3-24-774/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-774

Haldusasi

A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i kaebus Mustvee

Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i määruskaebus

Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.

Kaebajate esindaja A.G.

Vastustaja Mustvee vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Tagastada kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni punktide 2, 4, 5 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavolikogu otsustas 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 „Mustvee valla

haridusasutuste ümberkorraldamine“ kohaselt korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava

asutuse Peipsi Gümnaasiumi tegevuse ümber järgmiselt (p 1): jaotada 31. augusti 2024 Peipsi

Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja põhikooliks (p 1.1); lõpetada

31. augustist 2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures gümnaasiumiosa liita

alates 1. septembrist 2024 Avinurme Gümnaasiumiga, ja luua Avinurme Gümnaasiumi

Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal 10. klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu,

2024/2025 õppeaastal toimub koolitustegevus 11. ja 12. klassis ning 2025/2026 õppeaastal

toimub koolitustegevus 12. klassis (p 1.2); liita alates 1. septembrist 2024 põhikooli osa

Mustvee Kooliga (p 1.3); lõpetada 31. augustist 2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseisva

asutusena (p

1.4).

Otsuse

kohaselt

on

vajadus

Mustvee

valla

haridusasutuste

ümberkorraldamiseks tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest tulenevalt koolide

alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute läbiviimiseks napib vallal

eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut koomale tõmmata. Haridusvõrgu

ümberkorraldamine on kooskõlas valla arengukavaga.

2. A.G.,

I.G.,

L.S.,

Z.K.,

N.S.

ja

S.Ž.

esitasid

13. märtsil

2024

Tartu

Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7

tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada otsuse nr 7 kehtivus

kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Tartu Halduskohus jättis 19. aprilli 2024. a määrusega rahuldamata kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. mai 2024. a määrusega kaebajate

määruskaebuse halduskohtu 19. aprilli 2024. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu

määruse muutmata.

4. Kaebajad esitasid 10. juulil 2024 Tartu Halduskohtule korduva taotluse esialgse

õiguskaitse korras Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 kehtivuse

peatamiseks haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised:

4.1. Esialgse õiguskaitse taotluse uus läbivaatamine on õigustatud muutunud asjaolude tõttu.

Korduva esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust õigustab Peipsi Gümnaasiumi sulgemiseks

ettenähtud tähtaja lähenemine, 11. juuni 2024. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 1.1-

2/24/158 Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine alates 31. augustist

2024 ning ilmnenud täiendavad argumendid kaalutlusvigadele vaidlustatud valla 28. veebruari

2024. a otsuses nr 7.

4.2. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades kohtumenetluse tavapärast

kestvust, on ümberkorraldused haridusvõrgus jõustunud kohtulahendi tegemise ajaks läbi

viidud ning kaebuse rahuldamise korral on varasema olukorra taastamine ja likvideeritud kooli

taasloomine ilmselgelt keerukas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides.

4.3. Mustvee vald ei arvestanud vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel sellega, et õpilaste

üleviimiseks on Mustvee Koolis vajalik teostada kapitaalsed ehitustööd, mis toovad vallale

kaasa laenuvajaduse; lapsed paigutatakse õppetöö tegemiseks ajutistesse konteineritesse ja

tekib vajadus vahetunnis liikuda erinevate koolimajade vahel. Samuti ei ole vald arvestanud

huvihariduses osalevate õpilaste liikumisvajadustega, demograafilist olukorda ning erinevast

keeleruumist pärinevate õpilaste sund-assimileerimise mõju hariduse kvaliteedile.

5. Vastustaja leidis Tartu Halduskohtule esitatud seisukohas, et kaebajate korduv taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole lubatav, kuna kohus on varasemalt selle kohta otsuse

teinud ning asjaolud ja alus ei ole muutunud.

5.1. Kohustuslik põhiharidus ja gümnaasiumiharidus on kättesaadavad ning õppetingimused

jäävad samaks. Olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja koolivõrk vajab täiendavaid rahalisi

vahendeid, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda, kuidas tagada optimaalne

ressursside kasutamine.

5.2. Haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi. Ümberkorraldamise otsuse

eelnõu ettevalmistamisel said kaasa rääkida kõik huvigrupid. Avalikes huvides on koolivõrgu

ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine.

