2-23-132448/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. september 2024

Tsiviilasi nr

2-23-132448

Tsiviilasi

OÜ GS Core

hagi

L. L.

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe

tn 2a, Tallinn, 10151), lepinguline esindaja Andres Luik

(e-post jurist@gscore.ee)

Kostja: L. L. (isikukood xxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ GS Core hagi L. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse

võtmisest.

2. Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte OÜ-le GS Core.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. OÜ GS Core (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. L.

(kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna

kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus andis 4. juuli 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 9. juuli 2024. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle põhjenduse

esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku

esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu

tasumiseks. Hageja lepinguline esindaja sai Tartu Maakohtu 9. juuli 2024. a määruse kätte

23. juulil 2024 avaliku e-toimiku vahendusel.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3 alusel keelduda.

4. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. TsMS § 486 lg 1 p 2 järgi

annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle, kui

makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei

saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite

esitamise korral menetlus lõpetada.

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustas TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3

kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta viidatud nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt

antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi.

5. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ka siis, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 12). TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 9. juuli 2024. a määruses hagejat ülalmärgitud

tagajärgede eest.

6. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja.

Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule.

Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus

võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole

kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta

tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab

TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele.

7. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis

ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 3637 eurot

22 senti. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi tuleb kuni

alates 3501 euro suuruse kuni 4000 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 455 eurot.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 126 eurot 69 senti. Asja

materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud.

8. Hageja sai kohtu 9. juuli 2024. a määruse kätte 23. juulil 2024. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks

(nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg

24. juulil 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 6. augustil 2024.

Kuivõrd hageja ei ole kohtu 9. juuli 2024. a määrusega määratud tähtajaks (6. augustiks 2024)

puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse koos tõenditega õigustatud

isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta ja tasumata nõutud riigilõivu, tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 3401 lg 2 ja § 487

lg 3 alusel keelduda.

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik