüs kinnistud odavalt naabrile, sest ei jaksanud enam kõrge vanuse ja

suurte kulude tõttu nii kaua kestvas menetluses osaleda.

19. Transpordiamet ei nõustu määruskaebusega, menetluskulud on jaotatud õigesti.

20. Haljala vald ei pidanud määruskaebust õigeks.

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 22. mail 2024 lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2

esimese lause alusel rahuldada, maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. TsMS §

654 lg 2², § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

23. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei

ole õiglane. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei võta kohaselt arvesse tsiviilasja

liiki, menetluse lõppemise viisi, kohtusse pöördumise ja avalduse tagasivõtmise asjaolusid.

23.1.

TsMS § 475 lg 1 p-st 131 ja § 6181 lg-st 1 tulenevalt lahendatakse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu asi hagita menetluses, mille võib algatada üksnes avalduse

alusel.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on isik,

kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks

juurdepääsutee määramist (RKTKm 1. juuni 2022 nr 2-19-20416, p 17; RKTKm 20.

detsember 2023 nr 2-19-6901, p 17).

Seega tuleb juurdepääsu määramise asjades jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese

lause alusel eelduslikult avaldaja kanda eelkõige avalduse rahuldamise korral.

Antud juhul avaldust ei rahuldatud ehk ei tehtud avaldaja huvides lahendit. Kuna avaldus ei

jäänud ka rahuldamata, on ebaõige maakohtu viide TsMS § 172 lg 7 teisele lausele, mis näeb

ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab

kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

23.2.

TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet (vt nt RKTKm 15. märts 2023 nr 2-19-517, p 20).

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 7. oktoober

2020 nr 2-18-11359, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud,

miks on õiglane jätta puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.

Kui puudutatud isikud ei soovinud kohtumenetluses osaleda ja selleks kulutusi teha, nagu

maakohus märgib, oli neil võimalus enda kaasamise järgselt avaldada, et nad ei vaidle vastu

kohtu poolt otstarbekaks peetavale juurdepääsuteele. Kohtul oli seadusest tulenevalt kohustus

kaaluda kõiki juurdepääsuvõimalusi. Kohtumenetluses professionaalse õigusabi kasutamist ei

saa küll pidada ebamõistlikuks, kuid õigusabi osutaja pidi oma kliendile selgitama taoliste

avalduste lahendamise perspektiive ja tavapärast menetluskulude jaotust.

23.3.

Asjas tuleb arvestada TsMS §-i 168. Nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas on

leitud, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on TsMS § 477 lg 1 kaudu kohaldatav

ka TsMS § 168 (vt nt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve

jt, Tallinn 2017, § 168 komm 3.1.a ja § 172 komm 3.1.a; RKTKm 4. juuni 2012 nr 3-2-1-85-

12, p 14; 14. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 19).

Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2, § 477 lg-te 1 ja 6 esimese lause alusel läbi

vaatamata, sest avaldaja võttis avalduse tagasi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Avaldaja ei võtnud avaldust tagasi seetõttu, et puudutatud isikud oleksid tema nõude

juurdepääsu saamiseks menetluse ajal rahuldanud ja nende tehtud sooritus vastanud

eesmärgile, mida avalda soovis saavutada. Avaldaja võttis avalduse tagasi ilma, et oleks

saavutanud taotletud juurdepääsu. Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et avaldus

oleks olnud täielikult põhjendamatu. Kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt, ei saa

avaldust juurdepääsu määramiseks reeglina jätta rahuldamata. Avaldaja sai eeldada, et seadus

tagab talle lõpptulemusena kinnistutele juurdepääsu avalikult teelt. Avaldaja ei ole ka

juurdepääsu nõudest loobunud, vaid õiguslik olukord on muutunud.

TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldaja kinnistute võõrandamine ühele puudutatud

isikule on sisuliselt sarnasem kompromissile kui nõudest loobumisele. Seda kinnitab ka

asjaolu, et Mare Kalme, kellega seotud osaühing omandas avaldaja kinnistud, on nõus ise

kandma oma menetluskulud ega esitanud määruskaebusele vastuväiteid.

24. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud

määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)