5.3. Koolide ümberkorraldamine ei riku kaebajate õigusi. Ebamõistlikuks piiranguks ei saa

pidada seda, et kaebajate lapsed peavad uuest õppeaastast asuma õppima mõnes teises valla

hoones Mustvee linnas. Põhikooliosa liitmisel jätkub õpe samas linnas. Vastustajal on kohustus

tagada õigusaktides sätestatud hariduse omandamisega seotud nõuete järgimine olenemata

sellest, millised õpilased millises koolihoones õpivad.

6. Tartu Halduskohus jättis 19. juuli 2024. a määrusega kaebajate 10. juuli 2024. a esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebajatele 10. juuli 2024. a

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu kogusummas 120 eurot

(resolutsiooni p 2), määras vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 3),

andis menetlusosalistele tähtaja 3. veebruar 2025 täiendavate menetlusdokumentide

esitamiseks ja teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete

esitamiseks tähtaja 3. märts 2025 (resolutsiooni p 4) ning määras kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks 31. märtsi 2025 (resolutsiooni p 5).

6.1. Halduskohus leidis, et uue kooliaasta lähenemine ja jõustunud kohtuotsuseni ei ole ajalist

kriteeriumit arvestades võimalik enne uue õppeaasta algust jõuda, ei muuda kaebajate esialgse

õiguskaitse vajadust intensiivsemaks võrreldes varasema ajaga ning see ei ole selliseks uueks

asjaoluks, mille tõttu tuleks kohtul uuesti kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei

ole taotluse uuesti läbivaatamist tingivaks asjaoluks ministri 11. juuni 2024. a käskkiri, kuna

tegemist on loogilise asjade käiguga, mis oli ette nähtav. Mustvee Kooli kohandamine seoses

laste arvu suurenemisega, remonttööde tegemine ja lisaklassiruumide leidmine ei ole uued

asjaolud, mis tingiks esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist. Samuti ei tingi seda

asjaolu, et lastel võib olla vajalik õppetöö käigus liikuda erinevate koolihoonete vahel.

Transpordiküsimusega arvestas kohus juba varasemates määrustes ning puudub alus arvata, et

bussiliiklus Mustveest Avinurme Gümnaasiumisse ja sealt tagasi kooliaasta alguseks

mõistlikku lahendust ei saavuta. Väited, et eesti ja vene kodukeelega laste koosõppimine võib

mõjutada vene kodukeelega laste õppeedukust ja Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiastme

2024. aastal lõpetanud õpilaste õpitulemused olid paremad kui Avinurme Gümnaasiumi

õpilaste omad, ei ole uued asjaolud, mis tingiksid esialgse õiguskaitse taotluse uuesti

läbivaatamist. Vastustaja on selgitanud, et enamikes klassides hakkavad lapsed õppima kahes

paralleelklassis vastavalt kodukeelele, et tagada kõigile võimetekohased õpitingimused. Lisaks

ei ole kaebaja esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks.

6.2. Kaebajad ei saa oma nõudeid esitada tuginedes avalikele huvidele või kolmandate isikute

õiguste kaitse vajadusele, mida kohus selgitas ka 19. aprilli 2024. a määruses.

6.3. Kaebajad esitasid 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotluses suures osas samu

põhjendusi, millega on varasema esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestatud.

Taotluse täiendav põhjendamine ja lisaargumentide esitamine ei tähenda, et taotlus oleks

esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel. Antud juhul ei ole faktiline olukord muutunud ega

ilmnenud uusi olulisi tõendeid. Kaebajate 10. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotlust tuleb

pidada korduvaks taotluseks, mis on esitatud samadel asjaoludel ja alusel nagu varasem taotlus

ning jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel.

6.4. Kaebajad tasusid 10. juuli 2024. a taotluse esitamise eest riigilõivu kogusummas 120 eurot.

Kuna kohus jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis on põhjendatud

taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamine.

7. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu

määruse resolutiivosa p-de 1 ja 2 tühistamist, teha uus määrus, millega rahuldada esialgse

õiguskaitse taotlus. Samuti taotlevad kaebajad halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutiivosa p-de 4 ja 5 tühistamist ning Tartu Halduskohtu kohustamist lahendama haldusasja

mõistliku aja jooksul, tagades HKMS §-s 2 sätestatud eesmärkide täitmise.

7.1. Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ning kohtuotsuse

aja määramine 31. märtsiks 2025, muudavad vaidlusaluse küsimuse lahendamise eesmärgituks

ja ei kaitse kaebajate huve. Kaebajatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on pöördumatud ning

ei ole kaebust rahuldava kohtuotsusega kõrvaldatavad.

7.2. Laste haridus on kaebajate jaoks esmatähtis. Usaldus koolipidaja ning õppeasutuse

pedagoogilise kaadri vastu on eeldus turvalise ja arendava keskkonna loomisele

haridusasutuses. Halduskohus ei olnud objektiivne ega pakkunud kaebajatele kaitset

omavalitsuse ebakorrektsete otsuste eest.

7.3. Arusaamatuks jääb halduskohtu käsitlus, mis ei arvesta Peipsi Gümnaasiumi sulgemise

ajajoont kaebajate õiguskaitse vajadust intensiivistava asjaoluna ning vallavolikogu komisjonis

ilmnenud vajadust laenude võtmiseks Mustvee Kooli kohaldamisel suuremale õpilaste arvule.

Vastustaja kaalutlusveale viitab asjaolu, et üheski Peipsi Gümnaasiumi sulgemist puudutavas

dokumendis ei ole nimetatud kulutustega arvestatud, kuid samas nimetatakse gümnaasiumi

sulgemise põhiargumendina omavalitsuse rahaliste vahendite optimaalsema kasutamise

vajadust. Tõsiasi, et Mustvee vald ei ole tegelikult teadlik kaasnevate kulutuste suurusest ja

nende katteallikatest, ilmnes pärast kaebuse esitamist Mustvee vallavolikogu eelarve- ja

majanduskomisjoni 19. juuni 2024. a istungi protokollist ja vastustaja 14. juuli 2024. a

seisukohast kohtule ning seda saab lugeda uueks asjaoluks HKMS § 55 lg 3 mõttes.

7.4. Mustvee vald ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud väidet, et Peipsi Gümnaasiumi

sulgemiseks esineb avalik huvi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada ja peatada

kohtumenetluse ajaks muudatuste tegemine Mustvee valla koolivõrgus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust kohaldada esialgset

õiguskaitset ning vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et kaebajate

esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel, faktiline

olukord ei ole muutunud ning kaebajate väited on pigem täiendavad põhjendused varemesitatud

esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid

kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuse väited ei anna alust

halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse tühistamiseks.

10. Kaebajad leiavad määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tingib Peipsi

Gümnaasiumi sulgemise tähtaja lähenemine. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

Vaidlustatavas Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuses nr 7 on märgitud, et

iseseisva asutusena lõpetab Peipsi Gümnaasium tegevuse 31. augustil 2024. Nimetatud

tähtpäev on olnud teada pärast valla vastava otsuse tegemist ning kuupäeva ei ole vahepeal

muudetud. Lisaks näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 5 ette, et kool

korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta

31. augustini.

Halduskohus jättis 19. aprilli 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja määruse vaidlustamiseks esitatud

määruskaebust ei rahuldanud. Seega oli juba veebruaris 2024 teada, et vald soovib kooli sulgeda

31. augustil 2024 ning aprillis 2024 ei saavutanud kaebajad edu halduskohtule esitatud esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisega. Seda, et kooli sulgemise tähtpäev liigub iga päevaga lähemale,

ei saa lugeda uueks asjaoluks, mille tõttu kohaldada esialgset õiguskaitset ja Peipsi

Gümnaasiumi sulgemine peatada kohtumenetluse ajaks.

