3-24-429/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-429

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla 20. detsembri 2023. a otsuse

nr 7-1/22356-4 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. juuni 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

2. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta taotlus kohutuistungi korraldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus tagastas

määruskaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas ei ole määrus

vaidlustatav.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

1. Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks

halduskohtumenetluses. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud

riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2

tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis

sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral.

RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme

aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või

kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas

ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea

ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab

ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et soovib suulist menetlust.

Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja taotlusena istungi korraldamiseks määruskaebuse

läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4 ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul

ei esine käesoleval juhul ühtegi põhjust asjas istungi korraldamiseks. Määruskaebust on

võimalik lahendada haldusasja toimiku materjalide pinnalt ning seetõttu ei ole vajalik

kohtuistungi korraldamine täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Eeltoodust tulenevalt

jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)