2-23-124421/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-124421

Tsiviilasi / hagi ese

OK Incure OÜ hagiavaldus C. B. L. (L.) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

1507,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee

16, 10617 Tallinn)

Lepinguline esindaja D. S.

Kostja

C. B. L. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus C. B. L. (L.,

isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 1098,81 eurot, intressi 119,56 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 239,12 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kanda.

3. Jätta C. B. L. (L., isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud

18.04.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 02.05.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole

kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas

kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137,

krediidiandja) on sõlminud 20.06.2019 krediidikontolepingu nr 4437223. Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel tuleb eeldada krediidiandja ja kostja vahel

tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kohus kohaldab krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule

seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 20.06.2019

krediidikontolepingu nr 4437223 järgne krediidi kulukuse määr oli 60,03% aastas. Hageja on hagis

märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määr arvutatud

õigesti ning ei ületa krediidi andmise ajal 20.06.2019 Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient

elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel,

kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui

Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i

teel.

Hageja on hagiavalduse põhjendamiseks lisanud hagiavaldusele 20.06.2019

krediidikontolepingu nr 4437223 pdf-formaadis faili, millest nähtub krediidi kulukuse määra

suurus. Failist ei nähtu, millisel viisil on kostja teinud tahteavalduse selle lepingu sõlmimiseks.

Hageja ei ole hagis märkinud, millal, millises vormis (nt kirjalik või elektrooniline vorm) ja millisel

viisil (nt sidevahendi või arvutivõrgu abil) tegi kostja tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Hageja ei

ole selgitanud, milline kostja tehtav toiming (kas näiteks krediidiandja veebilehele logimine Mobiil-

2 (5)

ID-d või Smart-ID-d kasutades või hoopis veebilehel toimingute tegemine, nt sisestatud andmete

kinnitamine) loetakse kostja tahteavalduseks. Kohus ei saa eeldada hageja avaldatud asjaoludest, et

krediidiandja veebilehel asuvasse iseteenindusse sisselogimine on samal ajal ka tahteavalduseks

lepingute sõlmimisele, sest üldtuntud asjaoluna eristatakse veebilehele sisselogimist veebilehe

kaudu lepingute sõlmimisest.

VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 404 lg 2 p 2 sätestab, et tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11

nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta

kohta.

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikutud vorminõuet,

mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas) olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb

hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks

(TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole leping vorminõuete rikkumise

tõttu tühine (VÕS § 408 lg 2). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud

asjaoludel on krediidiandja jätnud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgimata VÕS § 404 lg-s 1, lg

2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9 sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, sest varem kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. Vorminõuete rikkumise tagajärjeks on VÕS § 408 lg 4 järgi krediidiandjale

kohustuse tekkimine tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti

määrata ja tarbijale teatavaks teha. Hagiavaldusest ei nähtu krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti

määramine ja kostjale teatavaks tegemine.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti

määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi

tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 20.06.2019

krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku,

igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringu

Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja

maksehäirete esinemine. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

(TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud

tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks.

Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole

3 (5)

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis

(millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt

intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja

finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt

intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema

arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse

kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto

väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja

käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja

ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud

nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning

krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti

määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi

tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

6. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikuti tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel tehingu vorminõudeid ning krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Seetõttu on krediidiandjal VÕS § 4034 lg-s 7 ja § 408 lg-des 4 sätestatud tagasimaksete uuesti

määramise ja tarbijale teatavaks tegemise kohustused. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega,

et kostja on saanud krediiti kokku 6100 eurot, mille tagastamiseks on kostja teinud tagasimakseid.

Hageja esitatud laekumiste arvestusest nähtuvalt (dtl-d 66-67) on krediidiandja kostja tehtud

maksete arvel lugenud täidetuks nii põhiosa, intressi kui ka viivise tasumise nõudeid. Seetõttu ei ole

kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud

asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses

tagastamata jätnud. Hageja ei ole kohtule esitanud krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimakseid, mis on teatavaks tehtud kostjale. Eeltoodut arvestades ei ole hagiavaldus

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus jätab hagiavalduse krediidi 1098,81 eurot tagastamise, intressi 119,56 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 239,12 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumise nõuetes rahuldamata.

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4 (5)

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)