11. Kaebajate jätkuv seisukoht on, et laste haridus on neile oluline. Tartu Halduskohus selgitas

juba 19. aprilli 2024. a määruses, et kaebajatel on põhiõigus saada haridust, kuid ei ole

põhiõigust konkreetse koolihoone säilimisele. Kaebajate laste koolitee ja hariduse omandamine

jätkuvad, kuid seda teises valla koolis. Mustvee vald on kinnitanud, et õppetöö hakkab toimuma

samas linnas teistes hoonetes. Koolitee ei pikene, kuna Mustvee Kooli ja suletava Peipsi

Gümnaasiumi vahemaa on umbes 200 meetrit. Põhikoolis käivad lapsed saavad jätkata

õpinguid Mustvee Koolis, 11. ja 12. klassis käivatele õpilastele nähakse ette Avinurme

Gümnaasiumi Mustvee õppekoht ning 10. klassi õpilasel on võimalik õppida Avinurme

Gümnaasiumis, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Sealjuures on vald taganud Mustveest

Avinurme kooli käivatele lastele transpordi. Asjaoludest tulenevalt on selge, et Mustvee vald

tagab ka koolivõrgustiku ümberkorraldamise tulemusena kaebajate lastele võimalused

omandada nii põhi- kui ka keskharidust Mustvee linnas ja lähimates valla koolides ning

ringkonnakohtu hinnangul ei kaasne sellega kaebajate peredele kahjulikke ja pöördumatuid

tagajärgi.

12. Kaebajate väited, et vald peab tegema lisakulutusi või võtma laenu, et kohandada Mustvee

Kool suuremale õpilaste arvule, ei oma samuti kaalu halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus peab antud hetkel otsustama, kas Peipsi Gümnaasiumi

sulgemise peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning kas

halduskohus on õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. Need tegevused, kuidas vald täpsemalt

Mustvee Kooli tegevuse korraldab, kas kooliruumid vajavad remonti või lapsed peavad liikuma

erinevate hoonete vahel, ei ole praeguse kohtuasja menetlusetapis asjakohased. Samuti on

kaebuse sisulise lahendamise käigus analüüsitavad kaebajate väited seoses Mustvee valla

kaalutlusvigadega 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 vastuvõtmisel.

13. Määruskaebuses peetakse uueks asjaoluks, mille tõttu peatada esialgse õiguskaitse korras

Peipsi Gümnaasiumi sulgemine, ka haridus- ja teadusministri 11. juuni 2024. a käskkirja nr 1.1-

2/24/158 väljaandmist. Ministri käskkirjast nähtub, et Mustvee Vallavalitsus esitas 1. märtsil

2024 haridus- ja teadusministeeriumile teavituse Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a

otsuse nr 7 vastu võtmisest ning minister tegi 11. juunil 2024. a otsustuse Peipsi Gümnaasiumile

antud koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Peipsi

Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine oli ette nähtav ja asjade loogiline

käik. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine on üks osa kooli sulgemise protsessist ning selle

rõhutamine ei anna alust peatada kooli sulgemine.

14. Määruskaebuses leitakse, et kohtu poolt menetlustähtaegu fikseeriva korraldava määruse

vaidlustamine on lubatav, kuna muudab koostoimes esialgse õiguskaitse puudumisega sisulise

menetluse kaebajate jaoks eesmärgituks ning ainetuks. Ringkonnakohus ei saa kaebajatega

nõustuda.

HKMS § 203 § 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a

määruse vaidlustamine riigilõivu tagastamise ja menetlustähtaegade ning kohtuotsuse tähtaja

määramise osas ei ole seaduse järgi lubatud ning halduskohtu 19. juuli 2024. a määrus on

edasikaebekorra osas ebakorrektne. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis

ei ole edasi kaevatav. Antud juhul ei sätesta seadus, et kohtu korralduslikku määrust

menetlustähtaegade ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise osas saaks vaidlustada ning

samuti ei takista halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-d 2, 4, 5 kohtumenetluse

tavapärast jätkumist. Kaebajad ei ole rahul, et halduskohus otsustas teha otsuse avalikult

teatavaks 31. märtsil 2025. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa korraldada halduskohtu tööd ega

kohustada halduskohut lahendama kaebust esmajärjekorras või lühendama halduskohtu

määratud menetlustähtaegu.

Kuna kaebajatel ei ole halduskohtu määruse nimetatud osas vaidlustamiseks määruskaebuse

esitamise õigust, kuulub kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni p-de 2, 4, 5 peale tagastamisele HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)